Kohtuasi T‑527/16

Margarita Tàpias

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Üldkohtu (kaheksas koda) 12. detsembri 2019. aasta otsus

Avalik teenistus – Personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste reform, mis jõustus 1. jaanuaril 2014 – Määrus (EL, Euratom) nr 1023/2013 – Solidaarsusmaksu kohaldamine alates 1. jaanuarist 2014 – Töötasude ajakohastamise meetodi kohaldamise peatamine aastateks 2013 ja 2014

  1. Ametnike hagid – Huve kahjustav akt – Mõiste – Töötasu teatis – Hõlmamine, mis on tavaliselt lubatud kaebeõiguse kasutamise eesmärgil

    (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 90 ja artikli 91 lõige 1)

    (vt punktid 33–36)

  2. Ametnike hagid – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus – Hagi igakuiste rahaliste õiguste muudatuste peale, mis kajastuvad kõigis töötasu teatistes – Tähtaeg, mis hakkab kulgema sellise esimese töötasu teatise kättesaamisest, millest ilmneb nende muudatuste rakendamine

    (Ametnike personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

    (vt punktid 37, 38 ja 43–46)

  3. Ametnike hagid – Õigusvastasuse vastuväide – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Vaidlustatud otsuse aluseks olev üldakt – Vastuvõetavus – Tingimused

    (ELTL artikli 263 teine lõik ning artiklid 270 ja 277)

    (vt punktid 49–53)

  4. Ametnikud – Personalieeskirjad – Määrus, millega muudetakse personalieeskirju – Vastuvõtmine seadusandlikus tavamenetluses – Kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õigus – Mõiste – Ametiühingu‑ ja kutseorganisatsioonide õigus rääkida läbi personalieeskirjade sätete sisu – Puudumine

    (ELTL artikli 294 teine lõik ja artikkel 336; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 28)

    (vt punktid 68–71)

  5. Ametnikud – Personalieeskirjad – Määrus, millega muudetakse personalieeskirju – Väljatöötamise menetlus – Personalieeskirjade komiteega konsulteerimine – Uuesti konsulteerimine algsesse ettepanekusse olulise muudatuse sisseviimisel – Kohustuse ulatus

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 12 ja 27; ametnike personalieeskirjad, artikkel 10)

    (vt punktid 74–84)

  6. Ametnikud – Personalieeskirjad – Määrus, millega muudetakse personalieeskirju – Väljatöötamise menetlus – Konsulteerimismenetluse läbiviimine – Ulatus

    (Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 12 ja 27)

    (vt punktid 91–100)

  7. Euroopa Liit – Institutsioonidevaheline tasakaal – Tähendus – Pädevuse jaotuse järgimine – Euroopa Ülemkogu pädevus ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule antud seadusandlik pädevus

    (ELL artikli 13 lõige 2, artikli 14 lõige 1, artikli 15 lõige 1 ja artikli 16 lõige 1; ELTL artikli 296 kolmas lõik ja artikkel 336)

    (vt punktid 108–117)

  8. Õigusvastasuse vastuväide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Vaidlustatud otsuse aluseks olev üldakt – Õigusliku seose vajalikkus vaidlustatud akti ja vaidlusaluse üldakti vahel

    (ELTL artikli 263 teine lõik; artiklid 270 ja 277)

    (vt punktid 119 ja 120)

  9. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus

    (ELTL artikkel 296)

    (vt punktid 124 ja 125)

  10. Ametnikud – Töötasu – Solidaarsusmaks – Selle maksu kehtestamine ajavahemikul, mil töötasude ajakohastamise meetodi kohaldamine on peatatud – Seadusandja kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

    (Ametnike personalieeskirjad, artikli 65 lõige 4 ja artikkel 66a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1023/2013)

    (vt punktid 135, 136, 142, 149 ja 173)

  11. Ametnikud – Personalieeskirjad – Määrus, millega muudetakse personalieeskirju – Solidaarsusmaksu kehtestamine uue sätte lisamisega – Personalieeskirjades ette nähtud põhimõtte rikkumine – Puudumine

    (Ametnike personalieeskirjad, artikkel 66a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1023/2013)

    (vt punkt 150)

  12. Ametnikud – Töötasu – Solidaarsusmaks – Selle maksu kehtestamine ajavahemikul, mil töötasude ajakohastamise meetodi kohaldamine on peatatud – Seadusandja kaalutlusõigus – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohtulik kontroll – Piirid – Nimetatud põhimõtte rikkumine – Puudumine

    (Ametnike personalieeskirjad, artikli 65 lõige 4 ja artikkel 66a; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1023/2013)

    (vt punktid 162–165)

  13. Ametnikud – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused

    (vt punktid 173 ja 174)

Kokkuvõte

12. detsembri 2019. aasta kohtuotsuses Tàpias vs. nõukogu (T‑527/16) jättis Üldkohus rahuldamata Euroopa Liidu Nõukogu ametniku hagi otsuse peale, millega määrati kindlaks tema töötasu ja kohaldati tema suhtes 6protsendilist solidaarsusmaksu.

Hageja esitas kaebuse 2014. aasta jaanuari töötasu teatise peale, kuna sellest nähtus esimest korda esiteks sõnaselge otsus kohaldada tema suhtes 6protsendilist solidaarsusmaksu alates 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2015, samas kui sellel ajavahemikul oli töötasude kohandamise meetodi kohaldamine külmutatud, ning teiseks vaikimisi tehtud otsus mitte kohaldada hageja töötasule iga-aastast kohandamist ajavahemikus 1. jaanuarist 2014 kuni 30. juunini 2015. Nende otsuste aluseks on määrus nr 1023/2013, millega muudetakse liidu ametnike personalieeskirju (edaspidi „personalieeskirjad“) ( 1 ).

Kuna kaebus jäeti rahuldamata, esitas hageja hagi Üldkohtusse. Mis puudutab kõigepealt nendeks kaheks aastaks töötasude külmutamist, siis tõdes Üldkohus, et hageja 2014. aasta jaanuari töötasu teatis üksnes kinnitas tema 2013. aasta detsembri töötasu määramise otsust. Viimati nimetatud otsuse, millega esimest korda rakendati määrusega nr 1023/2013 tehtud otsust peatada töötasude kohandamise meetodi kohaldamine, jättis hageja vaidlustamata ja see otsus muutus seega lõplikuks, mistõttu Üldkohus tunnistas hagi vastuvõetamatuks osas, mis puudutas töötasude ajakohastamise meetodi kohaldamise peatamist aastateks 2013 ja 2014. Siiski leidis Üldkohus, et hagi on vastuvõetav osas, milles paluti tühistada hageja 2014. aasta jaanuari töötasu määramise otsus, millega kohaldati esimest korda hageja suhtes solidaarsusmaksu.

Mis puudutab kohtuasja sisu, siis esitas hageja õigusvastasuse vastuväite personalieeskirjade muudatuse suhtes, millega kehtestati solidaarsusmaks. Vastuväide tugines seitsmele väitele, mille kohaselt rikuti vastavalt ühinemisvabadust, õigust olla informeeritud ja ära kuulatud, kollektiivläbirääkimiste õigust, seadusandlikku menetlust, põhjendamiskohustust, katkestati personalieeskirjade XI lisas ette nähtud töötasude automaatse kohandamise meetodi ja solidaarsusmaksu vaheline seos, rikuti paralleelsuse põhimõtet, omandatud õigusi, proportsionaalsuse põhimõtet ning õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet, kuna seadusandja ei näinud ette üleminekumeetmeid.

Üldkohus lükkas hageja kõik väited tagasi. Seoses Euroopa Komisjoni kohustusega pöörduda personalieeskirjade komitee poole personalieeskirjade muutmise esimese ettepanekuga, mille ta oli vastu võtnud 29. juunil 2011 ning mille kohaselt oli solidaarsusmaksu määr 5,5%, mitte aga teise personalieeskirjade muutmise ettepanekuga, mis nägi ette solidaarsusmaksu 6% ja mille komisjon 21. novembril 2011 talle esitas, siis märkis Üldkohus esiteks, et toimikust nähtub, et komisjoni 29. juunil 2011 vastu võetud tekst ei olnud vormiliselt personalieeskirjade muutmise ettepanek, vaid personalieeskirjade muutmise ettepaneku eelnõu, mille eesmärk oli konsulteerida ametiühingu‑ ja kutseorganisatsioonidega enne personalieeskirjade muutmise ametliku ettepaneku esitamist nõukogule ja parlamendile. Teiseks edastas komisjon tema poolt personalieeskirjade komiteele 21. novembril 2011 esitatud teksti seejärel parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepanekuna seadusandlikus tavamenetluses, milles võetakse institutsioonide poolt vastu personalieeskirjad ning nende muudatused.

Seadusandliku menetluse rikkumist puudutava väite raames väitis hageja, et Euroopa Ülemkogu rikkus seadusandliku menetluse õiguspärasust, võttes vastu 7. ja 8. veebruari 2013. aasta järeldused, milles oli vastupidi komisjoni seadusandlikule ettepanekule ette nähtud töötasude ajakohastamise meetodi kohaldamise peatamine aastatel 2013 ja 2014 ning selle ajavahemiku jooksul solidaarsusmaksu kohaldamine. Üldkohus märkis kõigepealt, et käesolevas asjas järgiti seadusandlikku tavamenetlust. Seejärel nentis Üldkohus, et pädevuse jaotusega ei ole vastuolus see, kui Euroopa Ülemkogu võtab seisukoha küsimuses, mis on seadusandliku menetluse ese. Lõpuks täheldas Üldkohus, et Euroopa Ülemkogu järelduste väidetav „poliitiline“ mõju parlamendi ja nõukogu seadusandlikule pädevusele ei saa olla aluseks käesolevas asjas vaidlustatud otsuse tühistamisele Üldkohtu poolt.

Mis puudutab hageja argumenti liidu õiguse põhimõtte kohta, mille kohaselt saab solidaarsusmaksu kohaldada vaid siis, kui töötasude kohandamise meetod ise on kohaldatav, siis märkis Üldkohus, et sellise põhimõtte olemasolu ei selgu ei kohtupraktikast, määruse nr 1023/2013 põhjendustest ega asjaomaste meetmete seosest. Üldkohus täpsustas, et ulatusliku kaalutlusõiguse piires oli seadusandjal õigus määruses nr 1023/2013 selgelt ette näha, et solidaarsusmaksu kohaldatakse ajavahemikul, mil töötasude kohandamise meetodi kohaldamine on peatatud. Üldkohus meenutas, et seadusandja põhjendas seda valikut sooviga arvesse võtta mitte üksnes Euroopa Ülemkogu 7. ja 8. veebruari 2013. aasta järeldusi, vaid arvestada ka „uute eelarvepiirangutega“ ning „liikmesriikides ja kogu liidus valitseva äärmiselt raske sotsiaalse ja majandusliku olukorraga“ ning näidata „Euroopa avaliku teenistuse solidaarsust liikmesriikide võetud rangete meetmetega enneolematu finantskriisi tagajärjel“. Üldkohus aga leidis, et hageja ei tõendanud, et see valik kujutab endast ilmset hindamisviga või võimu kuritarvitamist.

Sellest tulenevalt jättis Üldkohus hagi rahuldamata.

( 1 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1023/2013, millega muudetakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (ELT 2013, L 287, lk 15).