9.1.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 6/31

—

tuvastada, et Saksamaa Liitvabariik on rikkunud oma kohustusi, mis talle tulenevad nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiivi 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (1) artikli 5 lõigetest 5 ja 7 koostoimes direktiivi II ja III lisaga, kuna liikmesriik ei võtnud täiendavalt või tõhusamalt meetmeid, niipea kui sai selgeks, et tegevusprogrammi meetmetest direktiivi eesmärkide saavutamiseks ei piisa, ning liikmesriik ei töötanud tegevusprogrammi ümber, selleks et viia see kooskõlla II ja III lisa kohustuslike nõuetega;

—

mõista kohtukulud välja Saksamaa Liitvabariigilt.

—

tasakaalustatud väetamise põhimõttest lähtuvalt sisaldavad need väetamise vajaduse arvutamist, mis ei vasta üksikute kultuuride tegelikele toitainevajadustele ega nõuetele erinevates mullaklimaatilistes piirkondades ning mille käigus ei võeta arvesse väetamise mõju veekaitsele, ning lubavad toitainete tööstuslikku ülejääki kuni 60 kg lämmastiku hektari kohta aastas (vt direktiivi III lisa punkti 1 alapunkt 3);

—

keeluaegadeks nähakse nendega ette erand „tahkele sõnnikule ilma linnuväljaheideteta“, nendes ei näha ette erisusi vastavalt mullaklimaatilistele piirkondadele, väetise liikidele, väetamismeetoditele ega muudele keskkonnateguritele ning kehtestatakse vaid keeluajad pikkusega kaks ja pool kuni kolm kuud (vt direktiivi III lisa punkti 1 alapunkt 1 ja II lisa A osa punkt 1);

—

loomasõnnikumahutite nõutava mahutavuse osas nähakse nendega ette ladustamismahud, mis lähtuvad liiga lühikestest keeluaegadest ning – erandina Berliini, Saksimaa ja Tüüringi normidest – puudutavad vaid vedela sõnniku ladustamist (vt direktiivi II lisa A osa punkt 5);

—

nendega lubatakse rohumaale ja lühiajalisele rohumaale teatud tingimustel laotada maksimaalse koguse loomasõnnikut, mis vastab 230 kilogrammile lämmastikule hektari kohta aastas (vt direktiivi III lisa punkti 2 alapunkt 1);

—

väetiste kasutamisel tugeva kaldega põllumajanduslikul maa-alal nähakse neis ette erandid tahke sõnniku jaoks, välja arvatud linnuväljaheited, kehtestatakse piirangud suure lämmastikusisaldusega väetise kasutamisele alles enam kui 10 % kalde puhul ja sellisel juhul keelud vaid kolme meetri laiusele alale veekogu muldkeha servast ning sellega kaldutakse korduvalt kõrvale asjakohastest teadusuuringutest (vt direktiivi II lisa A osa punkt 2 ja III lisa punkti 1 alapunkti 3 punkt a);

—

nendega keelatakse väetise kasutamine enam kui 5 sentimeetri paksuse lumekatte puhul ning „juhul, kui maa on läbi külmunud ja pinnas päeva jooksul üles ei sula“ (vt direktiivi II lisa A osa punkt 3 ning III lisa punkti 1 alapunkti 3 punktid a ja b).