Kohtuasi C‑565/16

Menetlus, mille algatamist taotlesid Alessandro Saponaro

ja

Kalliopi-Chloi Xylina

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Eirinodikeio Lerou)

Eelotsusetaotlus – Õigusalane koostöö tsiviilasjades – Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega – Määrus (EÜ) nr 2201/2003 – Asja allumine liikmesriigi kohtule, kellelt taotletakse kohtulikku luba pärandist loobumiseks alaealise lapse nimel – Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades – Lepinguline kohtualluvus – Artikli 12 lõike 3 punkt b – Kohtualluvuse tunnistamine – Tingimused

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kuues koda) 19. aprilli 2018. aasta otsus

  1. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega–Määrus nr 2201/2003–Kohaldamisala–Mõiste „tsiviilasjad“–Vanemliku vastutuse teostamisega seotud meetmed–Kohtulik luba pärandist loobumiseks alaealise lapse nimel–Hõlmamine–Määruse nr 650/2012 kohaldamatus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 650/2012; nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 1 lõike 1 punkt b, artikli 2 punkt e ja artikli 3 punkt f)

  2. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega–Määrus nr 2201/2003–Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades–Kokkulepe kohtualluvuse kohta–Kohtualluvuse sõnaselge või üheti mõistetav tunnistamine poolte poolt–Ulatus–Alaealise lapse mõlema vanema ühine avaldus samale kohtule–Hõlmamine

    (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 12 lõike 3 punkt b)

  3. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega–Määrus nr 2201/2003–Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades–Kokkulepe kohtualluvuse kohta–Kohtualluvuse sõnaselge või üheti mõistetav tunnistamine poolte poolt–Mõiste „pooled“–Prokuratuur, kes liikmesriigi õiguse kohaselt on menetluse pool–Hõlmamine

    (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 12 lõike 3 punkt b)

  4. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega–Määrus nr 2201/2003–Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades–Kokkulepe kohtualluvuse kohta–Kohtualluvuse sõnaselge või üheti mõistetav tunnistamine poolte poolt–Nõusolek, mis peab olema antud hiljemalt menetluse algatamist käsitleva dokumendi esitamise hetkel–Kohtusse pöördumise kuupäevast hiljem aset leidnud asjaolud, millest võib ilmneda, et sel kuupäeval kohtualluvust ei tunnistatud–Seaduse alusel menetluse pooleks oleva prokuratuuri vastuseis

    (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 12 lõike 3 punkt b)

  5. Õigusalane koostöö tsiviilasjades–Kohtualluvus ning kohtuotsuste tunnustamine ja täitmine kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega–Määrus nr 2201/2003–Kohtualluvus vanemliku vastutusega seotud asjades–Kokkulepe kohtualluvuse kohta–Kohtualluvuse sõnaselge või üheti mõistetav tunnistamine poolte poolt–Ulatus–Alaealise lapse vanemate ühine avaldus selle lapse nimel pärandist loobumise loa saamiseks–Hõlmamine–Tingimused

    (Nõukogu määrus nr 2201/2003, artikli 12 lõike 3 punkt b)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 16–19)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 25)

  3.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 26–29)

  4.  Kuupäeva kohta, millal menetluse pooled peavad olema kohtualluvust tunnistanud, tuleneb määruse nr 2201/2003 artiklist 16, et kohtusse pöördumise kuupäevaks loetakse üldjuhul kuupäeva, mil kohtule on esitatud menetluse algatamist käsitlev või samaväärne dokument (1. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus E., C‑436/13, EU:C:2014:2246, punkt 38, ja 12. novembri 2014. aasta kohtuotsus L., C‑656/13, EU:C:2014:2364, punkt 55).

    Siiski võib ka pärast kohtusse pöördumist aset leidnud asjaoludest ilmneda, et määruse nr 2201/2003 artikli 12 lõike 3 punktis b mainitud kohtualluvust kohtusse pöördumise ajal ei tunnistatud. Nii leidis Euroopa Kohus 12. novembri 2014. aasta kohtuotsuses L (C‑656/13, EU:C:2014:2364, punktid 56 ja 57), et sõnaselge või muul viisil üheti mõistetav kokkulepe puudub ilmselgelt juhul, kui menetlus algatatakse asjaomases kohtus ainuüksi ühe poole algatusel ja hiljem vaidlustab selle menetluse teine pool kohtualluvuse kohe, kui ta teeb oma esimese toimingu.

    Samamoodi ei võimalda olukorras, kus liikmesriigi kohaldatavate õigusnormide kohaselt loetakse prokuratuur vanemlikku vastutust puudutava menetluse pooleks, selle poole poolt pärast kohtusse pöördumise kuupäeva avaldatud vastuseis asjasse puutuva lapse vanemate poolt valitud lepingulisele kohtualluvusele tuvastada, et kõik menetluse pooled on kohtusse pöördumise ajal lepingulist kohtualluvust tunnistanud. Seevastu juhul, kui selline pool ei ole vastuseisu avaldanud, võib asuda seisukohale, et ta on andnud vaikiva nõusoleku, ja et täidetud on tingimus, et kõik menetluse pooled on lepingulist kohtualluvust kohtusse pöördumise ajal üheti mõistetaval viisil tunnistanud.

    (vt punktid 30–32)

  5.  Sellises olukorras, nagu on käsitluse all põhikohtuasjas ja kus alaealise lapse vanemad, kes elavad koos selle lapsega alaliselt liikmesriigis, on selle lapse nimel esitanud teise liikmesriigi kohtule avalduse pärandist loobumise loa saamiseks, tuleb nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000, artikli 12 lõike 3 punkti b tõlgendada nii, et:

    –

    asjaolu, et lapse vanemad esitasid ühiselt avalduse enda valitud kohtule, näitab, et nad üheti mõistetavalt tunnistavad asja allumist sellele kohtule;

    –

    prokuratuur, kes liikmesriigi õigusnormide kohaselt osaleb vanemate alustatud menetluses, on menetluse osapool määruse nr 2201/2003 artikli 12 lõike 3 punkti b tähenduses. Selle poole poolt pärast kohtusse pöördumise kuupäeva avaldatud vastuseis asjasse puutuva lapse vanemate poolt valitud kohtualluvusele välistab lepingulise kohtualluvuse tunnistamise menetluse kõigi poolte poolt sellel kuupäeval. Sellise vastuseisu puudumisel võib asuda seisukohale, et see pool on andnud vaikiva nõusoleku ja et täidetud on tingimus, et kõik menetluse pooled on lepingulist kohtualluvust kohtusse pöördumise ajal üheti mõistetaval viisil tunnistanud, ning

    –

    asjaolu, et pärandaja elukoht surma ajal, pärandatav vara ja pärandaja võlad on selles liikmesriigis, kus asub valitud kohus, võimaldab muude asjaolude puudumisel, millest ilmneks, et lepinguline kohtualluvus võib lapse olukorda kahjulikult mõjutada, asuda seisukohale, et niisugune lepinguline kohtualluvus on lapse parimates huvides.

    (vt punkt 40 ja resolutsioon)