|
16.1.2017 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 14/21 |
12. oktoobril 2016 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Poola Vabariik
(Kohtuasi C-526/16)
(2017/C 014/27)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Owsiany-Hornung ja C. Zadra)
Kostja: Poola Vabariik
Hageja nõuded
Hageja palub:
|
— |
tuvastada, et Poola Vabariik on rikkunud direktiivi 2011/92 teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (1) artikli 2 lõikest 1 ning artikli 4 lõigetest 2 ja 3 koostoimes direktiivi II ja III lisaga tulenevaid kohustusi, kuna see liikmesriik ei näinud projektidele mineraalide asukoha kindlaksmääramiseks ja uurimiseks puurimise abil kuni 5 000 m sügavuseni – erandina puurimine veevõtualadel, kaitstud siseveekogude aladel ja looduskaitsealadel, nagu looduspargid, loodusreservaadid, maastikukaitsealad ja Natura 2000 kaitsealad ning nende aladega külgnevad kaitsevööndid, kus puurimisel sügavusega üle 1 000 m tuleb kohaldada menetlust, kas vajalik on läbi viia keskkonnamõju hindamine – ette menetlust, kas vajalik on läbi viia keskkonnamõju hindamine, kuna liikmesriik kehtestas puurimisele väljaspool veevõtualasid, kaitstud siseveekogude alasid ja erinevaid viidatud looduskaitsealasid ning nende aladega külgnevaid kaitsevööndeid vastava menetluse käivitava künnise, millega ei võeta arvesse kõiki direktiivi 2011/92 III lisas ette nähtud olulisi valikukriteeriume; |
|
— |
mõista kohtukulud välja Poola Vabariigilt. |
Väited ja peamised argumendid
Komisjon leiab, et Poola Vabariik on rikkunud direktiivi 2011/91 artikli 2 lõiget 1 ja artikli 4 lõikeid 2 ja 3 koostoimes direktiivi II ja III lisaga.
Direktiivi 2011/92 artikli 2 lõikes 1 on pandud liikmesriikidele kohustus tagada, et „enne loa andmist nõutakse keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt projektidelt teostusluba ja hinnatakse nende mõju“.
Direktiivi 2011/92 artikli 4 lõike 2 kohaselt teevad liikmesriigid üksikjuhtumi uurimise teel või nende endi kehtestatud künniste või tingimuste abil (st screening’u teel) kindlaks, kas direktiivi II lisaga hõlmatud projektidele tuleb kohaldada keskkonnamõju hindamist.
Direktiivi 2011/92 artikli 4 lõike 3 kohaselt võetakse screening’u jaoks tingimusi või künniseid kehtestades „arvesse asjakohaseid III lisas sätestatud valikutingimusi“.
Mineraalide asukoha kindlaksmääramise ja uurimise eesmärgil puurimine kuulub direktiivi 2011/92 II lisa reguleerimisalasse, kuna tegemist on „süvapuurimisega“ selle lisa punkti 2 alapunkti d tähenduses.
Tegemist on projektidega, mille puhul ei saa üldhinnangu alusel väita, et neil ei ole olulist mõju keskkonnale.
Liikmesriigid on kohustatud direktiivi 2011/92 III lisas toodud olulisi kriteeriume kohaldades lisama need projektid screening’u rakendusalasse.
Siseriiklike õigusaktidega, millega direktiiv 2011/92 võeti üle Poola õiguskorda, jäeti siiski projektide mineraalide asukoha kindlaksmääramiseks ja uurimiseks puurimise abil välja screening’u menetluse kohaldamisalast (erandina puurimine nn tundlikel aladel, näiteks veevõtualad, kaitstud siseveekogude alad ja looduskaitsealad, nagu looduspargid, loodusreservaadid, maastikukaitsealad ja Natura 2000 kaitsealad ning nende aladega külgnevad kaitsevööndid, kus puurimisel sügavusega üle 1 000 m tuleb kohaldada screening’u menetlust).
Sellest järeldub sisuliselt, et valdav osa puurimistest, mis tehakse mineraalide asukoha kindlaksmääramisel ja uurimisel, mis asuvad väljaspool „tundlikke alasid“, jäetakse välja screening’u menetlusest.
Vastav väljajätmine, millega ei võeta arvesse kõiki direktiivi 2011/92 III lisas toodud olulisi kriteeriume, rikub komisjoni arvates direktiivi 2011/92 artikli 2 lõiget 1 ja artikli 4 lõikeid 2 ja 3 koostoimes direktiivi II ja III lisaga.