6.2.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 38/37

28. novembril 2016 esitatud hagi – Rootsi versus komisjon

(Kohtuasi T-837/16)

(2017/C 038/50)

Kohtumenetluse keel: rootsi

Pooled

Hageja: Rootsi Kuningriik (esindajad: A. Falk ja F. Bergius)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

Tühistada komisjoni 7. septembri 2016. aasta rakendusotsus C(2016) 5644 pliisulfokromaatkollase ja pliikromaatmolübdaatsulfaatpunase teatud kasutusalade autoriseerimise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (vaidlustatud otsus), ja

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon on ületanud talle ELTL artikli 291 lõikes 2 ja määruses (EÜ) nr 1907/2006 antud rakendusvolitusi.

—

Komisjon ületas enda rakendusvolitusi seeläbi, et ta jättis tähelepanuta määruse nr 1907/2006 artikli 55 ja artikli 60 lõike 4 ning andis taotletud autoriseeringu ilma, et selleks oleksid täidetud määruses ette nähtud tingimused, käitudes sellega vastuolus määruse eesmärgiga.

—

Komisjon rikkus määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõiget 4, sest ta andis autoriseeringu ilma ise selle artikli alusel autoriseeringu andmise tingimustele hinnangut andmata ega kontrollinud piisavalt, kas selle artikli alusel autoriseeringu andmiseks vajalikud tingimused on täidetud.

—

Komisjon rikkus ka määruse nr 1907/2006 artiklit 55, sest ta andis autoriseeringu vastuolus selle eesmärgiga, milleks on eelkõige tagada siseturu hea toimimine ja väga ohtlike ainete järkjärguline asendamine sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad.

2.

Teine väide, et komisjon tegi ilmse hindamisvea ja kohaldas ebaõigesti õigusnorme.

—

Siinkohal viidatakse juba esimeses väites toodud asjaoludele. Komisjoni poolt määruse nr 1907/2006 artikli 55 ja artikli 60 lõike 4 eespool kirjeldatud rikkumine näitab samuti, et komisjon tegi vaidlustatud otsuses ilmse hindamisvea ja kohaldas ebaõigesti õigusnorme.

3.

Kolmas väide, et komisjon on rikkunud ettevaatuspõhimõtet ja põhjendamiskohustust.

—

Komisjon rikkus ettevaatuspõhimõtet, sest ta andis autoriseeringu ilma ise määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõike 4 alusel autoriseeringu andmise tingimustele hinnangut andmata ega kontrollinud piisavalt, kas selle artikli alusel autoriseeringu andmiseks vajalikud tingimused on täidetud.

—

Komisjon rikkus ELTL artiklist 296, määruse nr 1907/2006 artiklist 130 ja hea halduse põhimõttest tulenevat põhjendamiskohustust, sest vaidlustatud otsusest ei nähtu, milline on komisjoni seisukoht küsimuses, kas selle määruse artikli 60 lõikes 4 ette nähtud autoriseeringu andmise tingimused on täidetud.