11.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 251/41

23. mail 2016 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 7. aprilli 2016. aasta määruse peale kohtuasjas F-44/15: Spadafora versus komisjon

(Kohtuasi T-250/16 P)

(2016/C 251/47)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Apellant: Sergio Spadafora (Brüssel, Belgia) (esindaja: advokaat G. Belotti)

Teine menetluspool: Euroopa Komisjon

Nõuded

Apellant palub Üldkohtul:

—

tühistada edasikaevatud kohtumäärus;

—

teha esimese kohtuastmes esitatud hagi kohta sisuline otsus, rahuldades kõik apellandi esitatud nõuded, sh kahju hüvitamise nõue, mille suuruse apellant palub Üldkohtul õiglaselt kindlaks määrata;

—

mõista mõlema kohtuastme kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Kõnesolev apellatsioonkaebus on esitatud Avaliku Teenistuse Kohtu 7. aprilli 2016. aasta määruse peale, millega jäeti osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata hagi, mille ese oli sisuliselt esiteks nõue tühistada Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) peadirektori otsus mitte arvestada hageja kandidatuuri üksuse „Õigusnõustamine” juhataja kohale ja teiseks nõue mõista teiselt menetluspoolelt välja varaline kahju, mis apellandi arvates tekkis sellest, et ta kaotas võimaluse nimetatud ametikohal töötamiseks välja valitud saada.

Apellant põhjendab oma hagi viie väitega.

1.

Esimene väide, et Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses rikuti teatavatel juhtudel menetlusnorme, mis kahjustas apellandi huve.

—

Apellant märgib sellega seoses konkreetselt ära, et edasikaevatud kohtumääruses puudub igasugune argumentatsioon, mis puudutaks hagi väidetavat ilmselget põhjendamatust.

2.

Teine väide, et faktilised tuvastused olid sisuliselt ebatäpsed, kui võrrelda neid kohtuasja toimikust nähtuvate faktiliste asjaoludega.

—

Apellant märgib sellega seoses konkreetselt ära, et kõnealusele ametikohale valitud kandidaadil puudus kogemus ja et geograafilise tasakaalu ning võrdsete teenete nõudeid hinnati valesti.

3.

Kolmas väide, et rikuti liidu õigust, kuna kandidaatide eelvaliku etapis ei kohaldatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu ning keele alusel diskrimineerimise keelu põhimõtet.

4.

Neljas väide, mille kohaselt faktiliste asjaolude õiguslik kvalifitseerimine oli ebatäpne.

5.

Viies väide, et õiguslikult ebaõigesti kvalifitseeriti apellandi nõue, milles ta palus laiendada vaidlustatud kohtumääruse tühistamise õiguslikke tagajärgi selliselt, et tunnistada kõnesolev valikumenetlus õigusvastaseks alates hetkest, mil tuvastati „kinnitust leidnud rikkumine”.