Euroopa Kohtu (suurkoda) 4. septembri 2018. aasta otsus (Supremo Tribunal de Justiça eelotsusetaotlus – Portugal) – Fundo de Garantia Automóvel versus Alina Antónia Destapado Pão Mole Juliana, Cristiana Micaela Caetano Juliana

(Kohtuasi C-80/17) (1)

((Eelotsusetaotlus - Mootorsõiduki kasutamise kohustuslik tsiviilvastutuskindlustus - Direktiiv 72/166/EMÜ - Artikli 3 lõige 1 - Teine direktiiv 84/5/EMÜ - Artikli 1 lõige 4 - Kindlustuslepingu sõlmimise kohustus - Eramaal seisma pandud sõiduk - Hüvitusorgani regressiõigus kindlustamata sõiduki omaniku vastu))

(2018/C 399/09)

Kohtumenetluse keel: portugali

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Supremo Tribunal de Justiça

Põhikohtuasja pooled

Kassatsioonkaebuse esitaja: Fundo de Garantia Automóvel

Vastustajad: Alina Antónia Destapado Pão Mole Juliana, Cristiana Micaela Caetano Juliana

Resolutsioon

Nõukogu 24. aprilli 1972. aasta direktiivi 72/166/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust ja sellise vastutuse kindlustamise kohustuse täitmist käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ) artikli 3 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et mootorsõiduki kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse lepingu sõlmimine on kohustuslik, kui sõiduk on jätkuvalt liikmesriigis registreeritud ja on sõidukorras, kuid on pandud seisma eramaal üksnes omaniku otsusel, kes ei kavatse seda enam juhtida.

Nõukogu 30. detsembri 1983. aasta teise direktiivi 84/5/EMÜ mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustust käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiiviga 2005/14/EÜ) artikli 1 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus siseriiklik õigusakt, mille kohaselt on nimetatud sättes ette nähtud organil regressiõigus peale õnnetuse põhjustanud isiku või isikute ka isiku vastu, kes oli kohustatud sõlmima mootorsõiduki kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse lepingu sõiduki suhtes, mis põhjustas kahju, mille organ hüvitas, kuid kes seda lepingut ei sõlminud, ning regressiõigus on ka juhul, kui see isik ei ole tsiviilõiguslikult vastutav õnnetuse eest, mille käigus kahju tekkis.

(1) ELT C 144, 8.5.2017.