1.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused (1), artiklit 10 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui pakkuja ei ole määratud tähtajaks (st pakkumuste esitamise tähtajaks) esitanud hankija nõutud „avaldusi või dokumente”, mis tõendavad, et pakutavad tarned, teenused või ehitustööd vastavad hankija kehtestatud nõuetele (kusjuures mõiste „avaldused või dokumendid” hõlmab ka hankelepingu eseme proove), või on nõutud avaldused või dokumendid esitanud puudulikult, siis võib hankija olla kohustatud nõudma pakkujalt puuduvate või parandatud „avalduste või dokumentide” (proovide) esitamist määratud täiendava tähtaja jooksul, kehtestamata seejuures keeldu, mille kohaselt ei või täiendatud „avaldused või dokumendid” (proovid) muuta pakkumuse sisu?

2.

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, artiklit 10 tuleb tõlgendada nii, et hankija võib jätta pakkujale tagatise tagastamata, kui pakkuja ei esitanud hankija asjaomase nõude peale täiendavaid „avaldusi või dokumente” (proove), mis tõendavad, et pakutavad tarned, teenused või ehitustööd vastavad hankija kehtestatud nõuetele, juhul kui selline täiendamine tooks kaasa pakkumuse sisu muutmise, või pakkuja ei nõustunud hankija poolt pakkumuses tehtud parandusega, mistõttu ei olnud pakkuja pakkumust võimalik soodsaima pakkumusena välja valida?

3.

Kas nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivi 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiiviga 2007/66/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiive 89/665/EMÜ ja 92/13/EMÜ riigihankelepingute sõlmimise läbivaatamise korra tõhustamise osas, artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et „konkreetne leping”, millest on kõnealuses sättes juttu lauseosas „huvi konkreetse lepingu vastu”, tähendab „konkreetset hankemenetlust” (mis käesoleval juhul kuulutati välja 3. juuni 2015. aasta hanketeatega), või „konkreetset lepingu eset” (käesoleval juhul hankija arhiivi dokumentide digitaliseerimise teenus), olenemata sellest, kas läbivaatamistaotluse arvessevõtmise tagajärjel on hankija kohustatud tunnistama käimasoleva hankemenetluse kehtetuks ja alustama uut hankemenetlust?