Kohtuasi C‑685/16

EV

versus

Finanzamt Lippstadt

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Münster)

Eelotsusetaotlus – ELTL artiklid 63–65 – Kapitali vaba liikumine – Maksustatavast kasumist mahaarvamine – Emaettevõtja osalus kapitaliühingus, mille juhtkond ja asukoht on kolmandas riigis – Emaettevõtjale makstud dividendid – Maksustatavast tulust mahaarvamine, mille kohta kehtivad rangemad tingimused kui need, mille alusel tehakse mahaarvamisi kasumist, mis on saadud osaluselt riigisisese õiguse alusel asutatud kapitaliühingus, mille suhtes ei kohaldata maksuvabastust

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 20. septembri 2018. aasta otsus

  1. Asutamisvabadus–Kapitali vaba liikumine–Kohaldamisala–Maksuõigusnormid–Äriühingu tulumaks–Dividendide maksustamine–Kolmanda riigi residendist äriühingu jaotatud dividendide maksustamine–Maksustamine selliste riigisiseste õigusnormide alusel, mis ei ole mõeldud kohaldamiseks ainuüksi juhul, kui dividende saanud äriühingul on otsustav mõju dividende jaotava äriühingu üle–Asutamisvabadust käsitlevate sätete kohaldamatus–Kapitali vaba liikumist käsitlevate sätete kohaldatavus

    (ELTL artiklid 49, 63, 64 ja 65)

  2. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus–Kapitali liikumise piirangud kolmandatesse riikidesse või kolmandatest riikidest–Otseinvesteeringuid puudutavad kapitali liikumise piirangud, mis kehtisid 31. detsembril 1993–Mõiste „otseinvesteering“–Ühendava ettevõtja 100% suurune osalus kolmanda riigi residendist alltütarettevõtjas–Hõlmamine–Mõiste „31. detsembril 1993 kehtinud piirang“–Pärast seda kuupäeva vastu võetud riigisisesed õigusaktid, mis piiravad riigisisese meetme kohaldamisala nii isikulisel kui ka esemelisel tasandil–Üldise seadusandliku konteksti muutmine–Välistamine

    (ELTL artikli 64 lõige 1)

  3. Kapitali vaba liikumine ja maksete vabadus–Piirangud–Maksuõigusnormid–Äriühingu tulumaks–Dividendide maksustamine–Maksustatavast kasumist mahaarvamine–Emaettevõtja osalus kapitaliühingus, mille juhtkond ja asukoht on kolmandas riigis–Emaettevõtjale makstud dividendid–Riigisisesed õigusnormid, mis kehtestavad nimetatud kasumist mahaarvamise kohta rangemad tingimused kui need, mille alusel tehakse mahaarvamisi kasumist, mis on saadud osaluselt riigisisese õiguse alusel asutatud kapitaliühingus, mille suhtes ei kohaldata maksuvabastust–Lubamatus–Põhjendatus–Puudumine

    (ELTL artiklid 63, 64 ja 65)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 38–41 ja 43–46)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 72, 75, 77–79 ja 82)

  3.  ELTL artikleid 63–65 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on arutusel põhikohtuasjas ja mis seavad kasumist mahaarvamise suhtes, kui see on saadud osaluselt kapitaliühingus, mille juhtkond ja asukoht on kolmandas riigis, rangemad tingimused kui need, mille alusel tehakse mahaarvamisi kasumist, mis on saadud osaluselt riigisisese õiguse alusel asutatud kapitaliühingus, mille suhtes ei kohaldata maksuvabastust.

    Euroopa Kohtu praktikast tuleneb esiteks, et piiriülese ja riigisisese olukorra sarnasust tuleb hinnata asjaomaste riigisiseste õigusnormide eesmärgi ning nende reguleerimiseseme ja sisu alusel (2. juuni 2016. aasta kohtuotsus Pensioenfonds Metaal en Techniek, C‑252/14, EU:C:2016:402, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

    Teiseks, et hinnata, kas neist õigusnormidest tulenev erinev kohtlemine kajastab objektiivselt erinevaid olukordi erinevalt, tuleb arvesse võtta ainult vaidlusaluste õigusnormidega kehtestatud asjakohaseid eristuskriteeriume (10. mai 2012. aasta kohtuotsus Santander Asset Management SGIIC jt, C‑338/11–C‑347/11, EU:C:2012:286, punkt 28, ning 2. juuni 2016. aasta kohtuotsus Pensioenfonds Metaal en Techniek, C‑252/14, EU:C:2016:402, punkt 49).

    Ent liikmesriigi selliste õigusnormide seisukohalt nagu põhikohtuasjas, mis topeltmaksustamise vältimise eesmärgil lubavad ettevõtlusmaksuga maksustatavast summast maha arvata dividendid, mis on saadud osaluselt ühes või mitmes kapitaliühingus, on äriühing, kes saab dividende, mida maksavad residendist äriühingud, sarnases olukorras äriühinguga, kes saab tulu osaluselt mitteresidendist äriühingutes (vt analoogia alusel 12. detsembri 2006. aasta kohtuotsus Test Claimants in the FII Group Litigation, C‑446/04, EU:C:2006:774, punkt 62, ning 10. veebruari 2011. aasta kohtuotsus Haribo Lakritzen Hans Riegel ja Österreichische Salinen, C‑436/08 ja C‑437/08, EU:C:2011:61, punkt 113).

    Selles kontekstis tuleb osutada, et selleks, et liikmesriigi õigusnorme saaks pidada pettuste või kuritarvituste vältimiseks kehtestatuks, peab nende konkreetne eesmärk olema takistada tegevust, millega luuakse puhtalt fiktiivseid skeeme, millel puudub majanduslik sisu, kuid mille eesmärk on saada alusetult maksusoodustus (5. juuli 2012. aasta kohtuotsus SIAT, C‑318/10, EU:C:2012:415, punkt 40, ning 7. septembri 2017. aasta kohtuotsus Eqiom ja Enka, C‑6/16, EU:C:2017:641, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

    Nii ei saa üldise pettuste või kuritarvituste eeldusega põhjendada meedet, mis piirab aluslepinguga tagatud põhivabaduse teostamist, ja ainuüksi asjaolu, et dividende jaotav äriühing asub kolmandas riigis, ei saa samuti anda alust üldisele eeldusele, et tegemist on maksupettusega (vt selle kohta 19. juuli 2012. aasta kohtuotsus A, C‑48/11, EU:C:2012:485, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

    (vt punktid 88, 89, 92, 95, 96, 100 ja resolutsioon)