Kohtuasi C‑559/16

Birgit Bossen jt

versus

Brussels Airlines SA/NV

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Amtsgericht Hamburg)

Eelotsusetaotlus – Transport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Artikli 7 lõige 1 – Ühiseeskirjad lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest reisijatele antava hüvitise ja abi kohta – Mitmel segmendil teostatud lend – Arvessevõetava „vahemaa“ mõiste

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (kaheksas koda) 7. septembri 2017. aasta otsus

  1. Transport–Õhutransport–Määrus nr 261/2004–Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta–Õigus hüvitisele lennu tühistamise korral–Kohaldatavus pikaajalise hilinemise korral–Võrdse kohtlemise põhimõte

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, põhjendus 3 ning artiklid 5, 6 ja 7)

  2. Transport–Õhutransport–Määrus nr 261/2004–Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta–Õigus hüvitisele hilinemise korral–Mitmel segmendil teostatud lend–Mõiste „vahemaa“–Ulatus

    (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 261/2004, artikli 7 lõige 1)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 18–22)

  2.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et ümberistumistega lennuühenduste puhul hõlmab mõiste „vahemaa“ üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, mida mõõdetakse vahemaa mõõtmise suurringjoone meetodil, ning seda sõltumata tegelikult läbitud lennutrajektoorist.

    Seega tuleb hüvitise suuruse arvutamisel arvesse võtta üksnes vahemaad esimese väljumiskoha ja lõppsihtkoha vahel, jättes välja võimalikud ümberistumised.

    Nimelt on Euroopa Kohus täpsustanud, et reisijatele hüvitise maksmise aluseks on ebamugavus, mis seisneb selles, et võrreldes algselt kavandatud saabumisega lõppsihtkohta, nagu on tuvastatud, kaotati kolm või rohkem tundi, sealhulgas ümberistumistega lendude puhul (vt selle kohta 26. veebruari 2013. aasta kohtuotsus Folkerts, C‑11/11, EU:C:2013:106, punkt 35). Sedasi põhjustatud ebamugavuse olemust arvesse võttes ei mõjuta tegeliku lennutrajektoori pikkuse võimalikud erisused iseenesest kuidagi niisuguse ebamugavuse ulatust.

    (vt punktid 29, 31–33 ja resolutsioon)