18.4.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 136/20


Poola Vabariigi 19. veebruaril 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 3. detsembri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-367/13: Poola Vabariik versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-105/16 P)

(2016/C 136/26)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Apellant: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 3. detsembri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-367/13: Poola Vabariik vs. Euroopa Komisjon osas, millega lükati tagasi esimene etteheide, mis puudutas nõuet kasutada vähemalt 50 % finantsabist ümberkorraldamismeetmeteks ning mis oli esitatud esimese väite raames hagiavalduses, milles paluti tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta rakendusotsus 2013/214/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2436 all) (1);

tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta rakendusotsus 2013/214/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames osas, millega Poola Vabariigi poolt elatustalupidamiste toetamise raames deklareeritud kulutuste suhtes kohaldati ekstrapoleeritud korrektsioone 11 % ulatuses summas 4 583 950,92 eurot ning 39 583 726,30 eurot;

mõista mõlema kohtuastme kulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Poola Vabariik palub tühistada Euroopa Liidu Üldkohtu 3. detsembri 2015. aasta otsus kohtuasjas T-367/13: Poola Vabariik vs. Euroopa Komisjon osas, millega lükati tagasi esimene etteheide, mis puudutas nõuet kasutada vähemalt 50 % finantsabist ümberkorraldamismeetmeteks ning mis oli esitatud esimese väite raames hagiavalduses, milles paluti tühistada komisjoni 2. mai 2013. aasta rakendusotsus 2013/214/EL, mille kohaselt Euroopa Liidu rahastamine ei kata teatavaid kulutusi, mida liikmesriigid on teinud Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) tagatisrahastu, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2436 all (ELT L 123, 4.5.2013, lk 11), osas, millega Poola Vabariigi poolt elatustalupidamiste toetamise raames deklareeritud kulutuste suhtes kohaldati ekstrapoleeritud korrektsioone 11 % ulatuses summas 4 583 950,92 eurot ning 39 583 726,30 eurot, ning mõista mõlema kohtuastme kulud välja Euroopa Komisjonilt.

Vaidlustatud kohtuotsuses jättis Üldkohus rahuldamata Poola Vabariigi hagi tühistada komisjoni otsus, milles oli ette nähtud, et Poola Vabariigi poolt elatustalupidamiste toetamise raames deklareeritud kulutuste suhtes kohaldatakse finantskorrektsioone 11 % ulatuses summas 8 292 783,94 eurot ning 71 610 559,39 eurot.

Komisjon heitis seoses elatustalupidamiste toetamiseks vahendite eraldamisega Poola Vabariigile ette viit rikkumist, sealhulgas asjaolu, et täitmata oli jäetud määruse nr 1257/1999 (2) artiklist 33b tulenev nõue, et põllumajandustootja peab ümberkorraldamismeetmete toetusest kasutama vähemalt 50 %. Nimetatud rikkumine lõi aluse selleks, et komisjon kohaldas elatustalupidamiste toetamise raames deklareeritud kulutuste suhtes ekstrapoleeritud korrektsioone 11 % ulatuses, mis vastab nende nõuete protsendimäärale, mille puhul komisjoni poolt läbi viidud 100 taotluse dokumentide pistelise kontrolli käigus selgus, et täitmata on nõue kasutada ümberkorraldamiseks ette nähtud finantsabist poolt.

Sellega seoses väidab Poola Vabariik vaidlustatud kohtuotsuse peale esitatavas apellatsioonkaebuses, et määruse nr 1257/199 artiklit 33b on kohaldatud valesti, mis seisneb lähtekohas, et elatustalupidamiste toetamisel on eeldatav, et ümberkorraldamismeetmeteks antavast abist kasutatakse vähemalt 50 %, kuigi vastav nõue puudub liidu õigusnormides.

Eespool nimetatud sätte vale kohaldamine viis Üldkohtu seisukohani, et komisjon lähtus vaidlusaluses otsuses õigesti sellest, et Poola Vabariik võis heaks kiita üksnes finantsabi esialgsed taotlused, milles abi saavad põllumajandustootjad olid eelkõige kohustatud ümberkorraldamismeetmeteks antavast abist kasutama vähemalt 50 %.

Etteheide, mille kohaselt on täitmata jäetud nõue, et põllumajandustootja peab kasutama ümberkorraldamismeetmeteks antavast abist vähemalt 50 %, oli aluseks sellele, et elatustalupidamiste toetamise raames deklareeritud kulutuste suhtes kohaldati ekstrapoleeritud korrektsiooni 11 % ulatuses.

Poola Vabariik on seisukohal, et nõue, mille kohaselt põllumajandustootja peab kasutama ümberkorraldamismeetmeteks antavast abist vähemalt 50 %, ei põhine liidu õigusel. Mitte üheski liidu õigusnormis, kus on üksikasjalikult kindlaks määratud eeldused elatustalupidamiste toetamiseks, ei ole ette nähtud eeldust, et ümberkorraldamismeetmeteks antavast abist tuleb kasutada vähemalt 50 %. Vastavat eeldust ei ole sätestatud ka määruse nr 1257/1999 artiklis 33b. Samuti ei ole komisjon määruses nr 141/2004 (3) rakendussätetega maaelu arendamise erimeetmete võtmiseks niisugust nõuet kehtestanud.

Seega ei ole Poola ametivõimud rikkunud oma kontrollikohustusi eespool toodud tingimuste puhul, mis on kehtestatud meetme „Elatustalupidamiste toetamine” raames abi andmisele. Finantskorrektsiooni tegemine nimetatud rikkumise tõttu ei ole seega põhjendatud. Järelikult jättis Üldkohus põhjendamatult rahuldamata hagi, milles paluti tühistada rakendusotsus 2013/214/EL osas, millega Poola Vabariigi poolt elatustalupidamiste toetamise raames deklareeritud kulutuste suhtes kohaldati ekstrapoleeritud korrektsiooni 11 % ulatuses.


(1)  ELT L 123, lk 11.

(2)  Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, lk 80; ELT eriväljaanne 03/25, lk 391).

(3)  Komisjoni 28. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 141/2004, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999 rakenduseeskirjad seoses Tšehhi Vabariigis, Eestis, Küprosel, Lätis, Leedus, Ungaris, Maltal, Poolas, Sloveenias ja Slovakkias kohaldatavate maaelu arendamise üleminekumeetmetega (ELT L 24, lk 25; ELT eriväljaanne 03/42, lk 243).