|
1.7.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 220/3 |
Euroopa Kohtu (suurkoda) 30. aprilli 2019. aasta otsus — Itaalia Vabariik versus Euroopa Liidu Nõukogu
(kohtuasi C-611/17) (1)
(Tühistamishagi - Ühine kalanduspoliitika - Varude kaitse - Rahvusvaheline Atlandi tuunikala kaitse konventsioon - Lubatud kogupüük (TAC) Vahemere mõõkkalale - Määrus (EL) 2017/1398 - 2017. aastaks kalapüügivõimaluste kehtestamine - Liidu ainupädevus - Aruandeperioodi kindlaksmääramine - Algandmete usaldusväärsus - Kohtuliku kontrolli ulatus - ELL artikkel 17 - Liidu huvide kaitsmine rahvusvahelistes organites - Suhtelise stabiilsuse põhimõte - Kohaldamise tingimused - Tagasiulatuva jõu puudumise, õiguskindluse, õiguspärase ootuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtted)
(2019/C 220/04)
Kohtumenetluse keel: itaalia
Pooled
Hageja: Itaalia Vabariik (esindajad: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato P. Gentili)
Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu (esindajad: F. Naert ja E. Moro)
Kostja toetuseks menetlusse astujad: Hispaania Kuningriik (esindajad: V. Ester Casas, hiljem M. J. García-Valdecasas Dorrego), Euroopa Komisjon (esindajad: F. Moro ja A. Stobiecka-Kuik)
Resolutsioon
|
1. |
Jätta hagi rahuldamata. |
|
2. |
Jätta Itaalia Vabariigi kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud. |
|
3. |
Hispaania Kuningriik ja Euroopa Komisjon kannavad ise oma kohtukulud. |