9.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 6/40

28. oktoobril 2016 esitatud hagi – BPCE versus EKP

(Kohtuasi T-745/16)

(2017/C 006/50)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: BPCE (Pariis, Prantsusmaa) (esindajad: advokaadid A. Gosset-Grainville, C. Renner ja P. Kupka)

Kostja: Euroopa Keskpank

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Keskpanga 24. augusti 2016. aasta otsus nr ECB/SSM/2016-9695005MSXI0YEMGDF46/195;

—

mõista kõik kohtukulud igal juhul välja Euroopa Keskpangalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

1.

Esimene väide, mille kohaselt Euroopa Keskpank (EKP) ei olnud pädev tegema 24. augusti 2016. aasta otsust, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus, et Caisse des dépôt et consignations’ riskipositsioone, mis tulenevad reguleeritud säästu raames kogutud tsentraliseeritud vahenditest, ei võetaks finantsvõimenduse määra arvutamisel arvesse (edaspidi „vaidlusalune otsus“), sest Euroopa Keskpangal puudus pädevus keelduda võimaldamast erandit pärast seda, kui ta oli tuvastanud, et kõik kohaldamisele kuuluvates liidu õigusnormides sätestatud tingimused olid täidetud.

2.

Teine väide, mille kohaselt kostja väidetavalt rikkus mitut õigusnormi. Hageja on seisukohal, et isegi kui eeldada, et EKP oli pädev vaidlusalust otsust vastu võtma, ei ole see otsus kehtiv, sest see rikub mitut õigusnormi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2016. aasta määruses (EL) nr 575/2013, krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT 2013, L 176, lk 1; edaspidi määrus nro575/2013“) ja läheb vastuollu Euroopa Liidu seadusandja tahtega, kuna EKP tõlgendas kõnesolevaid norme valesti ja võttis vastu otsuse, mis:

—

on vastuolus finantsvõimenduse määra reguleerivate eeskirjade eesmärgi ja sihtidega, kuivõrd sellega eiratakse mitte üksnes finantsvõimenduse määra reguleerivate eeskirjade eesmärki ennast, vaid ka seadusandja tahet, mida viimane väljendas määruse nr 575/2013 artikli 429 lõike 14 vastuvõtmisega;

—

muudab alusnormi, kuna võtab arvesse kaht uut tingimust, mis ei ole kõnesoleva sättega reguleeritud;

—

võtab määruse nr 575/2013 artikli 429 lõikelt 14 kasuliku mõju.

3.

Kolmas väide, et vaidlusalune otsus sisaldab mitmeid ilmselgeid hindamisvigu, mis puudutab konkreetselt reguleeritud tsentraliseeritud säästuvahendite laadi; mõju, mida evib nende vahendite kandmine panga bilanssi ja tagajärgi, mida toob kaasa tsentraliseeritud vahendite kohandamismehhanism.

4.

Neljas väide, et rikuti mitut liidu õiguse üldpõhimõtet, nimelt proportsionaalsuse põhimõtet, õiguskindluse põhimõtet ja hea halduse põhimõtet, kuivõrd EKP rikkus oma hoolsuskohustust.

5.

Viies väide, et vaidlusalune otsus on puudulikult põhjendatud, sest EKP-l lasus rangem põhjendamiskohustus ja kõnealune otsus oli põhjendatud ebapiisavalt ja mitmetimõistetavalt.