Kohtuasi C-250/17: Euroopa Kohtu (üheksas koda) 6. juuni 2018. aasta otsus (Supremo Tribunal de Justiça eelotsusetaotlus – Portugal) – Virgílio Tarragó da Silveira versus Massa Insolvente da Espírito Santo Financial Group, SA (Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Maksejõuetusmenetlus — Määrus (EÜ) nr 1346/2000 — Artikkel 15 — Maksejõuetusmenetluse mõjud pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse — Mõiste „pooleliolev kohtuasi“ — Sisuline menetlus nõude olemasolu tunnustamiseks)

Euroopa Kohtu (üheksas koda) 6. juuni 2018. aasta otsus (Supremo Tribunal de Justiça eelotsusetaotlus – Portugal) – Virgílio Tarragó da Silveira versus Massa Insolvente da Espírito Santo Financial Group, SA

(Kohtuasi C-250/17) ( 1 )

„(Eelotsusetaotlus — Õigusalane koostöö tsiviilasjades — Maksejõuetusmenetlus — Määrus (EÜ) nr 1346/2000 — Artikkel 15 — Maksejõuetusmenetluse mõjud pooleliolevatele kohtuasjadele, kus käsitletakse neid võlgniku varasid või õigusi, mille suhtes viimane on kaotanud käsutamisõiguse — Mõiste „pooleliolev kohtuasi“ — Sisuline menetlus nõude olemasolu tunnustamiseks)”

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal de Justiça

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Virgílio Tarragó da Silveira

Kostja: Massa Insolvente da Espírito Santo Financial Group, SA

Resolutsioon

Nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta artiklit 15 tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav liikmesriigi kohtus poolelioleva kohtuasja suhtes, milles palutakse võlgnikult välja mõista teenuste osutamise lepingu alusel võlgnetav rahasumma ja nimetatud lepingulise kohustuse rikkumise eest rahaline hüvitis, juhul kui võlgnik on teise liikmesriigi kohtus algatatud maksejõuetusmenetluses maksejõuetuks tunnistatud ja maksejõuetuks tunnistamine hõlmab võlgniku kogu vara.

( 1 ) ELT C 239, 24.7.2017.