10.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 371/7

Bank Mellati 2. augustil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 2. juuni 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-160/13: Bank Mellat versus nõukogu

(Kohtuasi C-430/16 P)

(2016/C 371/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Bank Mellat (esindajad: solicitor S. Zaiwalla, solicitor P. Reddy, solicitor Z. Burbeza, M. Brindle, QC, barrister R. Blakeley ja barrister J. MacLeod)

Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik

Apellandi nõuded

—

tühistada kohtuotsus;

—

tühistada määruse nr 1263/2012 (1) artikli 1 punkt 15 tervikuna või apellanti puudutavas osas;

—

tuvastada, et otsuse 2012/635/ÜVJP (2) artikli 1 punkt 6 ei kuulu apellandi suhtes kohaldamisele, ning

—

mõista nõukogult välja apellatsioonimenetluse kulud ning Üldkohtu menetluse kulud.

Väited ja peamised argumendid

1.

Apellant Bank Mellat (edaspidi „Bank Mellat“) esitab apellatsioonkaebuse Üldkohtu (teine koda) 2. juuni 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-160/13: Bank Mellat vs. nõukogu (edaspidi „kohtuotsus“). Kokku võttes leiab Bank Mellat, et Üldkohus tegi vea, kui ta ei rahuldanud tema hagi, milles ta palus tühistada või tunnistada tema suhtes kohaldamatuks erinevad sätted, mis Bank Mellati jaoks kujutavad endast „finantsembargot“, nimelt:

1)

nõukogu määruse (EL) nr 1263/2012 artikli 1 punkt 15;

2)

otsuse 2012/635/ÜVJP artikli 1 punkt 6.

2.

Bank Mellat tuvastas konkreetselt kolm viisi, kuidas Üldkohus rikkus Bank Mellati hagiavalduse sisu analüüsimisel õigusnorme:

1)

Üldkohus rikkus õigusnormi Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklis 215 toodud „vajalikkuse“ nõude tõlgendamisel ja kohaldamisel (esimene väide);

2)

Üldkohus tegi vea, kui ta leidis, et finantsembargo oli proportsionaalne, mis tõi kaasa teatud hulga muid õigusnormi rikkumisi (teine väide);

3)

Üldkohus tegi vea, kui ta tunnistas, et finantsembargo oli kooskõlas muude Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtetega (kolmas väide).

3.

Bank Mellat tuvastas samuti kaks ulatuslikku vaidlustamise alust, mis puudutavad õigusnormi rikkumisi, kui Üldkohus hindas Bank Mellati hagiavalduse osade vastuvõetavust:

1)

Üldkohus lahutas finantsembargo elemendid valesti osadeks ning tunnistas Bank Mellati hagiavalduse nende suhtes vastuvõetamatuks (neljas väide);

2)

Üldkohus tegi vea, kui ta nimelt leidis, et tal puudus ELTL artikli 275 alusel pädevus teha otsus Bank Mellati nõude osas, millega vaidlustati otsuse 2012/635/ÜVJP artikli 1 punkt 6 (viies väide).

4.

Bank Mellat palub Euroopa Kohtul kohtuotsus tühistada ning rahuldada Bank Mellati nõuded.

(1)  Nõukogu 21. detsembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1263/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 267/2012, milles käsitletakse Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 356, 2012, lk 34).

(2)  Nõukogu 15. oktoobri 2012. aasta otsus 2012/635/ÜVJP, millega muudetakse otsust 2010/413/ÜVJP, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid (ELT L 282, 2012, lk 58).