7.3.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 90/23

8. jaanuari 2016. aasta esitatud hagi – Apimab Laboratoires jt versus komisjon

(Kohtuasi T-14/16)

(2016/C 090/32)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Apimab Laboratoires (Clermont-l’Hérault, Prantsusmaa), Sarl BBI – Blanche Bresson Institut (Barbentane, Prantsusmaa), Institut de recherche biologique – IRB (Montaigu, Prantsusmaa), Laboratoires Arkopharma (Carros, Prantsusmaa), Laboratoires Juva Santé (Paris, Prantsusmaa), Ortis (Bütgenbach, Belgia), Pierre Fabre Médicament (Boulogne-Billancourt, Prantsusmaa), Pollenergie (Saint-Hilaire-de-Lusignan, Prantsusmaa) (esindaja: advokaat A. de Brosses)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tuvastada, et 27. oktoobri 2015. aasta määrus nr 2015/1933 võeti vastu ilma Euroopa Toiduohutusametiga konsulteerimata;

—

tuvastada, et komisjon rikkus õigusnormi, kui võttis määruse nr 2015/1933 vastu ilma riskianalüüsita, rikkudes määruse nr 178/2002 artiklit 6;

—

tuvastada, et komisjon tegi ilmselge hindamisvea piirates 27. oktoobri 2015. aasta määruses nr 2015/1933 benso(a)püreeni sisaldust teatavates toidusandites10-le mikrogrammile, kui seda on kasutatud üksi või segatud teiste ainetega;

—

tuvastada, et komisjon rikkus proportsionaalsuse põhimõtet piirates 27. oktoobri 2015. aasta määruses nr 2015/1933 benso(a)püreeni sisaldust teatavates toidusandites10-le mikrogrammile, kui seda on kasutatud üksi või segatud teiste ainetega;

—

tuvastada, et komisjon rikkus diskrimineerimise keelu põhimõtet piirates 27. oktoobri 2015. aasta määruses nr 2015/1933 benso(a)püreeni sisaldust teatavates toidusandites10-le mikrogrammile, kui seda on kasutatud üksi või segatud teiste ainetega.

Seetõttu:

—

tühistada 27. oktoobri 2015. aasta määrus nr 2015/1933 osas, mis puudutab toidulisandeid käsitlevaid sätteid;

—

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kuus väidet.

1.

Esimene väide, et komisjon rikkus nõukogu 8. veebruari 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 315/93, milles sätestatakse ühenduse menetlused toidus sisalduvate saasteainete suhtes (edaspidi „raammäärus”), ette nähtud menetlusnorme, kui ta võttis komisjoni 27. oktoobri 2015. aasta määruse (EL) nr 2015/1933, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1881/2006 seoses polütsükliliste aromaatsete süsivesinike piirnormidega kakaokiudude, banaanikrõpsude, toidulisandite, kuivatatud ürtide ja kuivatatud vürtside puhul (edaspidi „vaidlustatud määrus”).

2.

Teine väide, et komisjon rikkus vaidlustatud määruse vastuvõtmisel õigusnormi ja raammääruse artiklit 2, mistõttu tuleb vaidlustatud määrus õigusliku aluse puudumise tõttu tühistada.

3.

Kolmas väide, et komisjon rikkus õigusnormi, kuna ta ei konsulteerinud Toiduohutusametiga ega viinud eelnevalt läbi riskianalüüsi.

4.

Neljas väide, et on tehtud ilmselge hindamisviga, kuna vaidlustatud määrus põhineb vaikimisi tõdemusel, et tarbija neelab toidulisandite kaudu sarnaseid koguseid polütsüklilisi aromaatseid süsivesinike (PAH) kui igapäevase toiduga, mis tegelikult ei ole nii.

5.

Viies väide, et komisjon rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, kui ta määras maksimaalse PAH koguse, mis ulatub kõrgemale, kui on rahvatervise kaitseks vaja.

6.

Kuues väide, et komisjon rikkus diskrimineerimise keelu põhimõtet sellega, et vaidlustatud määruses ei ole maksimaalse PAH koguse määramisel arvesse võetud erinevusi toidulisandite ja muude toiduainete vahel, arvestades asjaomase toiduaine tüüpi.