1.

Rechtbank van koophandel te Antwerpen (Antwerpeni kaubanduskohus, Belgia) saatis 6. juuli 2016. aasta otsusega, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. detsembril 2016, Euroopa Kohtule taotluse, millega soovis eelotsust direktiivi 2005/29/EÜ ( 2 ) artikli 7 ja delegeeritud määruse (EL) nr 665/2013 ( 3 ) tõlgendamise kohta.

2.

Taotlus on esitatud menetluses, milles osalevad ühelt poolt Dyson Ltd ja Dyson BV (edaspidi koos „Dyson“) ja teiselt poolt BSH Home Appliances NV (edaspidi „BSH“) ning mille ese on mitu märgist, mis kirjeldavad BSH poolt kaubamärkide Siemens ja Bosch all müüdavate tolmuimejate energiatarbimist, kaasa arvatud energiamärgis, mille kasutamine on nõutav määrusega nr 665/2013 (edaspidi „energiamärgis“). Dyson on seisukohal, et kui BSH kasutab neid märgiseid ilma täpsustamata, et need põhinevad tühja tolmukotiga tehtud katsetel, on see ebaaus kaubandustava direktiivi 2005/29 tähenduses. Lisaks sellele tekkis eelotsusetaotluse esitanud kohtul küsimus, kas nimetatud määrusega on kooskõlas see, et BSH kasutab märgiseid, mis kordavad energiamärgisel esitatud teavet.

3.

Teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata nendele küsimustele, et määrus nr 665/2013 kohustab tarnijaid ja edasimüüjaid kasutama üksnes energiamärgist selle sisu ja vormi muumata. Minu arvates tingib sellise lähenemise vajadus säilitada lõpptarbijatele energiatarbimise kohta esitatava teabe ühtsus, mis võimaldaks asjaomaseid tooteid lihtsamalt võrrelda, nagu on ette nähtud direktiivis 2010/30/EL ( 4 ) ja nimetatud määruses.

4.

Võttes arvesse minu poolt selle määruse kohta soovitatud tõlgendust, olen seisukohal, et direktiivi 2005/29 artikli 3 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et seda direktiivi ei kohaldata põhikohtuasja asjaoludel, kuna ajaomastele ettevõtjatele ei ole energiamärgise ja sellel esitatud teavet kordavate või täpsustavate lisamärgiste kasutamise suhtes jäetud otsustusvabadust.

5.

Direktiivi 2005/29 põhjendus 10 on sõnastatud järgmiselt:

„Tuleb tagada käesoleva direktiivi ja kehtiva [liidu] õiguse ühtsus, eelkõige juhul, kui üksikasjalikke ebaausaid kaubandustavasid käsitlevaid sätteid kohaldatakse konkreetsete valdkondade suhtes. […] Seepärast kohaldatakse käesolevat direktiivi ainult juhul, kui puuduvad [liidu] õiguse erisätted, millega reguleeritakse ebaausate kaubandustavade teatavaid aspekte, näiteks teabele esitatavaid nõudeid ja tarbijale teabe esitamise viisi käsitlevaid eeskirju. Direktiiv tagab tarbijakaitse juhul, kui [liidu] tasandil puuduvad üksikasjalikud valdkondlikud õigusaktid ning keelab ettevõtjatel luua valet muljet toodete olemusest. See on eriti oluline komplekssete, tarbijatele kõrge riskiastmega toodete puhul, näiteks teatavate finantsteenustest toodete puhul. Seega täiendab käesolev direktiiv [liidu] acquis’d, mida kohaldatakse tarbijate majandushuve kahjustavate kaubandustavade suhtes.“

6.

Direktiivi artikli 2 punktis d on mõiste „kaubandustavad“ määratletud järgmiselt: „ettevõtjapoolne tegevus, tegevusetus, teguviis või esitusviis, kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele“.

7.

Direktiivi artikli 3 „Reguleerimisala“ lõikes 4 on sätestatud:

„Kui käesoleva direktiivi sätted on vastuolus ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte reguleerivate muude [liidu] eeskirjadega, siis on viimati nimetatud eeskirjad ülimuslikud ning neid kohaldatakse kõnealuste konkreetsete aspektide suhtes.“

8.

Direktiivi 2005/29 artikkel 7, mis kannab pealkirja „Eksitav tegevusetus“, on sõnastatud järgmiselt:

„1.   Kaubandustava loetakse eksitavaks, kui see konkreetses olukorras, võttes arvesse kõiki selle iseärasusi ja asjaolusid ning kommunikatsioonivahendiga seotud piiranguid, jätab välja olulise teabe, mida keskmine tarbija antud olukorras vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks ja seega paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks.

2.   Eksitavaks tegevusetuseks loetakse samuti seda, kui ettevõtja, võttes arvesse lõikes 1 kirjeldatud asjaolusid, varjab selles lõikes nimetatud olulist teavet või esitab seda ebaselgelt, arusaamatult, mitmetähenduslikult või ebaõigel ajal või ei määratle kaubandustava kaubanduslikku eesmärki, kui see ei ilmne juba kontekstist, ja juhul, kui see paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei oleks teinud.

[…]

5.   Oluliseks loetakse kommertsteadaannetega, sealhulgas reklaami või turustamisega seotud teabele esitatavad [liidu] õigusaktidega kehtestatud nõuded, mille mittetäielik nimekiri on II lisas.“

9.

Direktiivi 2010/30 põhjendustes 5 ja 8 on märgitud:

10.

Selle direktiivi artikli 1 „Reguleerimisala“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva direktiiviga kehtestatakse raamistik selliste siseriiklike meetmete ühtlustamiseks, mis käsitlevad lõpptarbija teavitamist energia- ja vajaduse korral muude oluliste ressursside tarbimisest energiamõjuga toodete kasutamisel ja sellega seotud lisateabe andmist eelkõige märgistamise ja ühtse tootekirjelduse kaudu, võimaldades ühtlasi lõpptarbijatel valida tõhusamaid tooteid.“

11.

Selle direktiivi artikli 3 „Liikmesriikide kohustused“ lõikes 1 on sätestatud:

„Liikmesriigid tagavad, et:

[…]”

12.

Direktiivi 2010/30 artikkel 4, mis kannab pealkirja „Teabele esitatavad nõuded“, on sõnastatud järgmiselt:

„Liikmesriigid tagavad, et:

[…]”.

13.

Direktiivi 2010/30 artiklis 10 on Euroopa Komisjonile antud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et sätestada iga tooteliigi kohta märgistuse ja tootekirjelduse üksikasjad.

14.

Direktiivi 2010/30 artiklite 10 ja 11 alusel vastu võetud määruses nr 665/2013 on selle põhjenduse 5 kohaselt täpsustatud tolmuimejate energiamärgise ühtset kujundust ja sisu.

15.

Määruse artikli 1 „Reguleerimisese ja -ala“ lõikes 1 on sätestatud:

„Käesoleva määrusega kehtestatakse elektrivõrgutoitega tolmuimejate, sealhulgas hübriidtolmuimejate märgistamise ja nende tootekirjelduses esitatava täiendava teabe nõuded.“

16.

Määruse artikli 3 „Tarnijate kohustused ja ajakava“ lõikes 1 on sätestatud:

„Tarnijad tagavad, et 1. septembrist 2014:

[…]“

17.

Selle määruse artiklis 4 „Edasimüüja kohustused“ on sätestatud:

„Edasimüüjad tagavad, et 1. septembrist 2014:

[…]“

18.

Määruse II lisas „Märgis“ on sätestatud tolmuimejate energiamärgise kujundus ja märgitud kohustuslik teave, mis peab olema sellel esitatud.

19.

Majandusõiguse seadustiku (Wetboek economisch recht, Moniteur belge, 30.12.2013, lk 103506) artikli VI.97 punkti 2 kohaselt, millega võetakse üle direktiivi 2005/29 artikli 6 lõike 1 punkt a, loetakse kaubandustava eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, eksitab või võib eksitada keskmist tarbijat toote põhiomaduste osas, nagu tootega seotud katsete või kontrollimiste tulemused ja olulised tunnused, isegi kui teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud.

20.

Nimetatud seadustiku artikli VI.105 punkti 1 alapunkti a kohaselt on keelatud ettevõtjate reklaam, mis arvestades kõiki osi, sealhulgas kujundust või andmete avaldamata jätmist, eksitab või võib eksitada isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõudis, muu hulgas toote omaduste osas, nagu toote või teenusega seotud katsete või kontrollimiste tulemused ja olulised tunnused.

21.

Seadustiku artikli VI.99 § 1 kohaselt, millega võetakse üle direktiivi 2005/29 artikli 7 lõige 1, loetakse kaubandustava eksitavaks tegevusetuseks, kui see konkreetses olukorras, võttes arvesse kõiki selle iseärasusi ja asjaolusid ning kommunikatsioonivahendiga seotud piiranguid, jätab välja olulise teabe, mida keskmine tarbija vajab selles olukorras teadliku tehinguotsuse tegemiseks, ja seega paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muul juhul ei teeks.

22.

Dyson müüb ilma tolmukotita töötavaid tolmuimejaid. BSH müüb kaubamärkide Siemens ja Bosch all klassikalisel viisil töötavaid tolmukotiga tolmuimejaid.

23.

Dyson vaidlustas BSH müüdavate tolmuimejate energiamärgised alljärgnevatel põhjustel. Need märgised kajastavad tühja tolmukotiga tehtud energiatõhususe katsete tulemusi. Nimelt täitub Dysoni sõnul tolmuimeja tolmukott tavakasutuse korral tolmuga, mille tagajärjel ummistuvad poorid ja mootor peab sama imemisvõimsuse säilitamiseks töötama suuremal võimsusel. Seetõttu on Dyson seisukohal, et nende tolmuimejate energiamärgistus eksitab tarbijat. Samas aga ei toimu tavakasutuse korral sellist energiatõhususe kadu Dysoni müüdavatel tolmuimejatel, mis töötavad ilma tolmukotita.

24.

Nendel põhjustel esitas Dyson 20. oktoobril 2015 rechtbank van koophandel te Antwerpen’isse (Antwerpeni kaubanduskohus, Belgia) BSH vastu hagi, millel on kaks osa.

25.

Ühelt poolt on Dyson seisukohal, et järgnevalt loetletud reklaamväited on valed ja eksitavad tarbijat Siemensi tolmuimeja VSQ8POWER4 ja BSH kõikide teiste samade tehniliste omadustega tolmuimejate tõhususe osas. Sellest tulenevalt rikub BSH majandusõiguse seadustiku artikli VI.97 punkti 2 ja kasutab ebaausat kaubandustava selle seadustiku artikli VI.105 punkti 1 alapunkti a tähenduses.

26.

Esimeses osas viidatud reklaamväited on järgmised:

27.

Teiselt poolt leiab Dyson, et BSH eksitab tarbijat tegevusest hoidumisega majandusõiguse seadustiku artikli VI.99 § 1 tähenduses, kuna ta jätab täpsustamata asjaolu, et kõnealused reklaamväited põhinevad katsetel, mis on tehtud tühja tolmukotiga.

28.

Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab, et BSH taotlusel tegi VDE Prüf- und Zertifizierungsinstitut (VDE katse- ja sertifitseerimisasutus) 15. jaanuaril 2015, 29. oktoobril 2015 ja 2. novembril 2015 mitu katset, millest nähtus, et Siemensi tolmuimeja VSQ8POWER4 kuulub energiatõhususklassi A. Kohus lisab, et seega ei saa nõustuda Dysoni väitega, et BSH kasutab asjaomase tolmuimeja puhul alusetult A märgist.

29.

Võttes arvesse nende katsete tulemusi, on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et põhikohtuasja lahendamisel tekib kaks probleemi, esiteks seoses energiamärgisega, mille kasutamine on ette nähtud määruses nr 665/2013, ja teiseks seoses BSH enda täiendavate märgistega.

30.

Mis puudutab energiamärgist, siis tekib küsimus, kas BSH eksitab tarbijat direktiivi 2005/29 artikli 7 mõistes, jättes esitamata teabe, et katsed on tehtud tühja tolmukotiga. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on Dysoniga nõus, et sellised katsed ei võimalda võrrelda tolmukotiga ja ilma tolmukotita töötavate tolmuimejate energiatõhusust. Samas märkis see kohus, et BSH on täpselt järginud määruse nr 665/2013 nõudeid. Ta soovib ka teada, kas sellise märke lisamine oleks kooskõlas nimetatud määruse sätetega, millega on sätestatud asjaomase märgise vorm ja sisu.

31.

Lisaks leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et BSH on kasutanud mitut sümbolit, mida ei ole ette nähtud määruses nr 665/2013, näiteks järgmised:

32.

Samas tõdeb eelotsusetaotluse esitanud kohus, et need märgised kordavad energiamärgise teavet. Seega soovib ta teada, kas selliste märgiste kasutamine on kooskõlas nimetatud määrusega, arvestades ohtu, et need võivad tarbijaid energiatarbimise osas eksitada või segadusse ajada.

33.

Nendel asjaoludel otsustas rechtbank van koophandel te Antwerpen (Antwerpeni kaubanduskohus, Belgia) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:

34.

Eelotsusetaotlus registreeriti Euroopa Kohtu kantseleis 7. detsembril 2016.

35.

Käesolevas menetluses esitasid kirjalikud seisukohad Dyson, BSH, Belgia, Saksa ja Itaalia valitsus ning Euroopa Komisjon.

36.

26. oktoobri 2017. aasta kohtuistungile ilmusid suuliste seisukohtade esitamiseks Dyson, BSH, Belgia valitsus ja komisjon.

37.

Esimeses küsimuses soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas energiamärgise kasutamist kooskõlas määrusega nr 665/2013, ilma et oleks lisatud teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest, saab pidada eksitavaks tegevusetuseks direktiivi 2005/29 artikli 7 tähenduses.

38.

Minu arvates koosneb esimene küsimus kahest erinevast osast. Esiteks tuleb tuvastada, kas määrusega nr 665/2013 on vastuolus energiamärgisel esitatud andmete täpsustamine kas sellel märgisel või täiendaval märgisel, et lisada teavet katsetingimuste kohta. Alles teisena ja võttes arvesse määrusele nr 665/2013 antud tõlgendust, tuleb hinnata, kas energiamärgise kasutamine võib endast kujutada eksitavat tegevusetust direktiivi 2005/29 artikli 7 tähenduses.

39.

Lisaks soovitakse teise küsimusega kindlaks teha, kas määrusega nr 665/2013 on vastuolus, et energiamärgisele lisatakse täiendavaid märgiseid, mis kordavad sellel esitatud teavet. Minu arvates oleks kasulik analüüsida teist küsimust ja esimese küsimuse esimest osa koos, kuna need mõlemad puudutavad asjaomase määruse tõlgendamist.

40.

Eelnevat silmas pidades on minu ettepaneku järgnev osa jagatud kaheks osaks, mis on vastavalt pühendatud määruse nr 665/2013 ja direktiivi 2005/29 tõlgendamisele.

41.

Esimese küsimuse esimese osa ja teise küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt, kas määrust nr 665/2013 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus ühelt poolt, et energiamärgise sisu või vormi muudetakse, ja teiselt poolt, et asjaomasele märgisele lisatakse täiendavaid märgiseid, mis kordavad või täpsustavad sellel esitatud teavet, eelkõige selleks, et lisada teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest.

42.

Analüüsin neid kahte küsimust oma ettepaneku järgnevas osas eraldi.

43.

Enne nende küsimuste analüüsimist rõhutan, et toodete energiamärgisega seotud süsteemi on hoolimata selle vanusest ( 5 ) Euroopa Liidu kohtute praktikas suhteliselt vähe käsitletud ( 6 ). Minu arvates ei sisalda ei need kohtulahendid ega ka hoonete energiatõhususe süsteemi käsitlev kohtupraktika ( 7 ) olulisi elemente, mis aitaks vastata käesoleva kohtuasja raames küsitud küsimustele.

44.

Mis täpsemalt puudutab Dysoni poolt määruse nr 665/2013 suhtes esitatud tühistamishagi, siis tuletan meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse üldjuhul liidu institutsioonide aktide õiguspärasust ja need tekitavad seega õiguslikke tagajärgi seni, kuni neid ei ole tagasi võetud, tühistamishagi menetlemise tulemusena tühistatud ega eelotsusemenetluse tulemusel või õigusvastasuse väite alusel kehtetuks tunnistatud ( 8 ). Seega peab Euroopa Kohus käesolevas asjas mitte analüüsima selle määruse kehtivust, vaid otsustama, kas asjaomase määruse ja/või direktiiviga 2005/29 on vastuolus energiamärgise ja/või täiendavate märgiste kasutamine põhikohtuasjas kõne all olevatel asjaoludel. Kuna Dysoni esitatud tühistamishagi on Üldkohtus praegu menetluses ( 9 ), peab Euroopa Kohus praeguses kohtuasjas lähtuma eeldusest, et määrus nr 665/2013 kehtib.

45.

Selleks et vastata esimesele küsimusele, tuleb uurida, kas tolmuimejate tootjatel ja edasimüüjatel on lubatud muuta energiamärgise sisu või vormi, muu hulgas selleks, et lisada teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest. Põhikohtuasjas lahendatava vaidluse puhul võiks sellise otsustamisvabaduse olemasolu korral olla BSH-l võimalik sellel märgisel täpsustada, et sellel esitatud teave põhineb tühja kotiga tehtud katsete tulemustel, nagu Dyson seda soovis.

46.

Olen siiski veendunud, et asjaomane määrus ei anna tootjatele ja edasimüüjatele energiamärgise vormi ja sisu kohta mingit otsustamisvabadust.

47.

Nagu selle pealkiri ütleb, täiendatakse määrusega nr 665/2013 direktiivi 2010/30/EL seoses tolmuimejate energiamärgistusega. Määruse artikli 4 punkti a kohaselt tagavad edasimüüjad, et igal tolmuimejal on asjaomase määruse II lisaga kooskõlas olev selgesti nähtav tarnija märgis.

48.

Määruse nr 665/2013 II lisa koosneb kolmest jaotisest, mille pealkirjad on vastavalt „Märgis 1“, „Märgis 2“ ja „Märgise kujundus“. Jaotis „Märgis 2“ ei ole põhikohtuasjas kõne all oleva vaidluse puhul asjakohane, kuna seda jaotist hakati vastavalt määruse artikli 3 lõikele 2 kohaldama alles 1. septembrist 2017 ( 10 ).

49.

Lisaks on kõik kolm jaotist jagatud kolmeks alajaotiseks, mis käsitlevad vastavalt „üldotstarbelisi tolmuimejaid“, „kõva põrandapinna tolmuimejaid“ ja „vaiba tolmuimejaid“. Kuna põhikohtuasjas kõne all oleva mudeli liiki ei ole täpsustatud, tuleb tugineda lisa punktidele 1.1 ja 3.1, mis puudutavaid „üldotstarbelisi tolmuimejaid“. Rõhutan igal juhul, et nende alajaotiste vahelised väikesed erinevused ei oma käesolevas asjas tähendust ( 11 ).

50.

Määruse nr 665/2013 II lisa punktis 1.1 on loetletud andmed, mida energiamärgis peab sisaldama, nimelt tarnija nimi või kaubamärk, mudelitähis, energiatõhususklass, keskmine aastane energiatarbimine, tolmutagastusklass, vaiba puhastustõhususe klass, kõva põrandapinna puhastustõhususe klass ja müravõimsustase.

51.

Lisaks on täpsustatud, et märgise kujundus peab olema kooskõlas kõnealuse lisa punktiga 3.1 ( 12 ). Selles punktis on täpselt ja üksikasjalikult kindlaks määratud, millise kujundusega peab olema tarnija energiamärgis, mille tolmuimeja edasimüüjad peavad nähtavale kohale asetama. Selles punktis on nimelt sätestatud märgise ja selle elementide minimaalsed mõõdud ning iga elemendi puhul kasutatavad värvid ja kirjatüübid.

52.

Minu arvates tuleneb eeltoodust, et tolmuimejate tarnijatel ja edasimüüjatel ei ole energiamärgise kasutamise ja loomise osas mingit otsustamisvabadust. Ühelt poolt on selle kasutamine kohustuslik. Teiselt poolt peab see märgis nii selle vormi kui ka sellel esitatava teabe poolest vastama kõikidele nimetatud määruse II lisa eeskirjadele. Kaks ainukest erandit sellest on võimalus kasutada täiendavalt määruse (EÜ) nr 66/2010 ( 13 ) kohast ökomärgist (kõnealuse lisa punkt 1.1) ( 14 ) ja miinimummõõtmetest suuremat energiamärgist (kõnealuse lisa punkt 1.3).

53.

Teiste sõnadega tegi liidu seadusandja määrust nr 665/2013 vastu võttes teadlikult valiku teatud piiratud hulga teabe kasuks, mida tarbijatele energiamärgise abil esitatakse ja mille hulgas ei ole tolmuimejate energiatõhususe mõõtmiseks kasutatud meetodeid.

54.

Eespool öeldu põhjal võib järeldada, et määrust nr 665/2013 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus energiamärgise sisu või vormi muutmine, eelkõige selleks, et lisada teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest.

55.

Veel tuleb analüüsida, kas sellist teavet võiks anda energiamärgisele lisatud märgisel.

56.

Teise küsimusega küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtult sisuliselt seda, kas määrust nr 665/2013 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui energiamärgisele lisatakse täiendavaid märgiseid, mis kordavad sellel esitatud teavet. Põhikohtuasja asjaoludel viidatakse selle küsimusega mitmele BSH kasutatavale sümbolile, mida ei ole määrusega nr 665/2013 ette nähtud, nimelt rohelisele märgisele teabega „Energy A“, oranžile märgisele teabega „AAAA Best rated: A in all classes“ ning mustale märgisele vaiba kujutise ja teabega „class A Performance“ ( 15 ).

57.

Lisaks tuleb esimesele küsimusele vastamiseks ( 16 ) tuvastada ka, kas asjaomase määrusega on vastuolus see, kui energiamärgisele lisatakse täiendav märgis, mis täpsustab, et esitatud teave põhineb tühja tolmukotiga tehtud katsete tulemustel, nagu Dyson soovis. Sellise täiendava märgise eesmärk ei oleks korrata energiamärgisel esitatud teavet, vaid seda täpsustada.

58.

Minu arvates tuleb neile kahele probleemile vastata koos, nimelt, et määrust nr 665/2013 koosmõjus direktiiviga 2010/30 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selliste täiendavate märgiste kasutamine, mis kordavad või täpsustavad energiamärgisel esitatud teavet.

59.

See tõlgendus tuleneb esiteks selle direktiiviga kehtestatud süsteemi enda eesmärgist, mis kajastub direktiivi artikli 1 esimeses lõigus, nimelt ühtlustada lõppkasutajatele energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise kohta antavat teavet, mis võimaldaks asjaomaseid tooteid lihtsamalt võrrelda ( 17 ). Kui tootjatel või edasimüüjatel oleks lubatud kasutada täiendavaid märgiseid, mis kordavad või täpsustavad energiamärgisel esitatud teavet, mõjuks see ühtlustamisele kahjulikult ( 18 ).

60.

Ühtlasi rõhutab seda asjaolu, et selliste märgiste kasutamise lubamise tõttu võib tekkida üksteise ületrumpamine tolmuimejate tootjate vahel, kes võivad oma mudelitele lisada mitmeid erinevaid täiendavaid märgiseid, mis muudaks olematuks direktiivi 2010/30 ja määruse nr 665/2013 pingutused teavet ühtlustada.

61.

Teiseks tuleneb see tõlgendus ka direktiivi 2010/30 artikli 3 lõike 1 punktist b, millega kohustatakse liikmesriike keelama muud märgised, mis ei vasta nimetatud direktiivi või delegeeritud õigusaktide nõuetele, kui see võib tõenäoliselt lõpptarbijaid seoses energiatarbimisega eksitada või segadusse ajada.

62.

Energiamärgisel esitatud teavet kordavate või täpsustavate märgiste puhul ongi just sellise juhtumiga tegemist. Selliste täiendavate märgiste võimalik olemasolu võib minu arvates lõpptarbijaid segadusse ajada seoses nende märkidega varustatud tolmuimejate ja nende märkidega mittevarustatud tolmuimejate energiatõhususega.

63.

Näiteks kui BSH kasutab põhikohtuasja asjaoludel oranži märgist teabega „AAAA Best rated: A in all classes“ ( 19 ), siis see võib panna lõpptarbijaid uskuma, et asjaomane mudel on ilma selle täiendava märgiseta mudelist tõhusam. Samamoodi võib täiendav märgis, millega lisatakse teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest, ning mida BSH peaks direktiivi 2005/29 artikli 7 kohaselt kasutama, lõpptarbijaid panna uskuma, et asjaomase mudeli tõhusus on ilma selle täiendava märgiseta mudeli omast väiksem.

64.

Kolmandaks leian sellisele tõlgendusele kinnitust ka määruse nr 665/2013 II lisast. Nimelt leidub ainus erand energiamärgise kasutamise kohustusele selle lisa punktis 1.1, milles on sätestatud, et erandina võib lisada määruse nr 66/2010 kohase ökomärgise. Ma järeldan sellest vastupidi, et asjaomase määrusega on vastuolus mis tahes muu energiamärgisel esitatud teavet kordava või täpsustava täiendava märgise kasutamine ( 20 ).

65.

Täpsustan, et minu esitatud tõlgendus puudutab ainult määruse nr 665/2013 kohaldamisalasse kuuluvat teavet. Ilmselgelt ei ole selle määrusega vastuolus muu sellise teabe esitamine, mis ei kuulu selle kohaldamisalasse, näiteks müügihind, tootmiskoht või garantii kestus. Kuid minu arvates on sellega vastuolus energiamärgisel esitatud teavet kordavate või täpsustavate märgiste lisamine, näiteks selliste märgiste lisamine, mis lisavad teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest.

66.

Lisan täielikkuse huvides, et eespool toodud lähenemine ei tähenda, et määruses nr 665/2013 ette nähtud ühtlustatud märgise kasutamiseks tehtavad katsed kajastavad nii tolmukotiga kui ka ilma tolmukotita töötavate tolmuimejate tavakasutuse tingimusi. Rõhutan sellega seoses, et igasugune standardiseerimine, nagu ka selle märgise kehtestamiseks on ette võetud, tähendab tingimata tegelikkuse lihtsustamist, nagu sisuliselt väitis BSH ( 21 ). Kui selline lihtsustus on vastuolus ELi õiguse kõrgema tasandi sätetega, on võimalik see liidu kohtutes vaidlustada, nagu seda tegi ka Dyson, kes esitas määruse nr 665/2013 peale tühistamishagi ( 22 ).

67.

Vastupidi, sellise lihtsustuse olemasolu ei sea mingil juhul kahtluse alla direktiivis 2010/30 ja tolmuimejate osas määruses nr 665/2013 sätestatud energiamärgiste ühtlustamist nii, et võimaldaks asjaomastel ettevõtjatel muuta energiamärgise vormi või kasutada sellel esitatud teavet kordavaid või täpsustavaid lisamärgiseid.

68.

Neil põhjustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele küsimusele alljärgnevalt. Määrust nr 665/2013 koostoimes direktiiviga 2010/30 tuleb tõlgendada nii, et sellega on ühelt poolt vastuolus energiamärgise sisu või vormi muutmine, ja teiselt poolt asjaomasele märgisele täiendavate märgiste lisamine, mis kordavad või täpsustavad sellel esitatud teavet muu hulgas selleks, et lisada teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest.

69.

Nüüd jääb mul üle esimesele küsimusele vastamise raames analüüsida, kas direktiivi 2005/29 sätetest võiks tuleneda kohustus täpsustada, et energiamärgisel esitatud teave kajastab tühja tolmukotiga tehtud katsete tulemusi.

70.

Esimeses küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas energiamärgise kasutamist kooskõlas määrusega nr 665/2013, ilma et oleks lisatud teavet katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest, saab pidada eksitavaks tegevusetuseks direktiivi 2005/29 artikli 7 tähenduses.

71.

Leian, et kui selle märgise kasutamine kujutab endast „kaubandustava“ direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti d mõistes (1. jaotis), siis tuleb selle direktiivi artikli 3 lõiget 4 tõlgendada nii, et seda ei kohaldata määrusega nr 665/2013 reguleeritavatele ebaausate kaubandustavade konkreetsetele aspektidele, kui selles määruses ei jäeta asjaomastele ettevõtjatele mingit otsustamisvabadust (2. jaotis). Teise võimalusena olen seisukohal, et teabe lisamata jätmine katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest, ei ole eksitav tegevusetus direktiivi 2005/29 artikli 7 tähenduses, kuna asjaomane määrus ei näe selle teabe andmist ette (3. jaotis).

72.

BSH tugines argumendile, et energiamärgise kasutamise ja loomise suhtes puudub otsustamisvabadus, nagu kirjeldasin eelmises jaotises, väitmaks, et selle märgise kasutamine ei kujuta endast „kaubandustava“ direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti d tähenduses. Seetõttu leidis ta, et põhikohtuasja asjaoludel ei ole see direktiiv kohaldatav.

73.

Selle arutluskäigu kohaselt eeldab asjaomase sätte sõnastuses kasutatud väljend „ettevõtjapoolne“ seda, et on olemas otsustamisvabadus, mida ettevõtja saab tarbija mõjutamiseks ära kasutada. Peale selle ei oleks asjaomase märgise kasutamine „otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele“ asjaomase sätte tähenduses, vaid tuleneks ettevõtjal lasuvast teabe andmise kohustusest, sealhulgas juhul, kui märgisel esitatav teave on ettevõtja huvide suhtes ebasoodne, sest tolmuimeja on saanud halvad tulemused.

74.

See arutluskäik mind ei veena.

75.

Tuletan meelde, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt iseloomustab direktiivi 2005/29 „eriti lai esemeline kohaldamisala“, mis hõlmab igat kaubandustava, mis on otseselt seotud toote reklaamimise, müügi või tarnimisega tarbijatele ( 23 ).

76.

Seda kohtupraktikat silmas pidades leian, et BSH seisukoht on liiga formalistlik. Tarbijalemüügi eesmärgil välja pandud tolmuimeja energiatõhusust ja puhastustõhusust käsitleva teabe andmine ( 24 ) on vaieldamatult „ettevõtjapoolne […] kommertsteadaanne, sealhulgas reklaam ja turustamine, mis on otseselt seotud toote […] müügi või tarnimisega tarbijatele“ direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti d tähenduses.

77.

Sellest sättest nähtub, et mõiste „kommertsteadaanne“ on laiem kui mõiste „reklaam“. Seetõttu ei näe ma vastupidi BSH väitele mingit põhjust, miks välistada, et selline teadaanne võib hõlmata ettevõtte huvide seisukohast ebasoodsat teavet. ( 25 ) Lisaks ei ole oluline, et asjaomane teadaanne on muudetud määrusega nr 665/2013 kohustuslikuks. Kuigi kaubandustava autor peab määratluse kohaselt olema ettevõtja, siis asjaolu, kas ta tegutses vabatahtlikult või selleks, et täita ELi õigusakti nõudeid, ei ole oluline.

78.

Järeldan eespool öeldust, et vastupidi sellele, mida väitis BSH, on energiamärgise kasutamine „kaubandustava“ direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti d tähenduses.

79.

Lisan, et BSH esitatud argument tõstatab sisuliselt küsimuse määruse 665/2013 ja direktiivi 2005/29 omavahelise seose kohta. Olen seisukohal, et seda probleemi tuleb hinnata, tõlgendades selle direktiivi artikli 3 lõiget 4, mille eesmärk on justnimelt reguleerida vastuolusid direktiivi 2005/29 ja ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte reguleerivate liidu eeskirjade vahel.

80.

Direktiivi artikli 3 lõikes 4 sätestatud ülimuslikkuse reegli kohaselt on vastuolu korral ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte reguleerivad muud liidu eeskirjad direktiivi 2005/29 sätete suhtes ülimuslikud.

81.

Selle sätte tõlgendamisel on märkimisväärne strateegiline tähtsus. Direktiiv 2005/29 on mõeldud kohaldamiseks mis tahes ebaausatele kaubandustavadele, sõltumata asjaomase tegevuse valdkonnast, et tagada tarbijakaitse kõrge tase ( 26 ). Nagu komisjon ütles oma 14. märtsi 2013. aasta teatises, tagatakse „[k]õnealuse direktiiviga […] tarbijakaitse kõrge tase kõigis sektorites. See toimib turvaabinõuna seal, kus muud ELi valdkondlikud eeskirjad on lünklikud“ ( 27 ).

82.

Iga olukord, mille puhul loetakse, et direktiivi 2005/29 selle artikli 3 lõike 4 alusel ei kohaldata, riskib avada prao direktiiviga loodud nö turvavõrgus, kuna teised liidu eeskirjad – need, mis on ülimuslikud – ei taga tarbijatele sama tasemega kaitset.

83.

Mulle tundub, et see sunnib järgima selle sätte tõlgendamisel ranget, isegi ettevaatlikku lähenemist.

84.

Minu arvates ja võttes arvesse seda range tõlgendamise nõuet, tuleb selle sätte sõnastusest järeldada, et direktiivi 2005/29 mittekohaldatavuse eeldus on kahe kumulatiivse tingimuse täitmine. Esimene tingimus on „ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte reguleerivate muude [liidu] eeskirjade“ olemasolu. Teine tingimus puudutab „vastuolu“ esinemist nende muude eeskirjade ja direktiivi 2005/29 sätete vahel ( 28 ).

85.

Lisaks, kui need kaks tingimust on täidetud, piirdub direktiivi artikli 3 lõike 4 sõnastuse kohaselt asjaomase direktiivi mittekohaldamine üksnes nende muude eeskirjadega reguleeritavate ebaausate kaubandustavade konkreetsete aspektidega. Seega jääb põhikohtuasjas kõne all olevatel asjaoludel direktiiv 2005/29 ning eriti selle artiklid 6 ja 7 täielikult kohaldatavaks kõikidele aspektidele, mida määrusega nr 665/2013 ei reguleerita ( 29 ), ja seda isegi vastuolu korral selle määrusega.

86.

Käesoleva kohtuasja raames tuleb kõigepealt kontrollida, kas määrus nr 665/2013 reguleerib ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte.

87.

Selleks pean tunnistama, et direktiiviga 2010/30, millel see määrus põhineb, ette nähtud ühtse märgistuse esimene eesmärk ei ole tarbijate kaitse selliste tavade vastu, vaid keskkonna kaitse liidus energia- ja muude oluliste ressursside tarbimise vähendamise teel ( 30 ).

88.

Ometi seisneb selle direktiiviga nimetatud eesmärgi saavutamiseks võetav meede kohustuses teavitada tarbijaid ühtse märgistuse abil kooskõlas selle direktiivi artikli 1, artikli 4 punkti a, artikli 5 punkti a ja artikliga 6. Mis puudutab tolmuimejaid, siis energiamärgise vorm ja sisu on rangelt sätestatud määruse nr 665/2013 II lisas ( 31 ).

89.

Nagu eelpool selgitasin, on energiamärgise kasutamine „kaubandustava“ direktiivi 2005/29 artikli 2 punkti d tähenduses ( 32 ). Järelikult, kohustades tarnijaid ja edasimüüjaid kasutama märgist, kus on ühtsel viisil esitatud tolmuimejate energiatõhusust puudutavad andmed, reguleerib see määrus ebaausate kaubandustavade konkreetseid aspekte direktiivi 2005/29 artikli 3 lõike 4 tähenduses ja seda isegi juhul, kui see ei ole selle peamine eesmärk.

90.

Teiseks pean veel kontrollima „vastuolu“ esinemist määruse nr 665/2013 ja direktiivi 2005/29 sätete vahel. Minu arvates ja võttes arvesse ranget lähenemist, mida tuleks direktiivi 2005/29 artikli 3 lõike 4 tõlgendamisel järgida ( 33 ), tuleb selle tingimuse puhul hinnata, kas nendest õigusaktidest tulenevad kohustused on asjaomaste ettevõtjate puhul kokkusobimatud või, teisiti öeldes, kas neid kohustusi ei saa täita üheaegselt. Seetõttu leian, et direktiivi 2005/29 ja muude liidu õiguse eeskirjade kohaldamisala paljast kattumisest ei piisaks selleks, et välistada selle direktiivi kohaldamine nende eeskirjadega reguleeritavate ebaausate kaubandustavade aspektide suhtes ( 34 ).

91.

Nüüd kui see on täpsustatud, tuleb vastuolu olemasolu tingimata nentida juhul, kui „muud liidu eeskirjad“ ei jäta asjaomastele ettevõtjatele mingit otsustamisvabadust. Sellisel juhul on direktiivi 2005/29 sätetest tulenevad mis tahes täiendavad kohustused tingimata vastuolus nende muude eeskirjadega sätestatud kohustustega.

92.

Käesoleva kohtuasja raames nimetasin põhjused, miks olen seisukohal, et määrus nr 665/2013 ei jäta tootjatele ja edasimüüjatele energiamärgise või täiendavate märgiste kasutamisel mingit otsustamisvabadust ( 35 ). Eeldame hüpoteetiliselt, et katsetingimuste täpsustamata jätmine kujutab endast tõesti eksitavat tegevusetust direktiivi 2005/29 artikli 7 tähenduses, nagu väidab Dyson. Sellisel juhul tuleks tingimata järeldada vastuolu olemasolu nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 4 mõistes, kuna määrusega nr 665/2013 ei ole lubatud sellist teavet lisada ei energiamärgisel ega ka täiendaval märgisel.

93.

Järelikult ja ilma, et oleks vaja kontrollida eksitava tegevusetuse olemasolu direktiivi 2005/29 artikli 7 tähenduses, tuleb selle direktiivi artikli 3 lõiget 4 tõlgendada nii, et seda direktiivi ei kohaldata liidu eeskirjadega reguleeritavate ebaausate kaubandustavade konkreetsete aspektide suhtes, mis ei jäta asjaomastele ettevõtjatele mingit otsustamisvabadust, nagu kohustus kasutada energiamärgist ja keeld kasutada sellel esitatud teavet kordavaid või täpsustavaid lisamärgiseid.

94.

Soovin täielikkuse huvides veel analüüsida kohtuistungil esitatud argumenti, mille kohaselt direktiivi 2005/29 artikli 3 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole suunatud vastuoludele selle direktiivi ja muu kui seadusandliku akti, näiteks määruse nr 665/2013 vahel. See argument mind ei veena. See säte on tegelikult suunatud kõikidele liidu õiguse „muudele eeskirjadele“, seadmata piiranguid neid eeskirju sisaldava õigusakti olemusele. Kui selline oleks olnud liidu seadusandja kavatsus, oleks ta saanud lihtsalt täpsustada, et need teised eeskirjad peavad olema „seadusandlikud“, lähtudes ELi toimimise lepingu artikli 290 sõnastusest ( 36 ).

95.

Teise võimalusena, kui Euroopa Kohus otsustab, et direktiivi 2005/29 kohaldatakse määrusega nr 665/2013 reguleeritavate kaubandustavade aspektide suhtes, olen seisukohal, et teabe lisamata jätmine katsetingimuste kohta, mille põhjal tolmuimeja liigitati ühte energiatõhususklassidest, ei ole eksitav tegevusetus selle direktiivi artikli 7 tähenduses, kuna asjaomane määrus ei näe selle teabe andmist ette.

96.

Tegevusetus võib selle sätte tähenduses olla eksitav üksnes siis, kui see puudutab „olulist“ teavet, mida keskmine tarbija antud olukorras vajab teadliku tehinguotsuse tegemiseks.

97.

Direktiivi 2005/29 artikli 7 lõike 5 kohaselt peab teave, mille esitamine on nõutav määrusega nr 665/2013, nimelt energiamärgisel olev teave, olema „oluline“. Selles etapis tekkiv küsimus ei ole siiski reguleeritud selle direktiivi artikli 7 lõikes 5, kuna see puudutab teavet, mille esitamist ei ole selles eeskirjas nõutud, nimelt energiatõhususe katsetingimuste nimetamist.

98.

Sellega seoses ning nagu sisuliselt väitsid BSH ja Saksamaa valitsus, olen seisukohal, et liidu seadusandja kehtestas määruse nr 665/2013 vastuvõtmise ajal ammendava loetelu andmetest, mida tuleb pidada selle määruse kohaldamisalas olulisteks ja mida tuleb järelikult energiamärgise kaudu tarbijatele teatada. Leian, et liikmesriikide kohtutel ei ole õigust kahelda liidu seadusandja poliitilises valikus, otsustades iga juhtumit eraldi hinnates, et asjaomase määrusega mittenõutav teave on direktiivi 2005/29 artikli 7 kohaselt „oluline“. Igasugune muu tõlgendus võib muuta olematuks pingutused energiatarbimist käsitlevat teavet ühtlustada, mis võimaldaks asjaomaseid tooteid lihtsamalt võrrelda ( 37 ).

99.

Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele küsimusele järgmiselt. Direktiivi 2005/29 artikli 3 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et seda direktiivi ei kohaldata liidu eeskirjadega reguleeritavate ebaausate kaubandustavade konkreetsete aspektide suhtes, mis ei jäta asjaomastele ettevõtjatele mingit otsustamisvabadust, nagu kohustus kasutada energiamärgist ja keeld kasutada sellel esitatud teavet kordavaid või täpsustavaid lisamärgiseid.

100.

Eeltoodut silmas pidades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata rechtbank van koophandel te Antwerpen’i (Antwerpeni kaubanduskohus, Belgia) eelotsuse küsimustele järgmiselt: