–

Tigers GmbH, esindajad: Rechtsanwalt G. Eder ja Rechtsanwalt J. Dehn,

–

Hauptzollamt Landshut, esindaja: G. Pieper,

–

Poola valitsus, esindaja: B. Majczyna,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: L. Grønfeldt, T. Maxian Rusche ja N. Kuplewatzky,

1

Eelotsusetaotlus puudutab nõukogu 13. mai 2013. aasta määruse (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT 2013, L 131, lk 1), artikli 1 lõike 3 ning nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT 1992, L 302, lk 1; ELT eriväljaanne 02/04, lk 307), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 2700/2000 (EÜT 2000, lk 311, lk 17) (edaspidi „tolliseadustik“), artikli 78 tõlgendamist.

2

Taotlus on esitatud Saksa äriühingu Tigers GmbH ja Hauptzollamt Landshuti (Landshuti peatolliamet, Saksamaa) (edaspidi „tolliamet“) vahelises kohtuvaidluses seoses sellega, et viimane jättis rahuldamata Tigersi taotluse dumpinguvastase tollimaksu osaliseks tagasimaksmiseks.

3

Komisjoni 14. novembri 2012. aasta määruse (EL) nr 1072/2012, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes (ELT 2012, L 318, lk 28), artiklis 1 on sätestatud:

„1.   Käesolevaga kehtestatakse dumpinguvastane tollimaks teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude (v.a keraamilised noad), mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 (Euroopa ühenduste integreeritud tariifistiku (TARIC) koodide 6911100090, 6912001011, 6912001091, 6912003010, 6912005010 ja 6912009010) alla, impordi suhtes.

2.   Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ja lõikes 1 kirjeldatud toote netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

3.   Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaksmääratud ajutisi dumpinguvastaseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi teiste äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4.   Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse Euroopa Liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

5.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.“

4

Rakendusmääruse nr 412/2013 põhjenduses 229 on märgitud:

„Selleks et vähendada kõrvalehoidmise riski tollimaksu määrade suure erinevuse tõttu, leitakse, et kõnealusel juhul on vaja erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Sellised erimeetmed hõlmavad käesoleva määruse II lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamist liikmesriigi tollile. Impordi suhtes, mille kohta sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigile teistele eksportijatele kehtestatud dumpinguvastast jääktollimaksu määra.“

5

Rakendusmääruse artiklis 1 on sätestatud:

„1.   Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks HRVst pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes, v.a keraamilised noad, keraamilised maitseainetopsid või vürtsijahvatid ja nende keraamilised jahvatavad osad, keraamilised koorijad, keraamilised noateritajad ja pitsa või leiva küpsetamiseks kasutatavad teatavad keraamilisest kordieriidist küpsetuskivid, mis praegu klassifitseeritakse CN-koodide ex 6911 10 00, ex 6912 00 10, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50 ja ex 6912 00 90 alla (TARIC-koodid 6911100090, 6912001011, 6912001091, 6912003010, 6912005010 ja 6912009010).

2.   Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute toodetud ja lõikes 1 kirjeldatud toodete netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

3.   Lõikes 2 loetletud äriühingute suhtes kindlaksmääratud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

4.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksusätteid.“

6

Rakendusmääruse nr 412/2013 lisa II sätestab:

„Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis.

7

Tolliseadustiku artiklis 62 on ette nähtud:

„1.   Kirjalikud tollideklaratsioonid esitatakse vormis, mis vastab selleks ette nähtud ametlikule näidisele. Tollideklaratsioonid peavad olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.

2.   Tollideklaratsioonile tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud.“

8

Tolliseadustiku artiklis 78 on sätestatud:

„1.   Toll võib omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi.

2.   Toll võib pärast kauba vabastamist selleks, et teha kindlaks tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga seotud impordi- või eksporditoimingute või selle kaubaga seotud järgnevate äritoimingute andmeid. Selline kontroll võib toimuda deklarandi valdustes, mõne muu nimetatud toimingutega otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või isiku valdustes, kelle valduses seoses äritegevusega on nimetatud dokument või vajalikud andmed. Toll võib läbi vaadata ka kaupa, kui selle esitamine on veel võimalik.

3.   Kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.“

9

Tigers importis 17. detsembril 2012 Saksamaale Hiina Rahvavabariigist pärit keraamilisi laua- ja kööginõusid. Sellel ajal maksustati neid tooteid määrusega nr 1072/2012 kehtestatud ajutise dumpinguvastase tollimaksuga.

10

Samal päeval esitas Tigers tolliametile imporditud kauba kohta tollideklaratsiooni ja faktuurarve. Deklaratsioonis oli märgitud kauba nimetuseks keraamikatooted ja TARICi lisakoodiks kood B999, mis nimelt vastab „kõikidelt muudelt äriühingutelt“, mida ei ole määruses nr 1072/2012 nimetatud, pärinevale impordile.

11

Tolliamet kontrollis 17. detsembril 2012 kaupa oma ruumides ja asendas iga kord deklareeritud TARICi lisakoodi B999 TARICi lisakoodiga B354, s.o määruse nr 1072/2012 I lisas loetletud eksportivatelt tootjatelt pärinevale impordile vastav kood.

12

Kuna aga importimise ajal Tigersi esitatud arvele ei olnud lisatud tootja allkirjastatud avaldust ja seega ei vastanud arve määruse nr 1072/2012 II lisas sätestatud nõuetele, andis tolliamet selle määruse kohaldamisel Tigersile korralduse anda ajutise dumpinguvastase tollimaksu tagatis sularahasissemaksena, mis arvutati tollimaksumääraga 58,8%.

13

Pärast rakendusmääruse nr 412/2013 vastuvõtmist määras tolliamet selle määruse kohaldamisel 28. juunil 2013 Tigersi impordi lõpliku dumpinguvastase tollimaksu, mis arvutati dumpinguvastase tollimaksu määraga 36,1%, mis vastas rakendusmääruses nr 412/2013 loetlemata „kõigile muudele äriühingutele“, nõudmata Tigersilt nõuetekohast faktuurarvet vastavalt rakendusmääruse nr 412/2013 II lisa nõuetele.

14

Tigers esitas 4. juuli 2013. aasta kirjaga arve originaali, millel oli tootja allkirjastatud avaldus, ja esitas taotluse selle dumpinguvastase tollimaksu tagasimaksmiseks, mille ta oli enda arvates alusetult maksnud põhjusel, et tema suhtes kohaldati lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määra 36,1%, mis on ette nähtud „kõikide muude äriühingute“ jaoks, mida ei ole rakendusmääruses nr 412/2013 loetletud, mitte aga nimetatud määruse I lisas loetletud äriühingutelt pärineva impordi suhtes kohaldatavat määra 17,9%.

15

Tolliamet jättis 2. oktoobril 2013 Tigersi tagasimaksmistaotluse rahuldamata põhjusel, et tagantjärele koostatud või esitatud nõuetekohane faktuurarve ei ole vastuvõetav.

16

Selle otsuse peale esitas põhikohtuasja hageja 4. novembril 2013 vaide ja 5. mail 2014 esitas ta tootja muudetud arve.

17

Tolliamet jättis 24. veebruari 2015. aasta otsusega Tigersi vaide rahuldamata. Ta oli seisukohal, et arve koos vastava tootja avaldusega, mis esitati tagantjärele koos tagasimaksmistaotlusega ja siis uuesti parandatud kujul vaidemenetluses, oleks tulnud individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks esitada tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval.

18

Tigers esitas Finanzgericht Münchenile (Müncheni maksukohus, Saksamaa) kaebuse tolliameti otsuse peale, millega jäeti tema tagasimaksmistaotlus rahuldamata.

19

Neil asjaoludel otsustas Finanzgericht München (Müncheni maksukohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

20

Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas rakendusmääruse nr 412/2013 artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega lubatakse pärast tollideklaratsiooni esitamist esitada nõuetekohane faktuurarve, et kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, kui kõik muud eeltingimused individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks on täidetud.

21

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õigusnormi tõlgendamisel võtta arvesse mitte ainult selle sõnastust, vaid ka konteksti ja selle õigusaktiga taotletavaid eesmärke, mille osa säte on (kohtuotsus, 16.11.2016, Hemming jt, C‑316/15, EU:C:2016:879, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

22

Mis puudutab rakendusmääruse nr 412/2013 artikli 1 lõike 3 sõnastust, siis see näeb ette, et asjaomaste äriühingute suhtes kindlaks määratud individuaalseid dumpinguvastase tollimaksu määrasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõigi muude selles määruse loetlemata äriühingute suhtes kehtestatud tollimaksumäära.

23

Sellest sõnastusest ja eelkõige väljendist „tingimusel“ ilmneb selgelt, et II lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine tollile on vältimatu tingimus individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks.

24

Seevastu ei täpsustata viidatud sõnastusega, mis hetkel kõnealune arve tuleb esitada. Järelikult ei ole nimetatud sõnastusega keelatud esitada tollile arve, mis vastab kõigile rakendusmääruse nr 412/2013 artikli 1 lõikes 3 toodud tingimustele, pärast tollideklaratsiooni esitamist.

25

Mis puudutab artikli 1 lõike 3 konteksti, siis tuleb esmalt märkida, nagu mainis ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 60, et vastupidi teistele dumpinguvastastele määrustele ei ole rakendusmääruse nr 412/2013 üheski sättes täpsustatud ajahetke, millal tuleb nõuetekohane faktuurarve tollile esitada.

26

Neil asjaoludel tuleb rakendusmääruse nr 412/2013 artikli 1 lõiget 3 tõlgendada nii, et sellega ei keelata asjaomastel importijatel esitada viidatud arvet pärast tollideklaratsiooni esitamist.

27

Kuna aga nimetatud määruses ei ole ühtegi sätet, mis selle artikli 1 lõike 4 alusel muudaks kohaldamatuks kehtivad tollimaksusätted, siis reguleeritakse dumpinguvastaste tollimaksudega maksustatud toodete tollideklaratsioonide esitamist ja kontrolli tolliseadustikuga.

28

Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud seadustik ei sätesta otsesõnu hetke, millal faktuurarve tuleb esitada. Ehkki tolliseadustiku artikli 62 lõikes 2 on sätestatud, et tollideklaratsioonile tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud, sealhulgas ilmselgelt faktuurarve, ei täpsustata selles sättes ka, millised tagajärjed on sellel, kui deklaratsioonile lisatud dokumendid (nagu põhikohtuasjas käsitletud faktuurarve) ei vasta nõuetele.

29

Samas sätestatakse tolliseadustiku artiklis 78 sellega seoses menetlus, mis võimaldab tollil omal algatusel või deklarandi taotluse korral teha tollideklaratsioonis muudatusi pärast kauba vabastamist, see tähendab pärast deklaratsiooni esitamist.

30

Selle tarbeks võib toll nimetatud artikli 78 lõigete 1 ja 2 alusel esiteks pärast tollideklaratsiooni läbivaatamist seda muuta ja teiseks kontrollida asjassepuutuvaid dokumente, et veenduda deklaratsioonis esitatud andmete õigsuses. Kui see kontrollimine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas viidatud artikli 78 lõikega 3 olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet.

31

Niisiis ilmneb tolliseadustiku artiklist 78 tervikuna, et on lubatud esitada uut teavet, mida toll võib arvesse võtta, ning seda võib teha pärast tollideklaratsiooni esitamist. Nimelt on selle artikli sisu tolliprotseduuri vastavusse viimine tegeliku olukorraga (vt selle kohta kohtuotsus, 10.12.2015, Veloserviss, C‑427/14, EU:C:2015:803, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

32

Miski ei viita aga sellele, et rakendusmääruse nr 412/2013 II lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve on sellest välistatud.

33

Seda järeldust kinnitavad rakendusmääruse nr 412/2013 eesmärgid.

34

Nimelt on selle rakendusmääruse põhjenduses 229 märgitud, et selleks, et vähendada kõrvalehoidmise riski tollimaksu määrade suure erinevuse tõttu, leitakse, et on vaja erimeetmeid, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine.

35

See kohaldamine tagatakse, kui dumpinguvastased tollimaksud kehtestatakse teabe põhjal, mille õigsust sai kontrollida, kasutades vajaduse korral tolliseadustiku artiklis 78 ette nähtud menetlust.

36

Võttes niisiis arvesse asjaolu, et rakendusmääruse nr 412/2013 eesmärk on vähendada kõrvalehoidmise riski, kohaldades dumpinguvastaseid tollimakse nõuetekohaselt, tuleb järeldada, et see lubab asjaomastel importijatel esitada nõuetekohane faktuurarve ka pärast tollideklaratsiooni esitamist.

37

Põhikohtuasjas ilmneb Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et kui pädevad asutused kontrollisid tollideklaratsiooni, tuvastasid nad, et imporditud tooted pärinevad ühelt äriühingult, kes on loetletud rakendusmääruse nr 412/2013 I lisas, ja seega, et nende äriühingute toodete impordile tuleb kehtestada individuaalne dumpinguvastane tollimaks.

38

Järelikult ei näi olevat kõrvalehoidmise riski tollimaksu määrade suure erinevuse tõttu, ehkki seda peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

39

Eelnevaid kaalutlusi silmas pidades tuleb esimesele küsimusele vastata, et rakendusmääruse nr 412/2013 artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega lubatakse pärast tollideklaratsiooni esitamist esitada nõuetekohane faktuurarve, et kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, kui kõik muud eeltingimused individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks on täidetud ja kui tagatakse dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.

40

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele küsimusele vaja vastata.

41

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (kaheksas koda) otsustab:

Nõukogu 13. mai 2013. aasta rakendusmääruse (EL) nr 412/2013, millega kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse ajutine tollimaks, mis on kehtestatud Hiina Rahvavabariigist pärit keraamiliste laua- ja kööginõude impordi suhtes, artikli 1 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega lubatakse pärast tollideklaratsiooni esitamist esitada nõuetekohane faktuurarve, et kehtestada lõplik dumpinguvastane tollimaks, kui kõik muud eeltingimused individuaalse dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamiseks on täidetud ja kui tagatakse dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus.