Kohtuasi C-423/16 P

HX

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Süüria Araabia Vabariigi vastu suunatud piiravad meetmed – Otsuse lisas nimetatud isiku vastu suunatud piiravad meetmed – Selle otsuse kehtivuse pikendamine Euroopa Liidu Üldkohtu menetluse ajal – Hagiavalduse muutmise taotlus, mis on esitatud kohtuistungil, mitte eraldi dokumendiga – Üldkohtu kodukorra artikkel 86 – Bulgaariakeelne versioon – Olukord, kus Üldkohus tühistab esialgse otsuse, millega puudutatud isik kanti selliste isikute loetellu, kelle suhtes kohaldatakse piiravaid meetmeid – Pikendamisotsuse kehtivuse lõppemine – Hagiavalduse muutmise taotluse eseme säilimine

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 9. novembri 2017. aasta otsus

1. Kohtumenetlus–Otsus või määrus, millega vaidlustatud akt menetluse käigus asendatakse–Hagi muutmise taotlus–Hageja kohustus esitada see taotlus eraldi dokumendiga–Kohtuistungil suuliselt esitatud taotlus–Kahetimõistetavus Üldkohtu kodukorra bulgaariakeelses versioonis–Üldkohtu kohustus teavitada apellanti tema veast, et anda talle võimalus seda parandada

   (Üldkohtu kodukord, artikli 86 lõige 2)

2. Euroopa Liidu õigus–Tõlgendamine–Mitmekeelsed õigusaktid–Üldkohtu kodukord–Erinevate keeleversioonide lahknemine–Kõigis kohtumenetluse keeltes autentne kodukord–Kohtusse pöörduva isiku kohustus lähtuda kõigist keeleversioonidest–Puudumine

   (ELTL artikli 20 lõike 2 punkt d ja artikli 24 neljas lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44, 45 ja artikli 227 lõige 1)

3. Apellatsioonkaebus–Põhjendatud huvi–Tingimus–Apellatsioonkaebus, mis võib tuua selle esitajale kasu–Puudumine

   (ELTL artikkel 256; Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 56 teine lõik; nõukogu otsused 2014/488/ÜVJP ja 2015/837/ÜVJP; nõukogu määrus nr 793/2014)

1.  Arvestades et Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõike 2 bulgaariakeelne versioon on kaheti mõistetav, sest erinevalt ingliskeelsest ja prantsuskeelsest versioonist ei kasuta bulgaariakeelne versioon mitte terminit „dokument“, vaid terminit „taotlus“, ei saa välistada, et selle kahetimõistetavuse tõttu jõudis bulgaaria keele menetluskeeleks valinud apellant seisukohale, et hagiavalduse muutmise taotlus, mis on esitatud suuliselt kohtuistungil, on vastuvõetav. Pealegi kanti see taotlus hiljem kohtuistungi protokolli, mis on Üldkohtu kodukorra artikli 102 lõike 1 kohaselt autentne dokument.

   Kui Üldkohus leiab, et niiviisi esitatud hagiavalduse muutmise taotlus ei vasta kodukorras sätestatud vorminõuetele, on ta kohustatud vähemalt teavitama apellanti tema veast ja andma talle võimaluse seda parandada.

   Hagiavalduse muutmisele teatud vorminõuete esitamine on küll täiesti õigustatud, kuid sellised vorminõuded ei kehti nende endi pärast, vaid on ette nähtud selleks, et tagada võistlev kohtumenetlus ja korrakohane õigusemõistmine.

   Selle kohta näevad Üldkohtu kodukorra artikli 86 lõiked 3 ja 4 ise ette, et teatud vorminõuete mittejärgimine muutmisavalduste esitamisel ei muuda viimaseid paratamatult vastuvõetamatuks.

   (vt punktid 20–24)

2.  Kui tegemist on liidu kohtu kodukorra sättega, mille see kohus on ise kõigis kohtumenetluse keeltes vastu võtnud ja autentseks tunnistanud vastavalt kodukorra artiklile 44 koostoimes artikli 227 lõikega 1, siis oleks see, kui kohtusse pöörduvatelt isikutelt eeldatakse lähtumist kodukorra kõigist keeleversioonidest, et vältida kohtumenetluskeelse versiooni võimalikust lahknevusest tingitud vastuvõetamatust, vastuolus nende õigusega pöörduda liidu kohtu poole enda valitud ametlikus keeles, mis on ette nähtud nii ELTL artikli 20 lõike 2 punktis d ja ELTL artikli 24 neljandas lõigus kui ka Üldkohtu kodukorra artiklis 45.

   (vt punkt 26)

3.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 30–33)