Kohtuasi C‑292/16

Menetlus, mille algatamist taotles A Oy

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Helsingin hallinto-oikeuse)

Eelotsusetaotlus – Asutamisvabadus – Otsene maksustamine – Juriidilise isiku tulumaks – Direktiiv 90/434/EMÜ – Artikli 10 lõige 2 – Eraldumine – Eraldumise käigus mitteresidendist püsiva tegevuskoha üleandmine äriühingule, mis on samuti mitteresident – Üleandva äriühingu liikmesriigi õigus maksustada selle tegevuskoha tulu või kapitali kasvutulu, mis tekkis eraldumisel – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette tulu või kapitali kasvutulu maksustamise vahetult üleandmise aastal – Tasumisele kuuluva maksu sissenõudmine selle maksustamisaasta tuluna, mil üleandmine toimus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 23. novembri 2017. aasta otsus

Isikute vaba liikumine – Asutamisvabadus – Piirangud – Maksuõigusnormid – Eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatav ühine maksustamissüsteem – Direktiiv 90/434 – Eraldumine – Mitteresidendist püsiva tegevuskoha üleandmine äriühingule, mis on samuti mitteresident – Püsiva tegevuskohta tulu või kapitali kasvutulu maksustamine – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad ette tulu või kapitali kasvutulu maksustamise vahetult üleandmise aastal – Lubatavus – Tasumisele kuuluva maksu sissenõudmine sellel maksustamisaastal, mil üleandmine toimus, ilma et maksu sissenõudmise aega oleks võimalik edasi lükata – Lubamatus – Põhjendused – Puudumine

(ELTL artikkel 49; nõukogu direktiiv 90/434, artikli 10 lõige 2)

ELTL artiklit 49 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellised riigisisesed õigusnormid, nagu on vaatluse all põhikohtuasjas ja mille kohaselt juhul, kui residendist äriühing annab eraldumise käigus mitteresidendist püsiva tegevuskoha üle äriühingule, mis on samuti mitteresident, esiteks maksustatakse üleandmisega seoses tekkinud kapitali kasvutulu viivitamata ning teiseks ei ole lubatud tasumisele kuuluva maksu ajatatud sissenõudmine, samas kui vastavas omamaises olukorras maksustatakse selline kapitali kasvutulu alles üleantud vara võõrandamisel, kuna need õigusnormid ei võimalda maksu ajatatud sissenõudmist.

Seda hinnangut ei sea kahtluse alla asjaolu, et need õigusnormid lubavad kooskõlas ühinemisdirektiivi artikli 10 lõikega 2 anda vabastuse maksust, mis selle direktiivita oleks kuulunud tasumisele niisuguselt kapitalikasumilt mitteresidendist püsiva tegevuskoha liikmesriigis, kuna nende õigusnormide ebaproportsionaalsus ei ole tingitud tasumisele kuuluvast maksusummast, vaid asjaolust, et need õigusaktid ei näe maksukohustuslasele ette maksu sissenõudmise aja edasilükkamist (vt selle kohta kohtuotsus, 14.9.2017, Trustees of the P Panayi Accumulation & Maintenance Settlements, C‑646/15, EU:C:2017:682, punkt 60).

Seoses põhjendusega, mis rajaneb vajadusel tagada maksu sissenõudmise tõhusus ja millele tuginesid Saksamaa ja Rootsi valitsus, tuleb märkida, et kuigi Euroopa Kohus on juba leidnud, et see võib olla ülekaalukas üldine huvi, mis võib põhjendada EL toimimise lepinguga tagatud liikumisvabaduste teostamise piirangut (vt selle kohta kohtuotsus, 19.6.2014, Strojírny Prostějov ja ACO Industries Tábor, C‑53/13 ja C‑80/13, EU:C:2014:2011, punkt 46 ja sel viidatud kohtupraktika), ei ole põhikohtuasjas vaatluse all olevad õigusnormid selle saavutamise tagamiseks sobivad, mistõttu ei saa sellisel juhul nagu põhikohtuasjas asutamisvabaduse võimalikku piirangut selle eesmärgiga põhjendada. Nagu märkis komisjon, ei mõjuta nimelt see, et liikmesriik lubab üleandval äriühingul valida maksu tasumise edasilükkamise, liikmesriigi võimalust nõuda sellelt äriühingult tasumisele kuuluva maksu sissenõudmiseks vajalikku teavet ega selle tegelikku sissenõudmist (vt analoogia alusel kohtuotsus, 19.6.2014, Strojírny Prostějov ja ACO Industries Tábor, C‑53/13 ja C‑80/13, EU:C:2014:2011, punktid 49–53).

(vt punktid 38–40 ja resolutsioon)