1

Hageja Sabine Tuerck asus Euroopa Liidu teenistusse 1. märtsil 2004. Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) VIII lisa artikli 11 lõike 2 kohaselt palus hageja 27. mai 2010. aasta kirjaga kanda liidu pensioniskeemi üle pensioniõigused, mis ta oli omandanud enne liidu teenistusse asumist. Taotluse esitamise ajal oli hageja palgaastme AD 11 palgajärgus 5.

2

Individuaalsete maksete haldamise ja maksmise amet (PMO) teatas 30. juunil 2010, et on hageja taotluse kätte saanud.

3

Hageja edutati 26. novembril 2010 alates 1. jaanuarist 2010 palgaastme AD 12 palgajärku 1.

4

PMO tunnistas 29. aprillil 2013 hageja taotluse vastuvõetavaks ja edastas selle Deutsche Rentenversicherung Bund’ile (Saksa vanaduspensioni kindlustuse ühing; edaspidi „DRV“).

5

DRV vastas 5. mai 2015. aasta kirjaga, et varem hageja omandatud pensioniõigusi kajastav ülekantav kapital oli ülekandmistaotluse esitamise ehk 27. mai 2010. aasta seisuga 141652,07 eurot.

6

PMO tegi 22. juunil 2015 hagejale staažilisa ettepaneku, mis vastas nende pensioniõiguste ülekandmisele, mille ta oli omandanud DRVs enne Euroopa Komisjoni teenistusse asumist (edaspidi „staažilisa ettepanek“). Lähtuvalt esialgsetest arvandmetest, mis puudutavad DRV teatatud kapitali kogusummat ehk 141652,07 eurot, oleks hageja poolt staažilisa ettepanekuga nõustumise korral tema pensioniõiguste personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 alusel ülekandmine ülekandmistaotluse esitamise ajal ehk 27. mail 2010 kehtinud parameetrite kohaselt ning arvestades tema vanust, tegevusüksust ning palgaastet ja -järku sama kuupäeva seisuga, kaasa toonud 3 aasta, 8 kuu ja 29 päeva pikkuse sissemaksete tegemise perioodi tunnustamise.

7

Hageja nõustus 30. juunil 2015 staažilisa ettepanekuga.

8

PMO tegi 10. detsembril 2015 hagejale teatavaks otsuse tema pensioniõigusliku staažilisa tunnustamise kohta (edaspidi „vaidlustatud otsus“) tulenevalt personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 alusel neid pensioniõigusi kajastava kapitali tegelikust ülekandmisest, mis ta oli omandanud DRVs enne liidu teenistusse asumist, ning lähtuvalt personalieeskirjade VIII lisa pensioniõiguste ülekandmist käsitlevate artiklite 11 ja 12 üldistest rakendussätetest, mis on vastu võetud komisjoni 3. märtsi 2011. aasta otsusega K(2011) 1278 ja avaldatud 28. märtsi 2011. aasta haldusteatajas Informations administratives nr 17‑2011 (edaspidi „üldised rakendussätted“). Selle otsuse kohaselt andis hageja pensioniõiguste ülekandmine alust 3 aasta ja 4 kuu pikkuse sissemaksete tegemise perioodi tunnustamisele. PMO jõudis sellele tulemusele nii, et vähendas 146714,33 euro suurust kapitali, mille DRV tegelikult üle kandis, 3,1% suuruse lihtintressi võrra aastas alates ülekandmistaotluse esitamise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmiseni ehk lahutas 20666,28 eurot, mis vastas alates taotluse kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani kapitali ümberhindamise summale. PMO asus seisukohale, et hageja poolt varem omandatud pensioniõigustele vastav summa oli pensioniõigusliku staažilisa kindlaksmääramise seisukohast 126048,05 eurot.

9

Hageja esitas 9. märtsil 2016 vaidlustatud otsuse peale vaide. Vaie jäeti 5. juuli 2016. aasta otsusega rahuldamata.

10

Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 14. oktoobril 2016.

11

Hageja palub Üldkohtul:

12

Komisjon palub Üldkohtul:

13

Üldkohus palus 30. juunil 2017 kodukorra artikli 89 lõikes 3 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltel esitada oma kirjalik seisukoht vaidluse teatud aspektide kohta. Pooled täitsid need nõuded ette nähtud tähtaja jooksul.

14

Üldkohus palus 27. juulil 2017 kodukorra artikli 89 lõikes 3 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames hagejal pöörduda DRV poole ja paluda sellel ühingul esitada dokumendi, milles esiteks oleks märgitud Saksa pensioniskeemis 27. mai 2010. aasta seisuga omandatud pensioniõiguste summa ja teiseks oleks selgitatud põhjuseid, miks nimetatud summa erineb summast, mis komisjonile 11. septembril 2015 tegelikult üle kanti.

15

Hageja vastas Üldkohtu palvele 25. septembri 2017. aasta kirjaga. Ta lisas oma kirjale DRV 13. septembri 2017. aasta kirja.

16

Hageja põhjendab oma hagi kahe väitega, millest esimene puudutab üldiste rakendussätete artikli 7 lõike 1 rikkumist ja teine personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 rikkumist.

17

Esimest väidet põhjendab hageja sisuliselt sellega, et PMO‑l ei olnud alust toimida nii, nagu ta seda tegi, see tähendab arvata DRV poolt üle kantud kapitalist maha lihtintress 3,1% aastas alates ülekandmistaotluse esitamise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani. Sellega seoses väidab hageja, et üldiste rakendussätete artikli 7 lõike 1 kohaselt võib summa, mis vastab alates ülekandmistaotluse kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani kapitali ümberhindamisele, maha arvata „kindla summana“ üksnes juhul, kui ühingul, kus varasemad pensioniõigused on omandatud, on võimatu teatada nende õiguste väärtust ülekandmistaotluse registreerimise kuupäeva seisuga. Hageja sõnul teatas DRV 5. mai 2015. aasta kirjaga PMO‑le tema pensioniõiguste väärtuse ülekandmistaotluse registreerimise kuupäeva ehk 27. mai 2010. aasta seisuga.

18

Komisjon vastab, et DRV ei esitanud mingeid andmeid tegelikult üle kantud ajakohastatud summa struktuuri kohta, mistõttu tal oli võimatu teha vahet ühelt poolt ülekandmistaotluse registreerimise kuupäeva seisuga hageja omandatud pensioniõigusi kajastava kapitali ja teiselt poolt selle kapitali ümberhindamise vahel. Lisaks väidab komisjon, et pensioniõiguste ülekandmise menetluse objektiivse läbiviimise tagamiseks on vaja kasutada ühetaolisi parameetreid, mida saab kohaldada mis tahes ülekandmismenetlusele.

19

Sellega seoses tuleb märkida, et personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 esimese lõigu kohaselt on ametnikul, kes asub liidu teenistusse pärast lahkumist valitsusasutuse või siseriikliku või rahvusvahelise organisatsiooni teenistusest või pärast tegutsemist töötaja või füüsilisest isikust ettevõtjana, õigus pärast ametissenimetamist, kuid enne personalieeskirjade artiklis 77 nimetatud vanaduspensioni maksmise õiguse saamist tasuda liidule tegeliku ülekandekuupäeva kohaselt sellise teenistuse või tegevusega omandatud pensioniõiguste kogumaksumus.

20

Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 teises lõigus on ette nähtud, et sellisel juhul määrab institutsiooni ametisse nimetav asutus või ametiisik (edaspidi „ametisse nimetaja“), mille teenistuses ametnik on, kindlaks ametniku endisest teenistusajast tuleneva pensioniõigusliku staaži aastate arvu liidu pensioniskeemi raames üldiste rakendussätetena, arvestades ametniku põhipalka, vanust ja ülekandmistaotluse esitamise päeval kehtivat vahetuskurssi ja võttes aluseks ülekantud kapitali, millest on maha arvatud summa, mis kajastab kapitali ümberhindamist ülekandmistaotluse kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani.

21

Üldiste rakendussätete artikli 7 lõike 1 esimeses lõigus on täpsustatud, et aluseks võetavate pensioniõigusliku staaži aastate arv arvutatakse lähtuvalt ülekantavast summast, mis vastab üldiste rakendussätete artikli 5 punkti 1 esimeses lõigus ja punkti 2 esimeses lõigus nimetatud perioodidel omandatud õigustele, millest on maha arvatud summa, mis kajastab kapitali ümberhindamist ülekandmistaotluse registreerimise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani.

22

Üldiste rakendussätete artikli 7 lõike 1 teises lõigus on sisuliselt sätestatud, et kui siseriiklikul või rahvusvahelisel ühingul on võimatu teatada pensioniõiguste väärtust taotluse registreerimise kuupäeva seisuga, arvatakse ülekantud summast maha 3,1% suurune lihtintress ajavahemiku eest alates taotluse registreerimise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani.

23

Eespool punktides 19–22 nimetatud sätete selgest ja täpsest sõnastusest nähtub seega, et staažilisa tunnustamise otsused põhinevad taotluse registreerimise kuupäeva seisuga ülekantava kapitali summal, mille pädev siseriiklik või rahvusvaheline asutus on teatanud ametisse nimetajale ja millest on olenevalt olukorrast maha arvatud summa, mis kajastab kapitali ümberhindamist taotluse registreerimise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani. Sellest nähtub lisaks, et üksnes juhul, kui pädeval siseriiklikul või rahvusvahelisel ühingul on võimatu teatada pensioniõiguste väärtust taotluse registreerimise kuupäeva seisuga, arvatakse tegelikult ülekantud ajakohastatud summast maha 3,1% suurune lihtintress. Seega juhul, kui pädev siseriiklik või rahvusvaheline asutus on ametisse nimetajale teatanud pensioniõiguste väärtuse taotluse registreerimise seisuga, ei või ametisse nimetaja sellest summast teha mingeid mahaarvamisi ja personalieeskirjadel põhineva pensioniõigusliku staaži aastate arvutamine peab toimuma kogu nimetatud summa alusel.

24

Mis puudutab taotluse registreerimise kuupäeva seisuga omandatud pensioniõiguste väärtuse kindlaksmääramist pädeva siseriikliku või rahvusvahelise asutuse poolt, siis nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et see toiming kuulub üksnes selle asutuse pädevusse, kes haldab pensioniskeemi, kuhu asjaomane isik enne liidu teenistusse asumist sissemakseid tegi, kuna sellega määratakse kindlaks siseriiklikus pensioniskeemis vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusnormidele omandatud pensioniõigusi kajastav kapital (vt kohtuotsus, 5.12.2013, Časta, C‑166/12, EU:C:2013:792, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika). Peale selle nähtub kohtupraktikast ka, et liikmesriikidel on personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõiget 2 rakendatavate siseriiklike õigusnormide vastuvõtmisel ulatuslik kaalutlusõigus (kohtuotsus, 5.12.2013, Časta, C‑166/12, EU:C:2013:792, punkt 31).

25

Käesoleval juhul nähtub vaidlustatud otsusest, et DRV kandis 11. septembril 2015 komisjonile üle ajakohastatud kapitali summas 146714,33 eurot. PMO arvas nimetatud kapitalist maha lihtintressi 3,1% aastas alates ülekandmistaotluse esitamise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmiseni ehk lahutas 20666,28 eurot, mis vastas alates taotluse kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani kapitali ümberhindamise summale. Seega asus PMO seisukohale, et hageja poolt varem omandatud pensioniõigustele vastav summa oli 126048,05 eurot.

26

DRV teavitas aga 5. mai 2015. aasta kirjaga PMOd hageja taotluse registreerimise kuupäeva seisuga ülekantavat summat puudutavast arvutusest, mida ta käsitas esialgsena. Selle kirja kohaselt oli 27. mai 2010. aasta seisuga ülekantav summa 141652,07 eurot, sealhulgas intress 340,22 eurot.

27

Hageja taotluse registreerimise kuupäeva seisuga ülekantav summa oli alus staažilisa ettepanekule, mis hagejale 22. juunil 2015 tehti.

28

Toimiku materjalidest ilmneb samuti, et hageja taotlusel kinnitas DRV talle 4. veebruari 2016. aasta kirjaga, et ülekandmistaotluse registreerimise kuupäeva ehk 27. mai 2010. aasta seisuga ülekantav summa oli 141652,07 eurot ehk 141311,85 eurot hageja poolt selleks kuupäevaks omandatud pensioniõiguste näol, millele lisandus intress 340,22 eurot.

29

Seda teavet kinnitas DRV uuesti oma 13. septembri 2017. aasta kirjas, mille ta saatis hagejale tulenevalt eespool punktis 14 nimetatud menetlust korraldavast meetmest.

30

Seega tuleb esiteks tõdeda, et DRV teatas komisjonile hageja taotluse registreerimise kuupäeva ehk 27. mai 2010. aasta seisuga omandatud pensioniõiguste väärtuse. Järelikult ei saa komisjon edukalt väita, nagu ta seda teeb, et tal oli võimatu tegelikult ülekantud ajakohastatud kapitali summa põhjal teha vahet ühelt poolt ülekandmistaotluse registreerimise kuupäeva seisuga hageja omandatud pensioniõigusi kajastava summa ja teiselt poolt ülekandmistaotluse registreerimise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani selle kapitali ümberhindamist kajastava summa vahel.

31

Mis puudutab teiseks liidu pensioniskeemis arvessevõetavate pensioniõigusliku staaži aastate arvu väljaarvutamist komisjoni teenistuste poolt ehk arvutust, mis on eraldiseisev omandatud pensioniõigusi kajastava kapitali väljaarvutamisest, nagu nähtub eespool punktist 24, siis tuleb tõdeda, et ei personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõikes 2 ega personalieeskirjade üheski teises sättes ei ole sõnaselgelt ette nähtud kohustust vähendada tegelikult ülekantud ajakohastatud kapitali sama lisa artiklis 8 sätestatud 3,1% suuruse intressi võrra. Sellest järeldub, et komisjoni väide, mille kohaselt sisuliselt on personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 teise lõiguga kehtestatud igal juhul PMO‑le kohustus „ajakohastada“ kapital, mis kajastab taotluse registreerimise kuupäeva seisuga omandatud pensioniõiguste väärtust, ei põhine ühelgi personalieeskirjade sättel. Personalieeskirjades on ette nähtud ainult selle summa mahaarvamine, mis kajastab kapitali ümberhindamist ajavahemikus ülekandmistaotluse kuupäevast kuni ülekandmise kuupäeva seisuga ajakohastatud kapitali tegeliku ülekandmiseni. Igal juhul ei ole komisjoni ülesanne kindlaks määrata või, nagu ta väidab, „ajakohastada“ kapitali summat, mis otseselt kajastab asjaomase ametniku varasema tegevusega omandatud pensioniõigusi ülekandmistaotluse registreerimise kuupäeva seisuga.

32

Kolmandaks tuleb rõhutada, et üldiste rakendussätete artikli 7 lõige 1 ei võimalda komisjonil vastupidi tema väidetule intressi maha arvata, kui nagu käesoleval juhul pädeval siseriiklikul või rahvusvahelisel ühingul ei olnud võimatu teatada taotluse registreerimise kuupäevaks omandatud pensioniõiguste väärtust. Kui lubada komisjonil teha liidu eelarve kasuks kinnipidamine kapitalist, mis kajastab ülekandmistaotluse registreerimise kuupäevaks hageja poolt omandatud pensioniõigusi, tooks see kaasa olukorra, kus kõnealune institutsioon põhjendamatult omastaks osa siseriiklikest pensioniõigustest, mis on ülekandmise jaoks välja arvutatud ja mis kohtupraktika kohaselt kuuluvad nimelt ametnikule, ning kujutaks endast seega liidu alusetut rikastumist.

33

Lisaks tuleb märkida, et toimiku materjalidest ja kohtuistungil hageja esitatud selgitustest, et 5062,26 euro suurune vahe ühelt poolt 27. mai 2010. aasta seisuga Saksa pensioniskeemis omandatud pensioniõiguste ülekantava summa, mille DRV teatas komisjonile 5. mail 2015, ja teiselt poolt komisjonile 11. septembril 2015 tegelikult üle kantud summa vahel, mis kajastab kapitali ümberhindamist alates taotluse kuupäevast kuni tegeliku ülekandmiseni, tuleneb personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 rakendamise kokkuleppest, mille Saksamaa Liitvabariik ja komisjon sõlmisid 1994. aastal. Kokkuleppe kohaselt on pädev Saksa pensioniühing kohustatud suurendama iga täisaasta kohta 3,5% summat, mis siseriiklikud asutused talle tagasiulatuvalt kättesaadavaks teevad, ajavahemiku vältel alates asjaomase summa sellele asutusele ülekandmise kuupäevast kuni kuupäevani, mil ühing selle summa liidu pensioniskeemi üle kannab. Seega käesoleval juhul tuleneb 5062,26 eurot iga täisaasta kohta 3,5% suuruse määra kohaldamisest summale, mis tehti DRV‑le kättesaadavaks kahes osas ehk 13. mail 2014 ja 30. juulil 2014 ning mille see ühing kandis komisjonile üle 11. septembril 2015.

34

Kõigest eespool esitatust nähtub, et komisjon rikkus õigusnormi, kui ta vähendas tegelikult ülekantud ajakohastatud kapitali 3,1% suuruse lihtintressi võrra aastas alates ülekandmistaotluse esitamise kuupäevast kuni tegeliku ülekandmise kuupäevani, kuigi käesoleva kohtuasja konkreetsetel asjaoludel ei olnud DRV‑l võimatu komisjonile teatada hageja taotluse registreerimise kuupäevaks hageja omandatud pensioniõiguste väärtust.

35

Kõike eespool toodut arvestades ja ilma et oleks vaja analüüsida hageja teise väite põhjendatust, tuleb käesolev hagi rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada.

36

Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud välja mõista komisjonilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda)

otsustab: