—

tühistada ja muuta vaidlustatud kohtuotsus, mille Avaliku Teenistuse Kohus tegi 18. mail 2015 kohtuasjas F-79/13, Gyarmathy vs. EMCDDA;

—

tühistada EMCDDA (endise) direktori 11. septembri 2012. aasta otsus lükata apellandi abitaotlus tagasi;

—

tühistada EMCDDA (endise) direktori 14. septembri 2012. aasta otsus mitte pikendada apellandi töölepingut;

—

tühistada vastavalt EMCDDA haldusnõukogu (endise) esimehe 13. mai 2013. aasta otsus ja EMCDDA (endise) direktori 25. juuni 2013. aasta otsus.

1.

Esimene väide seoses nõudega tühistada EMCDDA direktori 11. septembri 2012. aasta otsus lükata apellandi abitaotlus tagasi

Apellant väidab, et esimese kohtuastme otsuses, mille Avaliku Teenistuse Kohus tegi 18. mail 2015 kohtuasjas F-79/13, on järelduse puhul, et EMCDDA käsitles apellandi kaebusi nõuetekohaselt, moonutatud faktilisi asjaolusid ja eiratud kohtuasja toimikus leiduvat rohket dokumentaalset tõendusmaterjali. EMCDDA (endine) direktor lükkas tagasi apellandi abitaotluse ja eelkõige palve viia ta üle teisele ametikohale, mille apellant esitas, et pääseda oma vahetu ülemuse poolsest pikaajalisest ja ulatuslikust kiusamisest ja ahistamisest. (Endine) direktor rikkus abistamiskohutust, hoolitsemiskohustust ja hea halduse põhimõtet (kohtuotsused, 27.11.2008, Klug vs. EMEA, F-35/07, EU:F:2008:150, punkt 74; ja 12.7.2011, komisjon vs. Q, T-80/09 P, EU:T:2011:347, punkt 84). Kohtuasja toimikus olevate faktiliste asjaolude ja tõendite ning asjakohase väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on selge, et EMCDDA (endine) direktor ei andnud ametisse nimetava asutusena tegutsedes apellandile abi ega võtnud vajalikke meetmeid, et kaitsta teenistuse rahu üldiselt ja konkreetselt apellanti väärkohtlemise eest, mille ohvriks ta langes. Järelikult on Avaliku Teenistuse Kohtu otsus esimese väite kohta ebaõige, ning ühtlasi on see vastuolus ühenduse õiguse ja väljakujunenud kohtupraktikaga. Seetõttu tuleb see kohtuotsus tühistada ja muuta ning vaidlustatud otsus tühistada.

2.

Teine väide, mis puudutab nõuet tühistada 14. septembri 2012. aasta otsus mitte pikendada apellandi töölepingut

Avaliku Teenistuse Kohtu poolt esimeses kohtuastmes tehtud kohtuotsuses tugines kohus arutluskäigule, et EMCDDA (endise) direktori 19. detsembri 2012. aasta otsus on vastus apellandi 10. detsembri 2012. aasta ametlikule kaebusele, millega apellant – muu hulgas, kuid mitte ainult – vaidlustas (endise) direktori 14. septembri 2012. aasta otsuse mitte pikendada tema töölepingut. Puhtalt mainitud kirja sõnastusest on aga selge, et seda on võimatu nõnda tõlgendada. Selle puhul on hoopis tegemist haldusjuurdluse algatamise otsusega apellandi kaebuse põhjal. Pealegi eitab (endine) direktor selles kirjas üldse mis tahes otsuse tegemist apellandi töölepingu kohta. Veelgi enam, isegi kui peaks jäädama vaidlustatud otsuse ilmselgelt ebaõige tõlgenduse juurde, oleks see ikkagi seadusvastane ja ebaseaduslik, sest apellanti ei olnud varem ära kuulatud (kohtuotsus, 12.12.2013, CH vs. parlament, F-129/12, EU:F:2013:203) ja see kujutas endast lihtsalt ettevalmistavat akti (kohtuotsus, 16.3.2009, R vs. komisjon, T-156/08 P, EU:T:2009:69) ning sellisena ei oleks seda saanud vaidlustada (kohtuotsus, 10.11.2009, N vs. parlament, F-71/08, EU:F:2009:150; ja kohtumäärus, 23.10. 2012, Possanzini vs. Frontex, F-61/11, EU:F:2012:146). Vaidlustatud otsuse puhul on toimikumaterjalide põhjal tegemist ka võimu kuritarvitamisega (kohtuotsused, 19.10.1995, Obst vs. komisjon, T-562/93, EU:T:1995:181; 12.12.2000, Dejaiffe vs. Ühtlustamisamet, T-223/99, EU:T:2000:292; ja 25.9.2012, Bermejo Garde vs. EMSK, F-41/10, EU:F:2012:135). On isegi küsitav, kas EMCDDA (endisel) direktoril olid tol ajal volitused vaidlustatud otsuse tegemiseks (kohtumäärus, 25.10.1996, Lopes vs. Euroopa Kohus, T-26/96, EU:T:1996:157). Apellant tuletab meelde, et vastustaja ei esitanud kostja vastust, mistõttu kohtuotsus tehti tagaselja. Vaidlustatud esimese astme kohtuotsuses tugines Avaliku Teenistuse Kohus kostja vastusele, mille vastustaja oli esitanud teises kohtuasjas (F-22/14, Gyarmathy vs. EMCDDA), ja ületas seetõttu menetluse piire. Avaliku Teenistuse Kohtu esimese astme kohtuotsus on ka teise väite osas vastuolus toimikus sisalduvate faktiliste asjaolude ja tõenditega. Sellega on ilmselgelt ületatud menetluse piire. Seetõttu tuleb see tühistada ja muuta, ning vaidlustatud otsus tuleb tühista.