Kohtuasi T‑161/16

Puma SE

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Üldkohtu (esimene koda) 22. mai 2019. aasta määrus

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Kujutismärk CMS Italy – Vasakule hüppavat kaslast kujutavad varasemad rahvusvahelised kujutismärgid – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasemate kaubamärkide maine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõige 5 (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõige 5) – Tõend maine kohta – EUIPO varasemad otsused, milles tuvastati varasemate kaubamärkide maine – Nende otsuste arvessevõtmine – Põhjendamiskohustus – Hea halduse põhimõte

  1. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused – Kaubamärgi maine liikmesriigis või liidus – Tõend maine kohta – EUIPO varasemad otsused, milles tuvastati varasema kaubamärgi maine

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5; komisjoni määrus nr 2868/95, artikkel 1, eeskirja 19 lõike 2 punkt c)

    (vt punktid 30 ja 31)

  2. Euroopa Liidu kaubamärk – EUIPO otsused – Võrdse kohtlemise põhimõte – Hea halduse põhimõte – EUIPO varasem otsustuspraktika – Seaduslikkuse põhimõte – Nõue viia igal konkreetsel juhul läbi range ja täielik kontroll

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 75)

    (vt punktid 32 ja 33)

  3. Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Varasema identse või sarnase maineka kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased – Tingimused – Kaubamärgi maine liikmesriigis või liidus – Otsus, milles kaldutakse varasemate kaubamärkide mainet käsitlevast varasemast EUIPO otsustuspraktikast kõrvale – Põhjendamiskohustus – Hea halduse põhimõte

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5 ja artikkel 75)

    (vt punktid 34, 46 ja 48)

Kokkuvõte

Kohtuasi, milles tehti 22. mai 2019. aasta määrus Puma vs. EUIPO – CMS (CMS Italy) (T‑161/16), sai alguse PUMA esitatud vastulausest paremale hüppavat kaslast kujutava peamise kujutisosaga kujutismärgi CMS Italy registreerimisele, mille esitamisel ta tugines kolmele rahvusvahelise kujutismärgi registreeringule, mille ainus või peamine element on vasakule hüppav kaslane ning mis kehtivad eri liikmesriikides. Vastulauses tugineti määruse nr 207/2009 ( 1 ) artikli 8 lõikes 5 sätestatud alusele (nüüd määruse 2017/1001 ( 2 ) artikli 8 lõige 5).

Vastulause lükati varasemate kaubamärkide maine tõendamata jätmise tõttu tagasi, kuna vastulausete osakond oli keeldunud võtmast arvesse mitut Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) varasemat otsust, milles oli tuvastatud teatavate selliste kaubamärkide maine, millele vastulause esitaja oli osutanud tõendina, kuna EUIPO otsuste seaduslikkust tuleb hinnata määruse nr 207/2009 alusel, nagu liidu kohus on seda tõlgendanud, mitte varasema otsustuspraktika alusel. Apellatsioonikoda jättis nimetatud otsuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, nõustudes kaudselt selle hinnanguga, ning jättis arvesse võtmata tõendid, mille hageja esitas tema menetluses, eelkõige põhjusel, et tegemist ei ole mitte täiendavate, vaid peamiste tõenditega.

Üldkohus tunnistas hagi kodukorra artikli 132 alusel põhistatud määrusega ilmselgelt põhjendatuks, tuginedes 28. juuni 2018. aasta kohtuotsusele EUIPO vs. Puma (C‑564/16 P, EU:C:2018:509), millest tulenevad juhised tõi ta kokkuvõtlikult välja. Eelkõige märkis Üldkohus, et kui vastulause esitaja tugineb määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 5 alusel esitatud vastulauset toetava varasema kaubamärgi maine tõendamiseks selle olemasolu tuvastanud EUIPO varasematele otsustele, mis on järelduses aluseks võetud tõendusmaterjali ja faktiliste asjaolude osas üksikasjalikud, on need otsused oluline kaudne tõend selle kohta, et asjaomasel kaubamärgil võib olla maine nimetatud sätte tähenduses ka pooleliolevas vastulausemenetluses.

Käesoleval juhul tuvastas Üldkohus, et hageja oli varasemate kaubamärkide maine tõendamiseks tuginenud konkreetselt EUIPO kolmele varasemale otsusele, mis on hiljutine otsustuspraktika ja milles on tuvastatud kolmest varasemast kaubamärgist kahe varasema kaubamärgi maine seoses käesolevat asja puudutavate kaupadega identsete või sarnaste kaupadega ning teatavate käesolevas asjas käsitletud liikmesriikidega. Seetõttu oleks apellatsioonikoda pidanud võtma varasemaid otsuseid arvesse ja kaaluma, kas tuleb teha samaväärne otsus või mitte ning eitava vastuse korral hinnangu kõrvalekaldumist otsesõnu põhjendama. Kuna apellatsioonikoda eitas nimetatud otsuste igasugust asjakohasust, rikkus ta hea halduse põhimõtet.

Sellest tulenevalt tühistas Üldkohus apellatsioonikoja vaidlusaluse otsuse.

( 1 ) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1).