14.11.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 419/25

1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik (1), eelkõige selle direktiivi artikli 1 lõiget 1 ja artikli 2 lõike 1 punkte 2 ja 23 koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (2) artikli 4 lõike 1 punktiga 1 tuleb tõlgendada nii, et selle kohaldamisalasse kuulub ka likvideeritav üksus (likvideeritav äriühing), kes oli direktiivi 2014/59/EL jõustumise kuupäeval 2. juulil 2014 veel krediidiasutus määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses, kuid oli krediidiasutuse staatuse 31. detsembriks 2014, mil lõppes direktiivi 2014/59/EL liikmesriikide õigusesse ülevõtmise tähtaeg, juba minetanud, ning kellel ei ole enam pangandust reguleerivate õigusnormide kohast luba tegeleda pangandustegevusega ja kes võib seadusjärgse loa alusel teha vaid selliseid (panga)tehinguid, mille ainueesmärk on portfelli likvideerimine?

2.

Kas direktiivi 2014/59/EL, eelkõige selle direktiivi artikli 43 lõike 2 punkti b ja artikli 37 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et direktiivi 2014/59/EL artiklis 43 sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendile vastav meede kuulub selle direktiivi esemelisse kohaldamisalasse ka siis, kui seda rakendatakse päritoluliikmesriigi õigusnormidest tulenevalt juhul, mil likvideeritava äriühingu puhul, kes võõrandas oma järelejäänud osad juba pärast direktiivi 2014/59/EL jõustumist 2. juulil 2014, kuid enne direktiivi ülevõtmise tähtaja lõppemist 31. detsembril 2014, ei ole jätkusuutlikkuse taastamine enam tõenäoline ja ei toimu ka süsteemselt tähtsate teenuste osutamise üleandmist sildasutusele ega krediidiasutuse muude osade üleandmist või võõrandamist ning seda likvideeritavat üksust kasutatakse üksnes vara, õiguste ja kohustuste valitsemiseks eesmärgiga kõnealune vara, õigused ja kohustused nõuetekohaselt, tõhusalt ja parimal võimalikul viisil realiseerida (portfelli likvideerimine)?

3.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/24/EÜ (3) krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (mida on muudetud direktiivi 2014/59/EL artikliga 117) artikli 3 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et likvideeritava üksuse päritoluliikmesriigi haldusasutuse meede, millega vähendatakse likvideeritava üksuse kohustusi, mille suhtes on kohaldatav mõne muu riigi õigus, ning alandatakse intressimäära ja ajatatakse kohustuste täitmine, jõustub selles liikmesriigis, kelle õigus on kohustuste suhtes kohaldatav ja kus on asjaomase võlausaldaja asukoht, ilma täiendavate formaalsusteta täielikult, või eeldab jõustumine, et likvideeritav üksus (likvideeritav äriühing) kuulub direktiivi 2014/59/EL isikulisse kohaldamisalasse (vastavalt esimesele eelotsuse küsimusele) ja võetud meede direktiivi 2014/59/EL esemelisse kohaldamisalasse?

4.

Kas väljend „ilma täiendavate formaalsusteta täielikult jõustuma“ tähendab, et selle liikmesriigi kohtul, kes peab kohustuste suhtes kohaldatava õiguse raames tegema otsuse päritoluliikmesriigi õiguse alusel ette nähtud meetmete tunnustamise kohta, puudub õigus hinnata eespool nimetatud meetmete kooskõla direktiiviga 2014/59/EL?