–

Istanbul Lojistik Ltd, esindajad: ügyvéd S. Habóczky, ügyvéd V. Weiss ja ügyvéd A. Nagy,

–

Ungari valitsus, esindajad: M. Tátrai, E. E. Sebestyén, M. Z. Fehér ja G. Koós,

–

Itaalia valitsus, esindaja: G. Palmieri, keda abistasid avvocato dello Stato A. Collabolletta ja avvocato dello Stato G. Rocchitta,

–

Euroopa Komisjon, esindajad: J. Hottiaux, E. Georgieva ja L. Havas,

1

Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada Ankaras 12. septembril 1963 ühelt poolt Türgi Vabariigi ja teiselt poolt EMÜ liikmesriikide ja ühenduse alla kirjutatud lepingule assotsiatsiooni loomise kohta Euroopa Majandusühenduse ja Türgi vahel, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 23. detsembri 1963. aasta otsusega 64/732/EMÜ (EÜT 1964, 217, lk 3685; ELT eriväljaanne 11/11, lk 10; edaspidi „EMÜ‑Türgi leping“), artiklit 9, EÜ‑Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuse nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta (EÜT 1996, L 35, lk 1; edaspidi „assotsiatsiooninõukogu otsus nr 1/95“) artikleid 4, 5 ja 7, ELTL artikli 3 lõiget 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT 2009, L 300, lk 72) artikli 1 lõiget 2 ja artikli 1 lõike 3 punkti a.

2

Taotlus on esitatud Türgi veoettevõtja Istanbul Lojistik Ltd ja Nemzeti Adó- és Vámhivatal Fellebbviteli Igazgatósági (maksu- ja tolliameti vaidluste lahendamise direktoraat, Ungari) (edaspidi „teise tasandi maksuasutus“) vahelises kohtuvaidluses nimetatud maksuasutuse otsuse üle nõuda sellele ettevõtjale kuuluva rakseveoki pealt Ungari piiri ületamise eest maksu.

3

EMÜ‑Türgi lepingu artikkel 9 näeb ette:

„Lepinguosalised tunnistavad, et käesoleva lepingu raames ja ilma, et see piiraks artikli 8 kohaselt kehtestatavate mis tahes erisätete kohaldamist, on keelatud igasugune diskrimineerimine kodakondsuse alusel kooskõlas ühenduse asutamislepingu artiklis 7 sätestatud põhimõttega.“

4

Brüsselis 23. novembril 1970 allkirjastatud EMÜ‑Türgi lepingu lisaprotokolli, mis sõlmiti, kiideti heaks ja kinnitati ühenduse nimel nõukogu 19. detsembri 1972. aasta määrusega (EMÜ) nr 2760/72 (EÜT 1972, L 293, lk 1; ELT eriväljaanne 11/11, lk 41; edaspidi „lisaprotokoll“), artikli 62 kohaselt on lisaprotokoll EMÜ‑Türgi lepingu lahutamatu osa.

5

Lisaprotokolli artikli 42 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:

„Assotsiatsiooninõukogu laiendab oma äranägemisel kehtestatud korras Türgile ühenduse asutamislepingu transpordialaseid sätteid, võttes nõuetekohaselt arvesse Türgi geograafilist asendit. Samuti võib ta Türgile laiendada ühenduse meetmeid, mis on vastu võetud nende sätete rakendamiseks seoses raudtee-, maantee- ja siseveeteetranspordiga.“ [Siin ja edaspidi on viidatud lisaprotokolli osundatud mitteametlikus tõlkes.]

6

Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikli 1 kohaselt:

„Ilma et see piiraks EMÜ‑Türgi lepingu ning selle lisa- ja täiendava protokolli kohaldamist, kehtestab EMÜ‑Türgi assotsiatsiooninõukogu käesolevaga eeskirjad tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta, mis on sätestatud eespool nimetatud lepingu artiklites 2 ja 5.“ [Siin ja edaspidi on viidatud otsust osundatud mitteametlikus tõlkes.]

7

Nimetatud otsuse 1. peatükis, mis puudutab kaupade vaba liikumist ja kaubanduspoliitikat, asub I jaotis „Tollimaksude ja samaväärse toimega maksude kaotamine“. Selles jaotises asuv otsuse artikkel 4 sätestab:

„Käesoleva otsuse jõustumisel kaotatakse ühenduse ja Türgi vahel täielikult impordi- ja eksporditollimaksud ning tollimaksuga samaväärse toimega maksud. Ühendus ja Türgi hoiduvad alates sellest kuupäevast kõikide uute impordi- ja eksporditollimaksude või tollimaksuga samaväärse toimega maksude kehtestamisest. Neid tingimusi kohaldatakse ka fiskaalsete tollimaksude suhtes.“

8

Selle peatüki II jaotis „Koguseliste piirangute või samaväärse toimega meetmete kaotamine“ koosneb assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artiklitest 5–11. Nimetatud otsuse artikkel 5 sätestab:

„Lepinguosaliste vahel on keelatud kõik koguselised impordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.“

9

Selle otsuse artikkel 6 on sõnastatud järgmiselt:

„Lepinguosaliste vahel on keelatud kõik koguselised ekspordipiirangud ja samaväärse toimega meetmed.“

10

Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikkel 7 on sõnastatud järgmiselt:

„Artiklid 5 ja 6 ei välista impordi-, ekspordi- või transiitkaupade suhtes kehtestatud keelde või piiranguid, kui need on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või avaliku julgeoleku seisukohalt; inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks; kunstilise, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei kujuta endast siiski suvalise diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.“

11

Otsuse artikkel 66 näeb ette:

„Käesoleva otsuse sätteid, niivõrd kui nende sisu langeb kokku Euroopa Ühenduse asutamislepingu vastavate sätetega, tõlgendatakse nende rakendamisel ja kohaldamisel tolliliiduga hõlmatud toodete suhtes kooskõlas Euroopa Ühenduste Kohtu asjakohaste otsustega.“

12

Määruse nr 1072/2009 artikkel 1 „Kohaldamisala“ sätestab:

„1.   Käesolevat määrust kohaldatakse ühenduse territooriumil rendi või tasu eest tehtavate veoste rahvusvaheliste autovedude suhtes.

2.   Juhul kui vedu tehakse liikmesriigist kolmandasse riiki või vastupidi, kohaldatakse käesolevat määrust transiidi käigus läbitava liikmesriigi territooriumil kulgeva reisi osa suhtes. Seda ei kohaldata reisi selle osa suhtes, mis tehakse selle liikmesriigi territooriumil, kus toimub peale- või mahalaadimine, kuni ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud vajalikku kokkulepet.

3.   Kuni lõikes 2 osutatud kokkulepete sõlmimiseni ei mõjuta käesolev määrus:

[…]“

13

Ühelt poolt Ungari Rahvavabariigi Rahvuskogu ja valitsuse ning teiselt poolt Türgi Vabariigi valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppe, mille ese on rahvusvaheline maanteevedu ja mis allkirjastati Budapestis 14. septembril 1968 (Magyar Közlöny 1969/78 (X. 11.); edaspidi „Ungari‑Türgi leping“), artikli 18 lõige 3 sätestab:

„Maksustatakse sõidukid, mis veavad kaupa teise lepinguosalise territooriumi kaudu, sealhulgas reisi osa puhul, mil nad sõidavad tühjalt, maksude, lisatasude, lõivude ja tasudega, mida tuleb maksta kaubaveo eest ning teede hooldamise ja remondiga seotud kulude katteks, sealhulgas maksud, mis on ette nähtud sõidukitele, mis ületavad teise lepinguosalise siseriikliku õigusega lubatud täismassi“.

14

Ungari 1991. aasta seaduse nr LXXXII, mis käsitleb sõidukimaksu (gépjárműadóról szóló 1991. évi LXXXII. törvény) (Magyar Közlöny 1991/145 (XII. 26.)) (edaspidi „sõidukimaksu seadus“), preambul on sõnastatud järgmiselt:

„Rahvuskogu võtab autoliikluse avaliku sektori kulude paremaks jaotamiseks, kohalike omavalitsuste või pealinnas piirkondlike linnavalitsuste tulude suurendamiseks ning avaliku teedevõrgu hooldamiseks ja arendamiseks vajalike rahastusallikate laiendamiseks vastu […] sõidukimaksu seaduse.“

15

Selle seaduse § 1 sätestab:

„1.   Sõidukimaksu tuleb tasuda igalt sõidukilt või haagiselt, millel on Ungari registreerimismärk, samuti igalt välisriigis registreeritud raskeveokilt, mis sõidab Ungari territooriumil (edaspidi vahet tegemata „sõiduk“) […]

2.   Käesoleva seaduse kohaldamisala ei laiene […] välisriigis registreeritud raskeveokite kategoorias veokitele, mis on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis.“

16

Nimetatud seaduse § 10 näeb ette, et „maksu peab tasuma sõiduki valdaja“.

17

Sõidukimaksu seaduse § 11 kohaselt „[t]ekib maksukohustus Ungari territooriumile sisenemise hetkel.“

18

Seaduse § 15 sätestab:

„1.   Sõiduki puhul (või, käesoleva lõike kohaldamisel, ühendatud autorongi puhul), mille maksimaalne täismass ei ületa 12 tonni ja mis liikleb kohalikeks vedudeks kasutatava loaga, tuleb tasuda maksu summas 10000 Ungari forintit [(umbes 33 eurot)] vastavalt edasi- või tagasisõidu eest; sõiduki puhul […], mille maksimaalne täismass ületab 12 tonni ja mis liikleb kohalikeks vedudeks kasutatava loaga, tuleb tasuda maksu summas 30000 Ungari forintit [(umbes 100 eurot)] vastavalt edasi- või tagasisõidu eest. Sõiduki puhul, mille maksimaalne täismass ei ületa 12 tonni ja mis liikleb transiitvedudeks kasutatava loaga (sealhulgas kolmandas riigis väljastatud loaga), tuleb tasuda maksu summas 20000 Ungari forintit [(umbes 66 eurot)] vastavalt edasi- või tagasisõidu eest; sõiduki puhul, mille maksimaalne täismass ületab 12 tonni ja mis liikleb transiitvedudeks kasutatava loaga, tuleb tasuda maksu summas 60000 Ungari forintit [(umbes 200 eurot)] vastavalt edasi- või tagasisõidu eest. Eelnevate sätete kohane maksukohustus kehtib ka juhul, kui veoluba on kehtetu, kui maksukohustuslane kasutab veoluba ebaseaduslikult või kui ta sõidab ilma luba omamata.

2.   Lõikes 1 kehtestatud maksu summade all tuleb mõista maksusummasid kas edasi- või tagasisõidu eest või viibimise eest Ungari territooriumil kuni 48tunnise reisi kohta. Kui seal viibimise kestus on pikem, tuleb maksu vastavalt lõikele 1 tasuda iga uue 48tunnise ajavahemiku eest, mis on alanud. […]

3.   Vastavalt lõikele 1 tasumisele kuuluv maks tasutakse nii, et ostetakse maksumärk, mis kleebitakse maanteeveoloale – kohaliku veo korral veo kogu kestuse eest ja transiitveo korral eraldi edasi- ja tagasisõidu eest – Ungari territooriumile sisenemise hetkel. Kui märk või märgid on kleebitud, peab maksukohustuslane kindlasti näitama sellel või nendel ära territooriumile sisenemise kuupäeva ja kellaaja (aasta-kuu-päev-kellaaeg). Kui maksukohustust (maksumärk) ei täideta, on veoloaga, mille puhul kohaldatakse maksustamist, ilma sanktsioonidega riskimata võimalik liigelda ainult maksimaalselt 5 km raadiuses punktist, kus Ungari territooriumile siseneti.“

19

Kõnealuse seaduse § 17 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:

„Kui maksukohustuslane on jätnud oma maksukohustuse osaliselt või täielikult täitmata, tuvastab toll tollivõla ja määrab maksuõigusliku trahvi, mille summa on sellest võlast viis korda suurem. […]“

20

Ungari 1988. aasta seaduse nr I, mis käsitleb maanteeliiklust (közúti közlekedésről szóló 1988. évi I. törvény) (Magyar Közlöny 1988/15 (IV.21)) (edaspidi „maanteeliikluse seadus“) § 20 lõike 1 punkt a näeb ette, et „rahatrahvi on kohustatud tasuma iga isik, kes on rikkunud siseriiklikke või rahvusvahelisi maanteeveoteenuseid (reisijate- või kaubavedu) käsitlevaid õigusnorme, kellel peab olema luba ja kellel on dokument, nagu see on nähtud ette käesolevas seaduses või eriseadustes või -määrustes või ka liidu õigusaktides“.

21

Valitsuse dekreedi 261/2011 (XII.7) tasuliste maanteekaubavedude, omal kulul kaubavedude ning bussiga tasulise isikuteveo ja oma kulul isikuteveoga seotud tegevuste ning nendega seotud õigusnormide muudatuste kohta (Díj ellenében végzett közúti árutovábbítási, a saját számlás áruszállítási, valamint az autóbusszal díj ellenében végzett személyszállítási és a saját számlás személyszállítási tevékenységről, továbbá az ezekkel összefüggő jogszabályok módosításáról szóló 261/2011. (XII.7.) Korm. rendelet) (Magyar Közlöny 2011/146 (XII.7.)) § 4 näeb ette:

„1.   Rahvusvahelist tasulist või omal kulul maanteekaubavedu läbi Ungari territooriumi võib korraldada selleks tegevuseks välja antud

22

Valitsuse dekreedi nr 156/2009 (VII.29) nende trahvide summade kohta, mille võib määrata teatavate kaupade ja reisijate maanteevedu ning maanteeliiklust käsitlevate õigusnormide rikkumise korral, ning ametiasutuste poolt rahatrahvide määramise ülesannete kohta (közúti árufuvarozáshoz, személyszállításhoz közúti közlekedéshez kapcsolódó egyes rendelkezések megsértése esetén kiszabható bírságok összegéről, valamint a bírságolással összefüggő hatósági feladatokról szóló 156/2009. (VII.29.) Korm. rendelet) (Magyar Közlöny 2009/107 (VII.29.)) § 2 näeb ette:

„[1988. aasta maanteeliikluse seaduse] § 20 lõike 1 punkti a tähenduses ja kui ei ole muudes õigusnormides ette nähtud teisiti, peab rahatrahvi I lisas ette nähtud summas tasuma iga isik, kes

[…]

Sama dekreedi I lisa punkti 5 alapunkti a kohaselt peab veoettevõtja, kellel kaupade maanteeveo luba puudub või kellel on kehtetu kaupade maanteeveo luba, maksma rahatrahvi summas 300000 Ungari forintit [(umbes 1000 eurot)].“

23

Istanbul Lojistik Ltd on Türgis registreeritud äriühing, kes tegeleb maantee kaubaveoga Türgist erinevatesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, peamiselt Saksamaale, tehes seda Türgis ja Euroopa Liidus asutatud ettevõtjate kulul.

24

Nemzeti Adó- és Vámhivatal (riiklik maksu- ja tolliamet, Ungari) kontrollis 30. märtsil 2015 Nagylaki (Ungari) ümbruses Rumeenia piiri lähedal ühendatud autorongi maksimaalse täismassiga üle 12 tonni, mis oli registreeritud Türgis ja mida kasutas Istanbul Lojistik. Viimasel oli asjaomase raskeveoki jaoks Ungari-Türgi transiidiluba, mida ta kasutas tekstiilitoodete transiitveoks Türgist Ungari kaudu Saksamaale. See luba sisaldas kõiki märkeid, mis olid Ungari õigusnormide kohaselt nõutavad, kuid maksumärk, mis vastab sõidukite puhul nõutava maksu summale ja kinnitab selle maksu tasumist, ei olnud sellele loale kleebitud.

25

Riiklik maksu- ja tolliamet tegi 31. märtsil 2015 selle kontrolli tulemusena haldusotsused, milles ta tuvastas, et Istanbul Lojistik ei olnud täitnud Ungari sõidukimaksu seaduses sätestatud maksukohustust ning et seega ei olnud tema transiidiluba kehtiv. See ametiasutus kohustas Istanbul Lojistikut tasuma 60000 Ungari forinti (umbes 200 eurot) suuruse maksu, millele lisandus 300000 Ungari forinti (umbes 1000 eurot) suuruse maksuõiguslik trahv ja samas summas rahatrahv, ehk kokku 660000 Ungari forintit (umbes 2200 eurot).

26

Istanbul Lojistik vaidlustas need otsused teise tasandi maksuasutuses, kes kinnitas neid otsuseid oma 13. mai 2015. aasta otsustega.

27

Nimetatud äriühing esitas teise tasandi maksuasutuse otsuste peale kaebuse Szegedi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróságile (Szegedi haldus‑ ja töökohus, Ungari).

28

Istanbul Lojistik põhjendab oma kaebust sellega, et sõidukimaksu seaduse kõnesolevate sätetega on rikutud assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikleid 4–6. Ta väidab, et sõidukimaksu võib pidada tollimaksuga samaväärse toimega maksuks ELTL artikli 30 tähenduses ja seega nimetatud otsuse artikli 4 tähenduses. Tema sõnul kohaldatakse seda maksu diskrimineerivalt ja protektsionistlikult ning see kujutab endast kaupade vaba liikumise piirangut, mis on liidu õigusega vastuolus.

29

Teise tasandi maksuasutus palub kaebuse rahuldamata jätta.

30

Szegedi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Szegedi haldus- ja töökohus) juurdleb selle üle, kas kõnealune sõidukimaks kujutab endast tollimaksuga samaväärse toimega maksu, mis on vastuolus assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikliga 4. Ta märgib, et kõnealuste siseriiklike õigusnormide kohaselt ei pea Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud sõidukite valdajad sõidukimaksu tasuma, samas kui Türgis registreeritud sõidukite valdajad on kohustatud selle tasuma transiidi eest Ungari territooriumil.

31

Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et sõidukimaks ei ole tollimaksuga samaväärse toimega maks, siis tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtu sõnul küsimus, kas see maks on koguselise piiranguga samaväärse toimega meede ning seega meede, mis on vastuolus assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikliga 5.

32

Kui sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt, siis tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas nimetatud maksu võib assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikli 7 kohaselt põhjendada liiklusohutuse ja rikkumiste vastu võitlemise kaalutlustega. Ta märgib, et sõidukimaksu seaduse eesmärgid on eelkõige autoliiklusega seotud avaliku sektori kulude parem jaotamine, kohalike omavalitsuste tulude suurendamine ning avaliku teedevõrgu hooldamiseks ja arendamiseks vajalike ressursside saamine. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib ka küsimus, kas sõidukimaks on proportsionaalne, soovitud eesmärkide saavutamiseks sobiv ega ole diskrimineeriv.

33

Kui see maks ei ole tollimaksuga samaväärse toimega maks ega koguselise piiranguga samaväärse toimega meede, siis tekib eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas Ungari‑Türgi lepingu kohaldamine on kooskõlas ELTL artikli 3 lõikega 2 ja määrusega nr 1072/2009, kuna transpordivaldkond kuulub tema sõnul liidu ainupädevusse.

34

Eelotsusetaotluse esitanud kohtul tekib veel küsimus, kas nimetatud maks on EMÜ‑Türgi lepingu artikli 9 tähenduses Türgi vedajate suhtes diskrimineeriv.

35

Neil asjaoludel otsustas Szegedi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság (Szegedi haldus- ja töökohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

36

Oma esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et niisugune Ungari piiri ületamisel tasutav sõidukimaks, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja mida tuleb Türgis registreeritud raskeveoki valdajal Ungari territooriumi transiidina läbimise eest tasuda, kujutab selle artikli tähenduses endast tollimaksuga samaväärse toimega maksu.

37

Nimetatud otsuse artiklist 1 selgub, et sellega kehtestatakse liidu ja Türgi Vabariigi tolliliidu lõppetapi rakendamise eeskirjad. Nimetatud otsuse artikli 4 kohaselt kaotati selle otsuse jõustumise kuupäevast liidu ja Türgi vahelises kaubavahetuses täielikult impordi- ja eksporditollimaksud ning tollimaksuga samaväärse toimega maksud.

38

Assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikkel 66 näeb ette, et selle otsuse sätteid, mis on sisuliselt identsed EÜ asutamislepingu (nüüd EL toimimise leping) vastavate sätetega, tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Kohtu seda valdkonda käsitlevate otsustega. Kuna selle otsuse artikkel 4 on sisuliselt identne ELTL artikliga 30, siis tuleb seda järelikult tõlgendada kooskõlas viimati nimetatud sätet puudutava Euroopa Kohtu praktikaga.

39

Seega tuleb meenutada, et iga ühepoolselt kehtestatud vähimgi rahaline kohustus – hoolimata selle nimetusest ja kohaldamise viisist –, mis kehtib kaupade suhtes asjaolu tõttu, et neid toimetatakse üle piiri ja kui selle puhul ei ole ranges tähenduses tegemist tollimaksuga, kujutab endast ELTL artiklite 28 ja 30 tähenduses samaväärse toimega maksu (vt kohtuotsused, 18.1.2007, Brzeziński, C‑313/05, EU:C:2007:33, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 2.10.2014, Orgacom, C‑254/13, EU:C:2014:2251, punkt 23). Tollimaksuga samaväärse toimega maksude keelu põhjenduseks on kaupade liikumise takistus, mis väljendub selles, et need imporditavate või eksporditavate kaupade omahinda võrreldes kodumaiste kaupadega kunstlikult tõstavad (kohtuotsus, 21.3.1991, komisjon vs. Itaalia, C‑209/89, EU:C:1991:139, punkt 7).

40

Peale selle on samaväärse toimega maksud keelatud hoolimata nende kehtestamise eesmärkidest või nendest saadava tulu kasutamise otstarbest (kohtuotsus, 21.6.2007, komisjon vs. Itaalia, C‑173/05, EU:C:2007:362, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

41

Veel tuleb meenutada, et ELTL artiklis 36 toodud põhjendused on kohaldatavad vaid koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmete suhtes, mitte aga tollimaksuga samaväärse toimega maksude suhtes (vt eelkõige kohtuotsus, 14.6.1988, Dansk Denkavit, 29/87, EU:C:1988:299, punkt 32).

42

Lisaks eeldab tolliliit tingimata, et oleks tagatud liikmesriikidevaheline kaupade vaba liikumine. See vabadus ei oleks aga täielik, kui liikmesriikidel oleks võimalus kaupade liikumist transiidi käigus mis tahes viisil takistada või häirida. Seega tuleb möönda, et kehtib liidusisese kaubatransiidi vabaduse üldpõhimõte, mis on tolliliidu tagajärg ja kõigi liikmesriikide vastastikustes huvides (kohtuotsus, 21.6.2007, komisjon vs. Itaalia, C‑173/05, EU:C:2007:362, punkt 31 ja seal viidatud kohtupraktika). Nimelt rikuksid liikmesriigid seda põhimõtet, kui kehtestaksid maksu nende territooriumi transiidina läbivate kaupade suhtes transiidimaksu või mis tahes muu maksu transiidiga seoses (kohtuotsus, 16.3.1983, SIOT, 266/81, EU:C:1983:77, punkt 19).

43

Veel tuleb märkida, et Euroopa Kohus on juba leidnud, et maks, mida ei tasuta toote kui sellise, vaid selle tootega seotud vajaliku tegevuse pealt, võib kuuluda ELTL artikli 30 kohaldamisalasse (kohtuotsus, 17.7.2008, Essent Netwerk Noord jt, C‑206/06, EU:C:2008:413, punkt 44 ja seal viidatud kohtupraktika). Maks puudutab nimelt tooteid isegi siis, kui seda kogutakse nende vedamise või maanteede kasutamise pealt ja kui selle esialgu tasub raskeveoki valdaja (vt selle kohta kohtuotsus, 17.7.1997, Haahr Petroleum, C‑90/94, EU:C:1997:368, punkt 38).

44

Käesoleva kohtuotsuse punktides 37 ja 38 toodud kaalutlustel on EÜ asutamislepingu sätete tõlgendus ülekantav ka neile EMÜ‑Türgi assotsiatsioonilepingu sätetele, mis puudutavad kaupade vaba liikumist tolliliidus.

45

Käesoleval juhul näeb käsitletav sõidukimaksu seadus ette, et sõidukimaks tasutakse kolmandas riigis registreeritud raskeveokite pealt Ungari territooriumile sisenemise hetkel, nii edasi- kui tagasisõidu eest. Nimetatud maksu suurus sõltub kriteeriumidest, mis seonduvad eelkõige kauba kogusega, mida on võimalik vedada, ja nende sihtkohast.

46

Järelikult tuleb tõdeda, et käesoleva kohtuotsuse punktides 40–43 viidatud kohtupraktikat arvestades puudutab sõidukimaks isegi siis, kui seda ei võeta toodete endi pealt, siiski Ungari piiri ületamisel neid kaupu, mida veavad kolmandas riigis – muu hulgas Türgis – registreeritud veokid, mitte aga veoteenust, nagu väidavad Ungari ja Itaalia valitsus.

47

Selles osas ei oma käesoleva kohtuotsuse punktides 39–41 viidatud kohtupraktikat arvestades tähtsust Ungari valitsuse väide, et selle maksu summa ei ole suur või et selle maksu kogumine on põhjendatud vajadusega tagada riigi teedevõrgu hooldamine ja keskkonnakahjuga, mida see transpordiliik põhjustab.

48

Sellest tuleneb, et selline sõidukimaks nagu põhikohtuasjas käsitletav kujutab endast tollimaksuga samaväärse toimega maksu assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artikli 4 tähenduses, kuna see on ühepoolselt kehtestatud rahaline kohustus, mis kehtib kaupade suhtes asjaolu tõttu, et neid toimetatakse üle piiri.

49

Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb esimesele küsimusele vastata, et assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et niisugune Ungari piiri ületamisel tasutav sõidukimaks, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja mida tuleb Türgis registreeritud raskeveoki valdajal Ungari territooriumi transiidina läbimise eest tasuda, kujutab selle artikli tähenduses endast tollimaksuga samaväärse toimega maksu.

50

Arvestades esimesele küsimusele antud vastust, ei ole teisele kuni neljandale küsimusele vaja vastata.

51

Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (teine koda) otsustab:

EÜ‑Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuse nr 1/95 tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta artiklit 4 tuleb tõlgendada nii, et niisugune Ungari piiri ületamisel tasutav sõidukimaks, nagu käsitletakse põhikohtuasjas ja mida tuleb Türgis registreeritud raskeveoki valdajal Ungari territooriumi transiidina läbimise eest tasuda, kujutab selle artikli tähenduses endast tollimaksuga samaväärse toimega maksu.