Kohtuasi C‑248/17 P

Bank Tejarat

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani Islamivabariigi suhtes võetud piiravad meetmed – Rahaliste vahendite ja majandusressursside külmutamine – Loendisse kandmise tühistamine Üldkohtu poolt – Uuesti loendisse kandmine – Loendisse kandmise põhjendus, mis seondub Iraani valitsuse rahalise toetamise ning keelatud kaupade ja tehnoloogia hankimisele kaasaaitamisega – Ulatus – Nafta- ja gaasitootmise projektide rahastamine – Tõendid, mille kuupäev on varasem esmakordsest loendisse kandmisest – Enne esmakordset loendisse kandmist teadaolevad faktilised asjaolud – ELTL artikkel 266 – Seadusjõud – Ulatus – Tõhus kohtulik kaitse

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (neljas koda) 29. novembri 2018. aasta otsus

1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Põhjendatud huvi hindamine hagi esitamise kuupäeva seisuga – Hageja suhtes piiravaid meetmeid kehtestava akti peale esitatud hagi – Vaidlustatud akti kehtetuks tunnistamine kohtumenetluse ajal – Otsuse tegemise vajaduse äralangemise sedastamine – Lubamatus – Hageja huvi säilimine vaidlustatud akti õigusvastasuse tuvastamise suhtes

   (ELTL artikkel 263; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 56; nõukogu määrus 2015/549; nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/556)

2. Apellatsioonkaebus – Väited – Asjaolude ja tõendite ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Euroopa Kohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral – Väide asjaolude moonutamise kohta – Nõue täpselt osutada moonutatud tõenditele ning kindlaks teha analüüsimisel tehtud vead, mis moonutuse kaasa tõid

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 58 esimene lõik)

3. Euroopa Liit – Institutsioonide aktide seaduslikkuse kohtulik kontroll – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Tuumarelvade leviku vastase võitluse raames võetud meetmed – Kontrolli ulatus

   (ELTL artikli 275 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus 2015/549; nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/556)

4. Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Iraani vastu suunatud piiravad meetmed – Selliste isikute, üksuste või asutuste rahaliste vahendite külmutamine, kes on tuumarelvade levikusse kaasatud või toetavad seda – Iraani tuumarelva leviku tõkestamise seisukohast tundliku tuumaenergialase tegevuse toetamine – Mõiste – Materiaalne, logistiline või rahaline toetus – Toetuse kvantitatiivne või kvalitatiivne olulisus – Ulatus

   (Nõukogu otsus 2010/413/ÜVJP, artikli 20 lõike 1 punkt c, muudetud otsusega 2012/635/ÜVJP; nõukogu määrus nr 267/2012, artikli 23 lõike 2 punkt d, muudetud määrusega nr 1263/2012)

5. Tühistamishagi – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Iraani suhtes piiravate meetmete võtmist käsitlevate aktide tühistamine – Sellise akti vastuvõtmine, millega hageja kantakse uuesti loendisse muudel põhjendustel kui need, mis olid ära toodud tühistatud aktides – Institutsioonide kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Seadusjõu põhimõtte ja tõhusa kohtuliku kaitse põhimõtte rikkumine – Puudumine

   (ELTL artikli 263 neljas lõik, ELTL artikkel 266 ja ELTL artikli 275 teine lõik; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 47; nõukogu määrus 2015/549; nõukogu otsus (ÜVJP) 2015/556)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 28 ja 29)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 37 ja 44)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 38, 39 ja 60)

4.  Otsuse 2010/413 (otsusega 2012/635 muudetud redaktsioonis) artikli 20 lõike 1 punktis c ja määruse nr 267/2012 (määrusega nr 1263/2012 muudetud redaktsioonis) artikli 23 lõike 2 punktis d ette nähtud Iraani valitsuse toetamise tingimusest tuleb aru saada nii, et sellega peetakse silmas asjaomase isiku või üksuse enda tegevust, mis isegi siis, kui sel iseenesest puudub otsene või kaudne seos tuumarelva levikuga, võib viimast siiski soodustada, toetades Iraani valitsust materiaalselt, rahaliselt ja logistiliselt ressursside või vahenditega, mis võimaldavad sel valitsusel jätkata tuumarelva levikuga seotud tegevust.

   Selle tingimusega, mida tuleb mõista nõukogu poolt taotletavate eesmärkidega arvestades, peetakse pealegi silmas sellist liiki toetust Iraani valitsusele, mis oma kvantitatiivse või kvalitatiivse olulisuse tõttu aitab kaasa Iraani tuumaenergiaalasele tegevusele.

   Seega on oluline küsimus see, kas asjaomase isiku või üksuse enda tegevus võib oma kvantitatiivse või kvalitatiivse olulisuse tõttu soodustada tuumarelva levikut, toetades Iraani valitsust materiaalselt, rahaliselt ja logistiliselt ressursside või vahenditega, mis võimaldavad viimasel jätkata tuumarelva levikuga seotud tegevust.

   (vt punktid 52, 54 ja 55)

5.  Reegel, mille alusel peavad akti vastu võtnud institutsioonid ELTL artikli 266 kohaselt juhul, kui akt tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks, võtma üksnes vajalikud meetmed asjaomase kohtuotsuse täitmiseks, tähendab, et neil institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, milliste vahenditega kõrvaldada tuvastatud õigusvastasus, võttes arvesse, et need vahendid peavad olema kooskõlas asjaomase kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendustega, mis on viimase aluseks.

   Kui tegemist on kohtuotsusega, millega liidu kohus tühistas aktid, millega hageja kanti esmakordselt selliste isikute loendisse, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid, sest nõukogu poolt nende faktilise aluse tõendamiseks esitatud tõendid ei olnud piisavad, võib vastust küsimusele, kas nõukogu võib uuesti kanda loendisse muudel põhjendustel kui need, mis olid ära toodud tühistatud aktides – mis nõuab selle väljaselgitamist, kas tühistav kohtuotsus piirab nõukogu õigust võtta vastu uuesti loendisse kandmise akte – otsida seadusjõu põhimõttest lähtuvalt. Selle põhimõtte kohaselt on liidu kohtute kuulutatud tühistavatel kohtuotsustel seadusjõud nende jõustumisest alates. Seadusjõud ei ole mitte ainult tühistava kohtuotsuse resolutsioonil, vaid ka põhjendustel, mis on resolutsiooni aluseks ja seetõttu sellest lahutamatud. Seadusjõud esineb aga ainult seoses nende fakti- ja õigusküsimustega, mis kohtulahendiga tegelikult või vältimatult lahendatakse. Seadusjõuga tuvastusest, et nõukogu esitatud tõendid ei olnud piisavad, ei saa selles osas järeldada, et nõukogu ei tohtinud hiljem kasutada muid tõendeid esitatud põhjenduste tõelevastavuse kinnitamiseks või et tal ei ole enam kunagi võimalik tõendada, et hageja toetab tuumarelva levikut või aitab teistel isikutel ja üksustel rikkuda nende suhtes võetud piiravaid meetmeid või neist kõrvale hiilida.

   Lisaks ei saa ka tõhusa kohtuliku kaitse põhimõte, mis on õiguse üldpõhimõte, mis on nüüd ette nähtud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 47, takistada nõukogul kandmast isikut või üksust uuesti selliste isikute ja üksuste loendisse, kelle vara külmutatakse, põhjenduste alusel, mis erinevad nendest, mille alusel kanti see isik või üksus loendisse esimest korda. Nimelt on selle põhimõtte eesmärk tagada, et isikut kahjustavat akti on võimalik kohtus vaidlustada, mitte tagada, et erinevatel põhjendustel põhinevat uut isikut kahjustavat akti ei ole võimalik vastu võtta. Seega loetakse vaidlustatud liidu institutsiooni otsuse tühistamise korral, et seda ei ole kunagi olemas olnud, ning see institutsioon, kes soovib teha uue otsuse, võib asja täielikult uuesti läbi vaadata ja tugineda põhjendustele, mis erinevad nendest, millel põhines tühistatud otsus.

   (vt punktid 68–71, 73 ja 79–81)