Kohtuasi C‑106/16

Menetlus, mille algatamist taotles Polbud – Wykonawstwo sp. z o.o.

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Najwyższy)

Eelotsusetaotlus – Asutamisvabadus – Äriühingu piiriülene ümberkujundamine – Äriühingu põhikirjajärgse asukoha üleviimine teise liikmesriiki tegelikku asukohta muutmata – Äriregistrist kustutamisest keeldumine – Siseriiklikud õigusnormid, mille kohaselt kustutatakse äriühing äriregistrist tingimusel, et äriühing on likvideerimismenetluse tulemusel lõpetatud – Asutamisvabaduse kohaldamisala – Asutamisvabaduse piirang – Võlausaldajate, vähemusosanike ja töötajate huvide kaitse – Kuritarvituste vastane võitlus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (suurkoda) 25. oktoobri 2017. aasta otsus

  1. Kohtumenetlus–Suuline menetlus–Menetluse uuendamine–Kohustus uuendada menetluse suulist osa, et anda pooltele võimalus märkuste esitamiseks kohtujuristi ettepanekus tõstatatud õigusküsimuste kohta–Puudumine

    (ELTL artikli 252 teine lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)(EÜ artikli 2 teine lõik; Euroopa Kohtu kodukord, artikkel 83)

  2. Eelotsuse küsimused–Euroopa Kohtu pädevus–Piirid–Liikmesriigi kohtu pädevus–Eelotsuse küsimuse vajalikkus ja tõstatatud küsimuste asjakohasus–Liikmesriigi kohtu hinnang

    (ELTL artikkel 267)

  3. Isikute vaba liikumine–Asutamisvabadus–Asutamislepingu sätted–Kohaldamisala–Liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu põhikirjajärgse asukoha üleviimine teise liikmesriiki tegelikku asukohta muutmata–Hõlmamine

    (ELTL artiklid 49 ja 54)

  4. Isikute vaba liikumine–Asutamisvabadus–Piirangud–Liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu põhikirjajärgse asukoha üleviimine teise liikmesriiki tegelikku asukohta muutmata–Siseriiklikud õigusnormid, mis seavad üleviimise tingimuseks äriühingu lõpetamise–Lubamatus–Põhjendatus–Puudumine

    (ELTL artiklid 49 ja 54)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 23 ja 24)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 27)

  3.  ELTL artikleid 49 ja 54 tuleb tõlgendada nii, et asutamisvabadus on kohaldatav liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu põhikirjajärgse asukoha üleviimisele teise liikmesriigi territooriumile, et kujundada see kooskõlas teise liikmesriigi õigusnormides kehtestatud tingimustega ümber äriühinguks, millele on kohaldatav viimase liikmesriigi õigus, ilma et muudetaks äriühingu tegelikku asukohta.

    Vastavalt ELTL artikli 49 teisele lõigule koosmõjus ELTL artikliga 54 hõlmab asutamisvabadus viimati mainitud artiklis nimetatud äriühingute puhul eelkõige õigust asutada ja juhtida neid äriühinguid neil tingimustel, mida oma äriühingute jaoks sätestab selle liikmesriigi õigus, kus niisugune asutamine toimub. See hõlmab liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu õigust kujundada end ümber äriühinguks, mille suhtes on kohaldatav teise liikmesriigi õigus (vt selle kohta kohtuotsus, 27.9.1988, Daily Mail and General Trust, 81/87, EU:C:1988:456, punkt 17), tingimusel et on täidetud teise liikmesriigi õigusnormides määratletud tingimused ja eelkõige kriteerium, mille viimane on kehtestanud äriühingu sidumiseks oma siseriikliku õiguskorraga.

    Nimelt on Euroopa Kohus leidnud, et asutamisvabaduse kohaldamisalasse kuulub olukord, kus põhikirjajärgse asukoha liikmesriigi õigusnormide alusel asutatud äriühing soovib asutada filiaali teises liikmesriigis, isegi kui esimeses liikmesriigis asutati äriühing üksnes selleks, et asuda põhiosas või isegi kogu majandustegevuse ulatuses tegutsema teises liikmesriigis (vt selle kohta kohtuotsus, 9.3.1999, Centros, C‑212/97, EU:C:1999:126, punkt 17). Samuti kuulub asutamisvabaduse kohaldamisalasse olukord, kus liikmesriigi õigusnormide alusel asutatud äriühing soovib end ümber kujundada teise liikmesriigi õigusele alluvaks äriühinguks, pidades kinni kriteeriumist, mille teine liikmesriik on kehtestanud äriühingu sidumiseks oma siseriikliku õiguskorraga, isegi kui äriühing viib põhiosas või isegi kogu majandustegevuse läbi esimeses liikmesriigis.

    Teiseks, mis puudutab 27. septembri 1988. aasta kohtuotsust Daily Mail and General Trust (81/87, EU:C:1988:456) ja 16. detsembri 2008. aasta kohtuotsust Cartesio (C‑210/06, EU:C:2008:723), siis ei nähtu nendest vastupidi Poola valitsuse väidetule, et asutamisvabaduse teostamiseks peab äriühingu põhikirjajärgse asukoha üleviimisega tingimata kaasnema tegeliku asukoha üleviimine.

    Seevastu tuleneb nendest kohtuotsustest ja 12. juuli 2012. aasta kohtuotsusest VALE (C‑378/10, EU:C:2012:440), et kehtiva liidu õiguse kohaselt on igal liikmesriigil õigus määratleda seos, mida nõutakse äriühingult selleks, et teda saaks lugeda asutatuks selle liikmesriigi siseriiklike õigusnormide alusel. Juhul kui mõne liikmesriigi õigusele alluv äriühing kujundab end ümber teise liikmesriigi õigusele alluvaks äriühinguks, täites selle liikmesriigi õiguskorras eksisteerimiseks õigusnormides kehtestatud tingimused, ei saa selle õigusega kasutamisega, mis kaugeltki ei anna päritoluliikmesriigi nendele õigusaktidele, mis reguleerivad äriühingute asutamist ja lõpetamist, asutamisvabadust käsitlevate eeskirjade suhtes mis tahes immuniteeti, põhjendada seda, et see liikmesriik eelkõige seeläbi, et ta kehtestab sellisele piiriülesele ümberkujundamisele piiravamaid tingimusi kui need, mis reguleerivad äriühingu ümberkujundamist nimetatud liikmesriigis, takistab või kahandab asjassepuutuva äriühingu huvi sellist piiriülest ümberkujundamist teha (vt selle kohta kohtuotsused, 27.9.1988, Daily Mail and General Trust, 81/87, EU:C:1988:456, punktid 19–21; 16.12.2008, Cartesio, C‑210/06, EU:C:2008:723, punktid 109–112, ning 12.7.2012, VALE, C‑378/10, EU:C:2012:440, punkt 32).

    (vt punktid 33, 38, 42‑44 ja resolutsiooni punkt 1)

  4.  ELTL artikleid 49 ja 54 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus sellised liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt saab liikmesriigi õiguse alusel asutatud äriühingu põhikirjajärgse asukoha teise liikmesriigi territooriumile üle viia, et kujundada see kooskõlas teise liikmesriigi õigusnormides kehtestatud tingimustega ümber äriühinguks, millele on kohaldatav viimase liikmesriigi õigus, tingimusel, et esimene äriühing likvideeritakse.

    Seega, kuigi põhimõtteliselt saab ta oma põhikirjajärgse asukoha üle viia muusse liikmesriiki kui Poola Vabariik, ilma et tema õigusvõime lõpeks, on sellisel Poola õiguse alusel asutatud äriühingul nagu Polbud, kes soovib niisuguse üleviimise teostada, võimalik saavutada Poola äriregistrist kustutamine ainult tingimusel, et ta on likvideeritud.

    Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et põhikohtuasjas vaidluse all olevad siseriiklikud õigusnormid, mis nõuavad äriühingu likvideerimist, häirivad või lausa takistavad äriühingu piiriülest ümberkujundamist. Seega kujutab see endast asutamisvabaduse piirangut (vt selle kohta kohtuotsus, 16.12.2008, Cartesio, C‑210/06, EU:C:2008:723, punktid 112 ja 113).

    Olgu märgitud, et nendes õigusnormides on likvideerimiskohustus ette nähtud üldisena, ilma et oleks arvesse võetud võlausaldajate, vähemusosanike ja töötajate huvide kahjustamise tegelikku ohtu ja ilma et oleks võimalik valida vähem piiravaid meetmeid, mis võimaldavad neid huve kaitsta. Mis puudutab eelkõige võlausaldajate huve, siis nagu märkis Euroopa Komisjon, võimaldaks pangagarantiide või muude samaväärsete garantiide andmine neid huve piisavalt kaitsta.

    Järelikult läheb põhikohtuasjas vaidluse all olevate õigusnormidega kehtestatud likvideerimiskohustus kaugemale sellest, mis on vajalik käesoleva kohtuotsuse punktis 56 mainitud huvide kaitse eesmärgi saavutamiseks.

    Lisaks ei saa ainuüksi asjaolu, et äriühing viib oma asukoha ühest liikmesriigist teise, anda alust üldisele eeldusele, et tegemist on pettusega, ega põhjendada meedet, mis riivab aluslepinguga tagatud põhivabaduse teostamist (vt analoogia alusel kohtuotsus, 29.11.2011, National Grid Indus, C‑371/10, EU:C:2011:785, punkt 84).

    Kuna likvideerimismenetluse läbiviimise üldine kohustus tähendab seda, et luuakse üldine eeldus, et esineb kuritarvitus, siis tuleb asuda seisukohale, et sellised õigusnormid, nagu on vaidluse all põhikohtuasjas, mis sellise kohustuse ette näevad, on ebaproportsionaalsed.

    (vt punktid 49, 51, 58, 59, 63–65 ja resolutsiooni punkt 2)