13.6.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 211/58


11. aprillil 2016 esitatud hagi – Megasol Energie versus komisjon

(Kohtuasi T-152/16)

(2016/C 211/72)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Megasol Energie AG (Deitingen, Šveits) (esindaja: advokaat T. Wegner)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 11. veebruari 2016. aasta rakendusmäärused (EL) nr 2016/185 ja 2016/184;

teise võimalusena tühistada komisjoni 11. veebruari 2016. aasta rakendusmäärused (EL) nr 2016/185 ja 2016/184 osas, milles nendega nõuti sisse dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud hageja poolt liitu eksporditud fotoelektrilistelt moodulitelt, kuna viimased sisaldavad algselt Taiwanist lähetatud fotoelektrilisi elemente, mis pärinevad ettevõtjatelt, kes on nendest meetmetest vabastatud;

kolmanda võimalusena tühistada komisjoni 11. veebruari 2016. aasta rakendusmäärused (EL) nr 2016/185 ja 2016/184 osas, milles nendega nõuti sisse dumpinguvastased ja tasakaalustavad tollimaksud hageja poolt liitu eksporditud fotoelektrilistelt moodulitelt, kuna viimased sisaldavad algselt Taiwanist lähetatud fotoelektrilisi elemente, mis pärinevad erinevatelt ettevõtjatelt;

neljanda võimalusena tühistada komisjoni 11. veebruari 2016. aasta rakendusmäärused (EL) nr 2016/185 ja 2016/184 hagejat puudutavas osas;

mõista kohtukulud välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide: eksporti Šveitsist ei ole uuritud

Hageja leiab, et dumpinguvastast tollimaksu on lubatud laiendada vaid siis, kui täidetud on dumpinguvastase määruse artiklis 13 toodud tingimused. See tähendab eelkõige, et kõnealuse ekspordi suhtes on algatatud ja tõhusalt läbi viidud kõrvalehoidmise vastane uurimine.

Arvestades et hageja ekspordib Šveitsist liitu fotoelektrilisi mooduleid, kuid kuna vastuolus dumpinguvastase määruse artikli 13 lõikega 3 ei ole Šveitsi puhul algatatud uurimist, ei saa hageja fotoelektrilistele moodulitele kohaldada meetmeid.

2.

Teine väide: Taiwani puhul on asjaolud valesti tuvastatud

Vastuolus dumpinguvastase määruse artikli 13 lõike 1 kolmanda lausega ei tuvastanud komisjon õigesti asjaolusid, mis puudutavad Hiina ja Taiwani vahelise kaubandusstruktuuri muutumist. Iseäranis kaheldavad on kaubandusstatistika tuvastatud väärtused. Väärtuste abil ei ole võimalik järeldada, et ümberlaadimine toimus Taiwani kaudu. Kaubandusstruktuuri märkimisväärset muutumist ei esine ka Taiwani puhul, kuna ekspordi kasv Taiwanist oli vaid piiratud.

3.

Kolmas väide: Šveitsi puhul on asjaolud jäetud tuvastamata

Hageja eksporditud fotoelektrilistele moodulitele ei olnud laiendatud tolli võimalik koguda juba seetõttu, et Hiina ja Šveitsi vahel kaubandussuhteid arvesse võttes ei olnud üleüldse tuvastatud kaubandusstruktuuri muutumist dumpinguvastase määruse artikli 13 lõike 3 kolmanda lause tähenduses.

4.

Neljas väide: kaubandusstruktuuris puuduvad põhjendamatud muutused

Isegi kui Taiwani ja Šveitsi puhul esineks kaubandusstruktuuri muutumine, quod non, siis ei ole aga komisjon tuvastanud, et see ei olnud põhjendatud.

5.

Viies väide: komisjon tegi vaidlustatud määruste vastuvõtmisel hindamisvigu, sest hagejal puudub võimalus kinnitusarve esitamise teel end tollimaksust vabastada

Kui liidu ettevõtja saab kinnitusarve esitamise teel meetmetest vabastatud kaupa importida, ei ole see aga hagejal võimalik. Nimelt ei kehti kohustuse kinnitus kolmanda riigi ettevõtja suhtes, kes kasutavad Malaisiast või Taiwanist pärit elemente.

6

Kuues väide: komisjon tegi vaidlustatud määruste vastuvõtmisel hindamisvigu, sest ta rikkus liidu põhiõigusi ning Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist lepingut

Lõpuks leiab hageja, et rikutud on kutse- ja ettevõtlusvabadust (Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta”) artiklid 15 ja 16), õigust omandile (harta artikkel 17) ning võrdsust seaduse ees (harta artikkel 20), kuna ta on eelkõige liidu ettevõtjatega võrreldes halvemas olukorras. Euroopa Majandusühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga on keelatud lepingupoolteks olevate riikide ettevõtjate mis tahes ebavõrdne kohtlemine.