30.5.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 191/43

—

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 5. veebruari 2016. aasta määrus kohtuasjas F-107/15;

—

saata kohtuasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtule sisulise otsuse tegemiseks;

—

otsustada kohtukulude üle vastavalt õigusnormidele.

1.

Esimene väide, et vaidlustatud kohtumääruse puhul on rikutud õigusnormi ja/või seda on ebapiisavalt põhjendatud selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis kohtumääruse punktides 19–21 ja 25, et nii siis, kui on tegemist tähtaegade jooksul vaidlustamata jäetud otsuse uuesti läbivaatamise nõudega, kui ka siis, kui selline otsus kaudselt vaidlustatakse, on nõude põhjenduseks esitatud uue asjaolu puhul vaja, et ei apellant ega administratsioon ei olnud ega saanud sellest asjaolust lõpliku otsuse vastuvõtmisel olla teadlik, ning kohaldas seda põhimõtet kohtumääruse punktides 27–32, kuigi kohtupraktikast ilmneb, et tõstatud asjaolust mitteteadlikuks olemist uuesti läbivaatamise nõude puhul ei nõuta.

2.

Teine väide, et vaidlustatud kohtumääruse puhul on rikutud õigusnormi ja/või moonutatud toimikut ja seda kohtumäärust ebapiisavalt põhjendatud selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis kohtumääruse punktis 32 sel põhjusel, et uuesti läbivaatamise nõuet ükski uus ja oluline asjaolu ei põhjenda, et kohtueelne menetlus ei olnud nõuetekohane ning 30. septembri 2014. aasta otsuse ja kaebuse rahuldamata jätmise 22. aprilli 2015. aasta otsuse peale esitatud nõuded ei olnud vastuvõetavad, kuigi nende otsuste puhtalt kinnitav olemus eeldab mitte üksnes seda, et neile ei eelnenud uuesti läbivaatamist, vaid ka seda, et need ei sisaldanud ühtegi uut asjaolu, ning et nagu hageja väitis, sisaldas 30. septembri 2014. aasta otsus uut asjaolu võrreldes 7. aprilli 2014. aasta otsusega, samuti nagu 22. aprilli 2015. aasta otsus sisaldas uut asjaolu võrreldes 30. septembri 2014. aasta otsusega.

3.

Kolmas väide, et vaidlustatud määruse puhul on rikutud õigusnormi ja/või moonutatud toimikut ning hageja argumentidele ei ole vastatud selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis kohtumääruse punktis 26, et uuesti läbivaatamise nõude põhjenduseks esitatud uus asjaolu eeldab, et pooled ei olnud sellest teadlikud või ei saanud olla teadlikud, ning et hageja ei esitanud oma nõudes uusi ja sisulisi asjaolusid, mis nõude esitamist põhjendaksid, vaid tugines tema üksuse juhataja teatele viidates personalieeskirjade muudatusele, kuigi tõstatud asjaolust teadlik olemist antud olukorras ei nõutud; kuigi nagu hageja väitis, märkis ta oma uuesti läbivaatamise nõudes ise, et see nõue laiendab õiguslikku alust ning viitega oma üksuse juhataja teatele, et administratsioon ei pööranud piisavalt tähelepanu uute personalieeskirjade sõnastusele, mille puhul oli tegemist uute ja sisuliste asjaoludega.

4.

Neljas väide, et on rikutud tõendamisnorme ja objektiivsuse põhimõtet selles osas, milles Avaliku Teenistuse Kohus leidis vaidlustatud kohtumääruse punktis 28, et hageja ei viidanud kuupäevale, mil administratsioon oleks saanud või oleks pidanud teadma, et tema kolleeg läheb tulevikus rasedus- ja sünnituspuhkusele ja lapsehoolduspuhkusele, ning vaidlustatud kohtumääruse punktis 29, et ei saa välistada, et see võis olla nii 7. aprillil 2014, arvestades nende puhkuste personalieeskirjade järgset kestust, sünnituskuupäeva pikaajaliselt etteaimatavust ja tava informeerida teenistust nii pea kui võimalik pikaajalisest puudumisest, et sellest järeldada kohtumääruse punktides 30–32, et hageja ei ole tõendanud, et tema ise ega administratsioon ei olnud või ei saanud 7. aprillil 2014 olla teadlik tema kolleegi tulevasest puudumisest, et tema uuesti läbivaatamise nõuet ei põhjenda ükski uus või sisuline asjaolu ja et tema nõuded olid vastuvõetamatud, kuigi tõend negatiivse asjaolu kohta ja kolmanda isiku nimel oli võimatu, et ESMK-l tuleb märkida puhkuste taotluse kuupäev ning et Avaliku Teenistuse Kohus ei saa tugineda järjestikustele eeldustele ega pelgale eeldusele, et pöörata ümber tõendamiskoormis ja põhjendada oma nõudeid.