Kohtuasi C‑291/16

Schweppes SA

versus

Red Paralela SL ja Red Paralela BCN SL

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Juzgado de lo Mercantil no 8 de Barcelona)

Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Kaubamärgid – Direktiiv 2008/95/EÜ – Artikli 7 lõige 1 – Kaubamärgist tuleneva õiguse ammendumine – Paralleelkaubamärgid – Kaubamärgist loobumine seoses Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) territooriumi ühe osaga – Äristrateegia, millega pärast loovutamist teadlikult edendatakse üleilmse ja ühtse kaubamärgi kuvandit – Iseseisvad kaubamärgiomanikud, kellel on tihedad äri- ja majandussidemed

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 20. detsembri 2017. aasta otsus

1. Eelotsuse küsimused–Euroopa Kohtu pädevus–Piirid–Siseriikliku kohtu pädevus–Vaidluse asjaolude tuvastamine ja hindamine–Eelotsuse küsimuse vajalikkus ja tõstatatud küsimuste asjakohasus–Siseriikliku kohtu hinnang

   (ELTL artikkel 267)

2. Eelotsuse küsimused–Euroopa Kohtu pädevus–Piirid–Ilmselgelt asjakohatud küsimused ja oletuslikud küsimused, mis on esitatud kontekstis, mis välistab tarviliku vastuse–Küsimused, mis ei ole põhikohtuasja esemega seotud–Euroopa Kohtu pädevuse puudumine

   (ELTL artikkel 267)

3. Õigusaktide ühtlustamine–Kaubamärgid–Direktiiv 2008/95–Kaubamärgist tuleneva õiguse ammendumine–Kaubamärgi üleandmine kolmandale isikule üksnes Euroopa Majanduspiirkonna ühes osas–Asjaolu, et ühes liikmesriigis asjaomast kaubamärki omav isik tõkestab muust liikmesriigist pärinevate sama kaubamärgiga tähistatud identsete kaupade importi–Lubamatus–Tingimused

   (ELTL artikkel 36; nõukogu direktiiv 2008/95, artikli 7 lõige 1)

1.  Vt otsuse tekst.

   (vt punktid 21 ja 23)

2.  Vt otsuse tekst.

   (vt punkt 24)

3.  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 7 lõiget 1 koostoimes ELTL artikliga 36 tuleb tõlgendada nii, et see ei luba siseriikliku kaubamärgi omanikul olla vastu sama kaubamärgiga tähistatud identsete sellisest muust liimesriigist pärinevate kaupade importimisele, kus asjaomane kaubamärk, mis algul kuulus samale omanikule, kuulub nüüd kolmandale isikule, kellele on õigused üle läinud loovutamise korras, kui pärast loovutamist

   –

   kaubamärgiomanik ise või kooskõlastades kaubamärgistrateegiat nimetatud kolmanda isikuga jätkab ühtse ja üleilmse kaubamärgi teatava väliskujunduse või kuvandi aktiivset ja teadlikku edendamist, tekitades või süvendades seeläbi asjaomase avalikkuse silmis asjaomase kaubamärgiga tähistatud kaupade kaubandusliku päritolu segiajamist,

   või

   –

   kaubamärgiomaniku ja asjaomase kolmanda isiku vahel on majanduslikud sidemed, nii et nad järgivad kooskõlastatud kaubamärgistrateegiat või tegutsevad nende kaubamärkide kasutamise üle ühise kontrolli läbiviimisel teatava kokkuleppe kohaselt, mistõttu neil on võimalik määrata vastava kaubamärgiga tähistatavad kaubad otseselt või kaudselt kindlaks ja kontrollida nende kaupade kvaliteeti.

   Sellise tegevusega, mille tulemusel ei täida kaubamärgiomaniku kaubamärk vastaval territooriumil enam iseseisvalt oma peamist ülesannet, on omanik ise seda ülesannet rikkunud või selle toimet moonutanud. Seetõttu ei saa ta tugineda nimetatud ülesande kaitsmise vajadusele, et olla vastu sama kaubamärgiga tähistatud identse kauba impordile muust liikmesriigist, kus selle kaubamärgi omanik on nüüd asjaomane kolmas isik.

   (vt punktid 40 ja 55 ning resolutsioon)