—

Ungari valitsus, esindajad: E. E. Sebestyén, M. Z. Fehér ja G. Koós,

—

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Aquilina ja A. Tokár,

1

Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT 2005, L 277, lk 1; parandus ELT L 206, lk 23) artiklite 42 ja 46 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud J. Lingurári ja Miniszterelnökséget vezető miniszteri (riigisekretär, Ungari) vahelises kohtuvaidluses, mille ese on otsus keelduda maksmast J. Lingurárile talle kuuluva metsamaa suhtes Natura 2000 toetust.

3

Määruse nr 1698/2005 artiklis 7 on sätestatud:

„Liikmesriigid vastutavad maaelu arengu programmide rakendamise eest vastaval territoriaalsel tasandil kooskõlas käesoleva määrusega vastavalt oma institutsioonilisele korrale.“

4

Selle määruse artikli 36 punkti b alapunktis iv on täpsustatud, et keskkonna ja paikkonna parandamise toetus hõlmab metsamaamaa säästvale kasutusele suunatud meetmeid Natura 2000 toetuse kaudu.

5

Sama määruse artikli 42, mis käsitleb metsamaa säästvale kasutusele kohaldatavaid üldtingimusi, lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva alajao kohast toetust antakse üksnes eraomanike või nende ühenduste või kohalike omavalitsuste või nende ühenduste omanduses olevatele metsadele ja metsaga kaetud alade jaoks. […]

Seda piirangut ei kohaldata artikli 36 punkti b alapunktides i, iii, vi ja vii sätestatud toetuse suhtes.“

6

Määruse artiklis 46 on sätestatud:

„Artikli 36 punkti b alapunktis iv sätestatud toetust antakse igal aastal metsamaa hektari kohta erametsaomanikele või nende ühendustele, et hüvitada asjaomasel alal [nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi] 79/409/EMÜ [loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT 1979, L 103, lk 1; ELT eriväljaanne 15/01, lk 98) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi] 92/43/EMÜ [looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT 1992, L 206, lk 7; ELT eriväljaanne 15/02, lk 102)] rakendamisega seotud, metsa ja muu metsaga kaetud maa kasutust käsitlevatest piirangutest tulenevaid kulusid ja saamatajäänud tulu. Toetus määratakse kindlaks lisas sätestatud miinimum- ja maksimumsummade vahemikus.“

7

Määruse nr 1698/2005 artikli 50 lõikes 1 on sätestatud:

„Liikmesriigid määravad artikli 36 […] punkti b alapunktides i, iii, iv ja vi sätestatud toetuste saamiseks abikõlblikud piirkonnad, võttes arvesse käesoleva artikli lõikeid 2 kuni 5.“

8

Komisjoni 15. detsembri 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1974/2006, milles sätestatakse määruse nr 1698/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, (ELT 2006, L 368, lk 15) artikli 30 lõikes 4 on täpsustatud:

„Määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimese lause reguleerimisalast jäetakse välja järgmised metsad ja metsastunud alad:

9

Maaelu arengu ministri määruse 41/2012 (IV. 27.) Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist Natura 2000 metsamaa majandamiseks antavate kompensatsioonitoetuste üksikasjalike eeskirjade kohta (Európai Mezőgazdasági Vidékfejlesztési Alapból a Natura 2000 erdőterületeken történő gazdálkodáshoz nyújtandó kompenzációs támogatás részletes szabályairól szóló 41/2012. (IV. 27.) VM rendelet; Magyar Közlöny 2012/51. (IV. 27.)) §‑s 4 on sätestatud:

„[…]

(4)   Toetust ei anta lõike 1 nõuetele vastava metsamaa eest, mis on riigi või kohaliku omavalitsuse omandis.

(5)   Toetust ei ole õigus saada kohalikul omavalitsusel, riigieelarvelisel asutusel ning sellisel põllumajandustootjal, milles Ungari riigil on 50% või üle selle osalus.

[…]“.

10

Ungari 2009. aasta XXXVII seaduse metsa, metsakaitse ja metsamajanduse kohta (erdőről, az erdő védelméről és az erdőgazdálkodásról szóló 2009. évi XXXVII. törvény; Magyar Közlöny 2009/71. (V.25.)) § 16 lõikes 6 on sätestatud:

„Metsamaatükk on osa omavalitsusüksuse territooriumil asuvast metsamaast, mis moodustab metsamajandus‑ ja metsakorraldusregistri põhiüksuse, mis on looduslikult terviklik ja mida saab sellel leiduva metsa eluslooduse ning sellel teostatavat säästvat metsamajandamistegevust iseloomustavate tegurite alusel lugeda ühtseks tervikuks.“

11

Põhikohtuasja kaebaja esitas 13. mail 2013 põllumajanduse ja maaelu arendamise ametile taotluse Natura 2000 võrgustikku määratud metsamaa suhtes ette nähtud kompensatsioonitoetuse väljamaksmiseks 29 metsamaatüki suhtes, mille kogupindala on 82 hektarit. Taotlus lükati tagasi, kuna osa maatükke, mille kogupindala on asjaomasest alast 0,182%, kuuluvad Ungari riigile.

12

Põhikohtuasja kaebaja esitas nimetatud ameti otsuse peale kaebuse Budapest Környéki Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság`ile (Budapesti haldus- ja töökohus, Ungari), kes jättis selle rahuldamata.

13

Eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes vaatab läbi esimese astme kohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebust, kahtleb selles, kas esimese astme kohtu tõlgendus määruse nr 1698/2005 artiklit 46 riigisisesesse õigusse ülevõtvate sätete kohta on kooskõlas viidatud õigusnormi eesmärgiga.

14

Neil asjaoludel otsustas Kúria (Ungari kõrgeim kohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

15

Nende küsimustega, mida tuleb analüüsida koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus Natura 2000 võrgustikku määratud metsaala tervikuna ilmajätmine selle määruse artikli 36 punkti b alapunktis iv ette nähtud toetuse saamise õigusest põhjendusel, et väike osa sellest alast kuulub riigile, arvestamata riigile kuuluva maa ja eraisikule kuuluva maa pindalade suhet.

16

Kuna Ungari valitsus väidab, et eelmises punktis viidatud õigusnormid annavad talle õiguse võtta meetmed Natura 2000 toetuse suuruse hindamiseks, määratledes muu hulgas, millised tagajärjed on Natura 2000 võrgustikku määratud metsamaa kuulumisel eraõigusliku isiku ja riigi ühisesse omandisse, siis tuleb kõigepealt kontrollida sellise pädevuse olemasolu.

17

Sellega seoses tuleb meenutada, et kuigi nii määruste olemusest kui ka ülesandest liidu õigusallikate süsteemis tuleneb, et nende õigusaktide sätetel on üldjuhul riigisisestes õiguskordades vahetu õigusmõju, ilma et liikmesriigi ametiasutused peaksid võtma selleks vastu rakendusmeetmeid, võib teatud sätete rakendamiseks siiski olla vaja, et liikmesriigid võtaksid rakendusmeetmed (kohtuotsused 25.10.2012, Ketelä, C‑592/11, EU:C:2012:673, punkt 35; 15.5.2014, Szatmári Malom, C‑135/13, EU:C:2014:327, punkt 54, ja 7.7.2016, Občina Gorje, C‑111/15, EU:C:2016:532, punkt 34).

18

Vaidlust ei ole küsimuses, et liikmesriigid võivad võtta määruse rakendusmeetmeid tingimusel, et need ei takista määruse vahetut kohaldatavust, ei varja asjaolu, et tegemist on liidu õigusnormiga, ning täpsustavad liikmesriigile määrusega antud hindamisruumi kasutamise tingimused, jäädes samas kõnealuste sätetega kehtestatud piiridesse (kohtuotsused 25.10.2012, Ketelä, C‑592/11, EU:C:2012:673, punkt 36; 15.5.2014, Szatmári Malom, C‑135/13, EU:C:2014:327, punkt 55, ja 7.7.2016, Občina Gorje, C‑111/15, EU:C:2016:532, punkt 35).

19

Kõnealuse määruse asjakohaste sätete põhjal – tõlgendades neid määruse eesmärke arvestades – tuleb kindlaks teha, kas need sätted keelavad, kohustavad või lubavad liikmesriikidel teatud rakendusmeetmeid võtta, ning viimati nimetatud juhul kontrollida, kas asjaomane meede jääb igale liikmesriigile antud kaalutlusruumi raamesse (kohtuotsused 25.10.2012, Ketelä, C‑592/11, EU:C:2012:673, punkt 37, ja 7.7.2016, Občina Gorje, C‑111/15, EU:C:2016:532, punkt 36).

20

Käesoleval juhul olgu märgitud, et määruste nr 1698/2005 ja nr 1974/2006 sätetes ei ole kindlaks määratud määruse nr 1698/2005 artikli 36 punkti b alapunktis iv ette nähtud toetuse maksmise tingimusi sellisel juhtumil, kui Natura 2000 võrgustikku määratud metsamaa omanikeks on nii riik kui ka eraisikud. Nimelt sisaldab selle määruse artikli 42 lõige 1 põhimõtet, et Natura 2000 toetusi antakse eraomanike või nende ühenduste või kohalike omavalitsuste või nende ühenduste omanduses olevate metsade ja metsaga kaetud alade jaoks. Määruse nr 1974/2006, milles sätestatakse määruse nr 1698/2005 kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, artikli 30 lõike 4 punktis a on määratletud selle põhimõtte piirid, nimelt on selles täpsustatud, et määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 reguleerimisalast jäetakse välja riigile, piirkondlikule omavalitsusele või avalik-õiguslikule ettevõtjale kuuluv mets ja metsaga kaetud maa.

21

Kuna ühelt poolt vastutavad liikmesriigid määruse nr 1698/2005 artikli 7 alusel maaelu arengu programmide rakendamise eest ja teiselt poolt, et selle määruse artikli 50 lõigete 1 ja 7 kohaselt määravad liikmesriigid selle määruse artikli 36 punkti b alapunktis iv sätestatud toetust saavad Natura 2000 võrgustiku metsaalad vastavalt direktiividele 79/409 ja 92/43, siis tuleb kindlaks määrata, kas põhikohtuasjas käsitletavad liikmesriigi õigusnormid piirduvad viidatud sättes ette nähtud toetuse summade kindlaksmääramise viiside kehtestamisega, nagu märgib Ungari valitsus.

22

Käesoleval juhul toob määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimese lause selline tõlgendus, mis tuleneb liikmesriigi õigusnormidest, kaasa selle, et muu hulgas põhikohtuasjas käsitletavate olukordade puhul pööratakse ümber asjaomases sättes kehtestatud üldreegli ja määruse nr 1974/2006 artikli 30 lõike 4 punktist a tuleneva erandi suhe. Nimelt on määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõikes 1 kehtestatud põhimõte, et Natura 2000 toetust makstakse eraisikutele ja nende ühendustele. Samas toob sellistel asjaoludel, nagu käsitletakse põhikohtuasjas, kus üksnes väike osa asjaomasest metsamaast kuulub riigile, täielik keeldumine toetuse maksmisest eraisikust omanikule, kellele kuulub suurem osa sellest maast, endaga kaasa üldreeglist erandi tegemise.

23

Seega läheb nende sätete selline tõlgendus, mis toob endaga kaasa Natura 2000 toetuskavast ühe metsaala täieliku väljajätmise seetõttu, et üks osa sellest maast kuulub riigile, vastuollu isegi määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 sõnastusega, mis näeb ette eraisikutele ja nende ühendustele kuuluvate metsade ja metsaga kaetud alade eest toetuse maksmise.

24

Samas ilmneb määruse nr 1974/2006 artikli 30 lõike 4 punktist a, et määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimese lause reguleerimisalast jäetakse välja riigile kuuluv mets ja metsaga kaetud ala. Kui aga artikli 30 lõike 4 punkti a rakendamist võimaldavate liikmesriigi õigusnormide kohaldamine toob endaga kaasa artikli 42 lõike 1 esimese lause rakendamisalast kogu Natura 2000 võrgustikku määratud metsaala väljajätmise, olgugi et peaaegu kogu see ala kuulub sellesse rakendusalasse, seab selline tõlgendus kahtluse alla kõnealuse rakendusala määratluse enda.

25

Kuna niivõrd radikaalset tagajärge Natura 2000 võrgustikku määratud metsaala ühise omandi puhul ei ole määruste nr 1698/2005 ja nr 1974/2006 sätetes otsesõnu ette nähtud, ei saa sellist meedet hõlmata igale liikmesriigile Natura 2000 toetuste kasutamiseks antud kaalutlusõigus.

26

Teiseks tuleb meelde tuletada seoses Natura 2000 võrgustikku määratud metsaala ühisest omandist tulenevate tagajärgedega, et esiteks on vastavalt määruse nr 1698/2005 artiklile 46 Natura 2000 toetuste eesmärk hüvitada direktiivide 79/409 ja 92/43 rakendamisest tulenevad metsa ja muu metsaga kaetud maa kasutuspiirangute tõttu tekkinud kulud ja saamata jäänud tulu.

27

Samas ei too asjaolu, et Natura 2000 võrgustikku määratud metsamajandusliku maatüki üks osa ei kuulu Natura 2000 toetuste kohaldamisalasse, sest see kuulub riigile, endaga kaasa seda, et kaoks vajadus hüvitada eraisikule kuuluva maatüki majandamisele neis direktiivides ette nähtud nõuete rakendamisest tulenevad piirangud.

28

Seega oleks määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimese lause kohaldamisalast ühe Natura 2000 võrgustikku määratud metsaala, mis kuulub nii eraisikule kui ka riigile, täielik väljajätmine igal juhul vastuolus Natura 2000 toetussüsteemi kompenseeriva eesmärgiga.

29

Teiseks peavad liikmesriigi õigusnormid, mis ta võtab vastu liidu õigusakti rakendamiseks, järgima liidu õiguse üldpõhimõtteid, muu hulgas proportsionaalsuse põhimõtet (vt pettusevastase võitluse kohta kohtuotsus, 28.10.2010, SGS Belgium jt, C‑367/09, EU:C:2010:648, punkt 40).

30

Kuigi põhikohtuasjas käsitletavad liikmesriigi õigusnormid ja nende tõlgendus, mis välistavad Natura 2000 toetuste hulgast riigile kuuluvad maad, rakendavad tõhusalt määruse nr 1974/2006 artikli 30 lõike 4 punktis a ette nähtud erandi, ei kajasta omandisuhteid proportsionaalselt siiski see, et Natura 2000 toetuse alt jäetakse välja üks osaliselt riigile kuuluv metsala tervikuna, olenemata riigile kuuluva osa suurusest.

31

Eelotsusetaotlusest nähtub, et kuigi põhikohtuasjas käsitletavast metsaalast 99,818% kuulub määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimese lause kohaldamisalasse, on kogu see ala Natura 2000 toetuste alt välja jäetud seetõttu, et 0,182% sellest alast ei kuulu sellesse kohaldamisalasse.

32

Sellise tagajärje põhjendamiseks teatab Ungari valitsus, et asjaomane Natura 2000 võrgustikku määratud metsaala on jagamatu.

33

Samas näeb määruse nr 1698/2005 artikkel 46 ette, et Natura 2000 toetused antakse igal aastal metsamaa hektari kohta.

34

Lisaks määratleb 2009. aasta XXXVII seaduse artikli 16 lõige 6 metsamaatüki kui metsamajanduse põhiüksuse.

35

Seega on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas piirdumine Natura 2000 kompensatsioonitoetuse puhul abikõlblikust metsaalast üksnes riigile kuuluva ühe maatüki või ühe hektari väljajätmisega või väljajätmise täielikult teostamata jätmisega, kui see osa on väga väike, erinevalt kogu selle ala väljajätmisest, arvesse võtmata riigile kuuluva ala ja eraisikule kuuluva maa pindalade suhet.

36

Neid kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et määruse nr 1698/2005 artikli 42 lõike 1 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et kui Natura 2000 toetuskõlblik metsaala kuulub osaliselt riigile ja osaliselt eraisikule, siis tuleb viimatinimetatule makstava toetuse suuruse arvutamisel arvesse võtta riigile kuuluva maa ja eraisikule kuuluva maa pindalade suhet.

37

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kümnes koda) otsustab:

Nõukogu 20. septembri 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta artikli 42 lõike 1 esimest lauset tuleb tõlgendada nii, et kui Natura 2000 toetuskõlblik metsaala kuulub osaliselt riigile ja osaliselt eraisikule, siis tuleb viimatinimetatule makstava toetuse suuruse arvutamisel arvesse võtta riigile kuuluva maa ja eraisikule kuuluva maa pindalade suhet.