Kohtuasi T‑883/16 R

Poola Vabariik

versus

Euroopa Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Maagaasi siseturg – Direktiiv 2009/73/EÜ – Bundesnetzagenturi taotlus muuta OPALi maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid – Komisjoni otsus, millega muudetakse liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid – Täitmise peatamise taotlus – Kiireloomulisuse puudumine

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi 21. juuli 2017. aasta määrus

  1. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Suur ja korvamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Hindamise järjekord ja kontrollimise viis – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine

    (ELTL artikli 256 lõige 1, artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikkel 156)

  2. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Suur ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis – Kahju, mis ei saa tekkida enne, kui ei ole lõppenud mitu lepingut – Nende lepingute kestus, mis ületab Üldkohtu menetluste keskmist kestust – Kiireloomulisuse puudumine

    (ELTL artikli 256 lõige 1, artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artiklid 156 ja 160)

  3. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Taotluse rahuldamata jätmine – Võimalus esitada uus taotlus – Tingimus – Uued asjaolud

    (ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikkel 160)

  4. Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Suur ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis – Komisjoni otsus, millega muudetakse maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid – Nimetatud otsusega võimalikuks muudetud õiguskorras tekkinud olukordade pöördumatuse kohta tõendite puudumine – Kiireloomulisuse puudumine

    (ELTL artikli 256 lõige 1, artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikkel 156)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 22–25)

  2.  Ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kiireloomulisust tuleb hinnata selle järgi, kas ajutine meede on vajalik selleks, et hoida ära esialgset õiguskaitset taotleval poolel suure ja korvamatu kahju tekkimine. Esialgset õiguskaitset taotleval poolel tuleb kaalukalt tõendada, et ta ei saa oodata põhimenetluses tehtavat otsust sellist laadi kahju isiklikult kandmata.

    Samas ei ole hageja selliseid kaalukaid tõendeid esitanud, kuna väidetav kahju ei saa tekkida enne, kui pärast mitme sellise lepingu lõppu, mille kestus ületab Üldkohtu menetluste eeldatavat kestust, ja mida võidakse pikendada. Seoses sellega olgu märgitud, et hagejal on käesoleval juhul võimalik kasutada erilisi õiguskaitsevahendeid, mis on kohaldatavad nende lepingute rikkumise korral. Lepinguliste kohustuste rikkumise korral on hagejal veel võimalik tugineda kodukorra artiklile 160.

    (vt punktid 34, 36 ja 37)

  3.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 39)

  4.  Ajutiste meetmete kohaldamise menetluse eesmärk on tagada tulevikus tehtava lõpliku otsuse täieulatuslik toime, vältimaks lünka liidu kohtu tagatud õiguskaitses. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kiireloomulisust hinnata selle järgi, kas ajutine meede on vajalik selleks, et ära hoida esialgset õiguskaitset taotleval poolel suure ja korvamatu kahju tekkimine. See pool peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluses esitatud hagi lahendamist, ilma et tal ei tekiks suurt ja korvamatut kahju.

    Seoses komisjoni otsuse, millega muudetakse maagaasi torujuhtme käitamist käsitlevatest liidu eeskirjadest erandi tegemise nõudeid, kohaldamise peatamise taotlusega olgu märgitud, et ajutisi meetmeid taotlev pool on väärarusaamal aluslepingutega loodud omaette õiguskorrast, kui ta väidab, et esineb oht, et vaidlustatud otsusega vabastatud gaasijuhtme ülekandevõimsuste pikaajalised reserveeringud kinnistavad olukorra. Kui vaidlustatud otsus tühistataks, ei kohaldataks nimelt enam kõnealuse gaasijuhtme kasutustingimusi, mis selle otsusega on lubatud. Selle tulemusena ei saaks teha ühtegi eraõiguslikku toimingut, mis nendel tingimustel põhineb ja hageja kirjeldatud tagajärjed võiksid tekkida üksnes ajavahemikul, mis eelneb Üldkohtu otsuse vastuvõtmisele, mis lõpetab põhimenetluse.

    (vt punktid 27, 41, 42, 44 ja 46)