31.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 402/48

—

tunnistada hagiavaldus vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada vaidlustatud otsus (1) ja otsustada, et isoproturooni heakskiitmist tuleks pikendada või teise võimalusena kohustada kostjat hindama isoproturooni heakskiitmise pikendamist uuesti ja peatada kõik taimekaitsevahendite turulelaskmise määrusest ja selle rakendusmäärustest tulenevad tähtajad, et saaks sobiva aja jooksul teha uue otsuse isoproturooni heakskiitmise pikendamiseks; ja

—

mõista kohtukulud välja kostjalt.

1.

Esimene väide, milles leitakse, et tehtud on hindamisvigu: vaidlustatud otsuse põhjenduste 8, 9 ja 10 kohaselt keelustati isoproturoon, kuna (i) selle kasutamisel võib põhjavette sattuda metaboliite, (ii) see on ohtlik lindudele, metsloomadele ja veeorganismidele ning (iii) on tehtud ettepanek klassifitseerida isoproturoon 2. kategooria reproduktiivtoksilise ainena. Kõik kaalutlused, millel vaidlustatud otsus põhineb, on siiski menetluslikult ja sisuliselt vigased ja need ei arvesta hagejate poolt esitatud andmeid.

2.

Teine väide, milles leitakse, et rikutud on klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva määruse nr 1272/2008 (2) menetlust – ultra vires tegutsemine: tehes ettepaneku klassifitseerida isoproturoon 2. kategooria reproduktiivtoksilise ainena ja tuginedes sellele ettepanekule, et õigustada isoprotureeni heakskiitmise pikendamata jätmist, rikkus kostja nii klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevat määrust kui ka määrust (EÜ) nr 1107/2009 (3) taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ja tegutses seega ultra vires.

3.

Kolmas väide, milles leitakse, et rikutud on kaitseõigusi ja hea halduse põhimõtet: referentliikmesriigi, Euroopa Toiduohutusameti ja komisjoni tegevus on üksikuna ja ühiselt rikkunud hagejate kaitseõigusi, võttes neilt võimaluse olla ära kuulatud ja osaleda nõuetekohases menetluses. Nimelt, sõltumata korduvatest ja proaktiivsetest katsetest saada ühendust referentliikmesriigi ja Euroopa Toiduohutusametiga, ei saanud hagejad õigeaegselt mingit tagasisidet. Lisaks sellele ei ole hagejate esitatud teavet arvesse võetud.

4.

Neljas väide, milles leitakse, et rikutud on diskrimineerimiskeelu ja võrdse kohtlemise põhimõtet: kuigi komisjon võttis isoproturooni suhtes jäiga lähenemisviisi (tuginedes ilmsetele hindamisvigadele ja menetlusenormide rikkumisele), ei teinud ta seda sarnastes olukordades/varasemates otsustes, mis käsitlevad sarnaste probleemidega toimeaineid, mistõttu rikkuski ta võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

5.

Viies väide, milles leitakse, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet: jättes võtmata vähem ranged meetmed, millega oleks saavutatud samad eesmärgid (näiteks tingimuslik heakskiitmine, mida tuleb hinnata liikmesriigi tasandil, või mille eelduseks on kinnitavate andmete esitamine Euroopa Liidu tasandil vastavalt taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitleva määruse artiklile 6), ja keelustades selle asemel isproturooni, rikkus komisjon proportsionaalsuse põhimõtet.