Kohtuasi C‑216/17

Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato – Antitrust
ja
Coopservice Soc. coop. arl

versus

Azienda Socio-Sanitaria Territoriale della Valcamonica – Sebino (ASST) jt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato)

Eelotsusetaotlus – Direktiiv 2004/18/EÜ – Artikli 1 lõige 5 – Artikli 32 lõige 2 – Ehitustööde, asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimine – Raamlepingud – Klausel, millega laiendatakse raamlepingut teistele hankijatele – Läbipaistvuse ja ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõte – Hanke jätkulepingute mahu kindlaks määramata jätmine või määramine viitega nende hankijate tavalistele vajadustele, kes ei ole raamlepingu osapooled – Keeld

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 19. detsembri 2018. aasta otsus

1. Euroopa Liidu õigus – Liikmesriigi kohtusse esitatud hagi – Liidu õiguse rikkumisele tugineva väite esitamine omal algatusel – Liikmesriigi kohtu kohustus – Puudumine – Piirid

   (ELL artikli 4 lõige 3)

2. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Lepingute sõlmimine – Hankija poolt raamlepingu sõlmimine mitme edukaks osutunud pakkujaga – Klausli kehtestamine, millega laiendatakse raamlepingut teistele hankijatele – Lubatavus – Tingimused

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, põhjendus 11, artikli 32 lõiked 2 ja 4)

3. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Lepingute sõlmimine – Pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtted – Ulatus – Kohustus sõnastada selgelt, täpselt ja üheselt hankemenetluse tingimused ja kord

   (ELTL artiklid 49 ja 56; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikkel 2)

4. Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde, asjade ja teenuste hankemenetlused – Direktiiv 2004/18 – Lepingute sõlmimine – Hankija poolt raamlepingu sõlmimine mitme edukaks osutunud pakkujaga – Raamlepingu laiendamine teistele hankijatele, kes raamlepingus ei osale – Niisuguste hankijate võimalus jätta järgnevate hankelepingute maht kindlaks määramata või määrata maht kindlaks nende tegelike vajaduste alusel – Erand – Läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine

   (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18, artikli 1 lõige 5 ja artikli 32 lõike 2 neljas lõik)

1.  Pealegi ei nõua liidu õigus riigi kohtutelt omal algatusel esildise tegemist küsimustes, mis käsitlevad liidu õiguse sätete rikkumist juhul, kui kõnealuse küsimuse uurimine kohustaks neid loobuma neile määratut passiivsest rollist ja minema kaugemale poolte kindlaksmääratud vaidlusasja ulatusest ning toetuma muudele asjaoludele ja olukordadele kui kõnealuste sätete kohaldamisest huvitatud pool on oma nõude aluseks valinud (vt selle kohta 14. detsembri 1995. aasta kohtuotsus van Schijndel ja van Veen, C‑430/93 ja C‑431/93, EU:C:1995:441, punktid 21 ja 22).

   (vt punkt 40)

2.  Selles osas olgu kõigepealt rõhutatud, et direktiivi 2004/18 artikli 32 lõike 4 teine lõik, koostoimes selle direktiivi põhjendusega 11, näeb ette, et mitme ettevõtjaga sõlmitud raamlepingute puhul võib jätkulepingud sõlmida pärast seda, kui raamlepingu osapooled konkureerivad uuesti määratlemata tingimuste üle. Nendest sätetest ilmneb, et raamlepingu esialgseks osapooleks olemise nõue kehtib üksnes ettevõtjate suhtes, kuna küsimust ei saa olla hankijate endi vahelise konkurentsi tekitamises.

   Eeltoodud kaalutlustest ilmneb, et direktiivi 2004/18 artikli 32 lõike 2 teine lõik võimaldab hankijal avada teistele hankijatele võimaluse liituda raamlepinguga, mida ta kavatseb sõlmida ettevõtjatega, kes olid algselt selle osapooled. Direktiivi 2004/18 artikli 32 lõike 2 teine lõik ei nõua seega, et „teise ringi“ hankija, nagu Valcamonica ASST põhikohtuasjas, oleks osalenud raamlepingu allkirjastamises, et seejärel saaks sõlmida jätkulepingu. Piisab sellest, et niisugust hankijat võib pidada sellest raamlepingust potentsiaalseks kasusaajaks alates selle sõlmimise hetkest, mida on hanke alusdokumentides selgelt märgitud ühes sõnaselges märkuses, mis teeb arusaadavaks selle võimaluse nii „teise ringi“ hankijale endale kui ka kõigile huvitatud ettevõtjatele. See märkus võib esineda kas raamlepingus endas või mõnes muus dokumendis – nagu laiendamisklausel hanke alusdokumentides, kui avalikustamise ja õiguskindluse nõuded ning sellest tulenevalt läbipaistvuse nõue on täidetud.

   (vt punktid 51, 52, 55 ja 56)

3.  Nii võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu kui ka kui sellest tulenev läbipaistvuse põhimõte (vt selle kohta 17. detsembri 2015. aasta kohtuotsus UNIS ja Beaudout Père ja Fils, C‑25/14 ja C‑26/14, EU:C:2015:821, punkt 38) eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluskord oleks nii hanketeates kui ka hanke alusdokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaks hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele (vt selle kohta 13. juuli 2017. aasta kohtuotsus Ingsteel ja Metrostav, C‑76/16, EU:C:2017:549, punkt 34).

   (vt punkt 63)

4.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta artikli 1 lõiget 5 ja artiklit 32 tuleb tõlgendada nii, et:

   –	hankija võib tegutseda enda ja teiste hankijate nimel, kes on eraldi ära märgitud, kuid ei osale selle raamlepingu sõlmimises otse, kui avalikustamise ja õiguskindluse nõuded ning sellest tulenevalt läbipaistvuse nõue on täidetud, ja

   –

   kui on välistatud, et selle raamlepingu osapoolteks mitteolevad hankijad jätavad kindlaks määramata, milline on nende teenuste maht, mida võidakse nõuda, kui nad seda raamlepingut täites sõlmivad hankelepinguid, või määrata see kindlaks viitega nende hankijate tavalistele vajadustele, mis oleks vastuolus läbipaistvuse ja nimetatud raamlepingust huvitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõttega.

   (vt punkt 70 ja resolutsioon)