1.

Euroopa Komisjon palub apellatsioonkaebuses Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu otsus kohtuasjas T‑386/14, ( 2 ) millega Üldkohus tühistas komisjoni otsuse 2014/884/EL Taani Kuningriigi poolt FIH-le antud riigiabi kohta. ( 3 )

2.

Sisuliselt leidis Üldkohus, et komisjon rikkus õigusnormi sellega, et valis riigiabi olemasolu tuvastamiseks ebaõige analüütilise raamistiku ning eeskätt ei kohaldanud turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja kriteeriumi, mis on „turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise“ kriteeriumi üks variant. ( 4 )

3.

Põhiline küsimus, mis seoses käesoleva apellatsioonkaebusega tõusetub, on järgmine: kas komisjon peab kohaldama turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja kriteeriumi, et võtta arvesse liikmesriigi finantsriski võlausaldajana, kui see risk tuleneb asjaomasele ettevõtjale antud varasemast riigiabist?

4.

Kuna see küsimus puudutab turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamist reale üksteisele järgnevatele abimeetmetele, on see eriti asjakohane hindamaks avaliku sektori toetust, mida anti süveneva finantskriisi lahendamiseks. Euroopa Kohus on varem käsitlenud sarnaseid probleeme, ( 5 ) ent käesolev juhtum näitab, et olemasolevat kohtupraktikat on vaja ühtlustada ja selgitada.

5.

Euroopa Kohtu poolt käesolevas asjas antav riigiabi mõiste tõlgendus võib olla tähtis ka pangandusliidu toimimisega seotud pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (2014/59/EL) kohaldamiseks. ( 6 )

6.

Vaidlustatud kohtuotsusest nähtuvalt võib vaidluse tausta kokku võtta järgmiselt.

7.

FIH Erhvervsbank A/S (edaspidi „FIH“) on Taani pank, mille ainuomanik on FIH Holding A/S (edaspidi „FIH Holding“).

8.

Taani Kuningriik võttis 2009. aastal nii FIH kui ka teiste pankade suhtes pangandussektori stabiliseerimise eesmärgil teatavaid meetmeid (edaspidi „2009. aasta meetmed“).

9.

2009. aasta juunis ja juulis sai FIH kapitalisüsti esimese taseme hübriidkapitali summas 1,9 miljardit Taani krooni (ligikaudu 225 miljonit eurot) ning riigi garantii summas 50 miljardit Taani krooni (ligikaudu 6,31 miljardit eurot). Mõlemad meetmed võeti komisjoni poolt heaks kiidetud riigiabi kavade raames.

10.

FIH kasutas kogu garantiid riigi garanteeritud võlakirjade emiteerimiseks kokku summas 41,7 miljardi Taani krooni väärtuses (ligikaudu 5,56 miljardit eurot) lunastustähtajaga 2012 ja 2013. aastal. Ajavahemikul 2009–2011 alandas reitinguagentuur Moody’s FIH reitingu tasemelt A2 tasemele B1, märkides sealjuures, et reitingu väljavaated on negatiivsed.

11.

2012. aastal kavandas Taani valitsus seoses FIHga teist meetmete paketti ja teatas neist komisjonile (edaspidi „2012. aasta meetmed“).

12.

Kokkuvõtvalt nägid need meetmed ette, et FIH kõige problemaatilisemad varad kantakse üle FIH Holdingu uuele tütarettevõtjale NewCo, keda rahastab Taani finantsstabiilsuse tagamise eest vastutav asutus (Financial Stability Company; edaspidi „FSC“). Seejärel pidi FSC ostma NewCo aktsiad ning viimati nimetatu pidi likvideeritama, kusjuures FIH Holding annab FSC-le piiramatu kahjumigarantii.

13.

Komisjon leidis, et 2012. aasta meetmed kujutavad endast riigiabi NewCo‑le ja FIH Groupile, ent kiitis need siiski ajutiselt heaks, algatades ühtlasi ametliku uurimismenetluse. Uurimise ajal esitas Taani valitsus restruktureerimiskava ning mitu kohustuste võtmise ettepanekut, et vastata uurimismenetluse käigus komisjoni tõstatatud probleemidele.

14.

Komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et FIH ja FIH Holdingu kasuks võetud meetmed kujutasid endast riigiabi. Eelkõige leidis komisjon, et meetmed ei vastanud turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumile, kuna Taani Kuningriik ei tegutsenud turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalisega võrreldaval viisil. NewCo aktsiate müügileping pidi tõenäoliselt põhjustama FSC‑le kahju ning väljapakutud investeeringu omakapitali tootlus ei olnud piisav.

15.

Riigiabi kokkusobivuse hindamiseks analüüsis komisjon meetmeid ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ning langenud väärtusega varade teatise ja restruktureerimisteatise ( 7 ) alusel ning leidis, et need on kokkusobivad, kui järgitakse restruktureerimiskava ning otsuse lisas toodud kohustusi.

16.

Üldkohtu kantseleis 24. mail 2014 registreeritud hagis nõudsid FIH ja FIH Holding vaidlusaluse otsuse tühistamist.

17.

Hagejad esitasid esimeses kohtuastmes tühistamisnõude põhjenduseks kolm väidet. Esimese väite kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna vaidlustatud otsuses ei kohaldatud õigesti turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi. ( 8 )

18.

Vaidlustatud kohtuotsuses nõustus Üldkohus esimese väitega ja tühistas vaidlusaluse otsuse.

19.

Olles meelde tuletanud kohaldatavaid õiguspõhimõtteid (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 50–60), märkis Üldkohus, et küsimus, mille ta peab lahendama, seisneb selles, kas komisjon oli kohaldanud abi olemasolu hindamisel sobivat kriteeriumi. Hagejate sõnul oleks komisjon pidanud sisuliselt kohaldama turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja kriteeriumi, et võtta arvesse finantskahjumi riski, mis võis tekkida FIH varasematest võlgadest Taani Kuningriigi ees. Komisjon väitis, et neid varasemaid võlgu ei võinud arvesse võtta, kuna need tulenesid 2009. aasta meetmetest, mis samuti kujutasid endast riigiabi (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 61).

20.

Üldkohtu hinnangul sarnaneb käesolevas asjas käsitletavas olukorras olev turuosaline, kes on teinud asjaomasele äriühingule eelnevalt kapitali sissemakse ja andnud viimasele garantii, pigem eraõiguslikule võlausaldajale, kes soovib minimeerida oma kahjumit, kui erainvestorile, kes soovib maksimeerida kasumit. Turuosalise jaoks, kellel on osalus sellise äriühingu kapitalis, kellele ta on andnud garantii, võib olla mõistlik võtta meetmeid, kui need meetmed võimaldavad märgatavalt vähendada kapitalikahjumi ja garantii täitmisele pööramise riski. Taani Kuningriigi jaoks võib olla samavõrd majanduslikult mõttekas lubada selliseid meetmeid nagu langenud väärtusega varade üleandmine, kui meetmetega kaasneb vaid piiratud kulu ja need vähendavad riski ning kui meetmete puudumisel oleks tunduvalt tõenäolisem, et tal tuleb kanda kahju nimetatud kulust oluliselt suuremas summas (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 64–66).

21.

Lisaks leidis Üldkohus, et vaidlustatud otsuses ei analüüsitud, kui suur oleks olnud kulu, kui Taani valitsus ei oleks võtnud 2012. aasta meetmeid, ning sellega seoses on kohaldatud väära õiguslikku kriteeriumi, nimelt turumajanduse tingimuses tegutseva erainvestori põhimõtet selle asemel, et analüüsida nimetatud meetmeid turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõttest lähtudes. Taani Kuningriigi tegutsemist 2012. aastal asjaomaste meetmete võtmisel ei peaks võrdlema sellise investori tegutsemisega, kelle eesmärk on saada võimalikult suurt tulu, vaid sellise võlausaldaja tegutsemisega, kelle eesmärk on minimeerida kahjumit (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 68 ja 69).

22.

Sellest tulenevalt lükkas Üldkohus komisjoni argumendid tagasi (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 72–81) ja nõustus hagi esimese väitega.

23.

Komisjon palub Euroopa Kohtul vaidlustatud kohtuotsus tühistada, saata kohtuasi tagasi Üldkohtule ja jätta kohtukulude kandmine edaspidi otsustamiseks.

24.

FIH ja FIH Holding paluvad Euroopa Kohtul apellatsioonkaebus rahuldamata jätta ning mõista kohtukulud välja komisjonilt.

25.

Komisjon tugineb oma apellatsioonkaebuses ühele ainsale väitele, nimelt et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et komisjon pidi kohaldama eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi ning võtma arvesse kulusid, mis oleksid Taani valitsusel tekkinud, kui ta ei oleks 2012. aasta meetmeid võtnud.

26.

Komisjon väidab, et Üldkohus on oma järeldustes rikkunud õigusnormi, kuna kõnealune kulu on varasema riigiabi vahetu tagajärg ning vastavalt Euroopa Kohtu praktikale – eeskätt kohtuotsustele Gröditzer Stahlwerke ja Land Burgenland – ei või komisjon turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamisel sellist kulu arvesse võtta.

27.

FIH ja FIH Holding väidavad, et 2012. aasta meetmeid võttes käitus Taani Kuningriik nii, nagu oleks käitunud hoolas ja mõistlik eraõiguslik võlausaldaja, ning et ta kaitses tõhusalt enda kui võlausaldaja majandushuve. Nad märgivad, et enne 2012. aasta meetmete võtmist valitses Taani Kuningriigi jaoks märkimisväärne risk kanda FIH maksejõuetuse korral netokahju 3,8 miljardit Taani krooni seoses 42 miljardi Taani krooni suuruse riigigarantiiga võlakirjadega ning netokahju kokku vähemalt 5,7 miljardi Taani krooni ulatuses, kui FIH oleks muutunud maksejõuetuks. 2012. aasta meetmed vähendasid märkimisväärselt FSC riski nii selle määra kui ka suuruse osas.

28.

FIH ja FIH Holdingu väitel ei oleks riigiabi kontrolli eesmärkidega kooskõlas, kui riigiabi eeskirjad takistaksid liikmesriigi riskipositsiooni mõistlikku ümberkorraldamist ainult seepärast, et teda ohustav risk tuleneb komisjoni poolt heaks kiidetud varasemast riigiabist. Selline järeldus oleks samuti vastuolus ELTL artiklis 345 ette nähtud neutraalsuse põhimõttega, kuna avaliku sektori võlausaldajate käsutuses ei oleks oma huvide kaitsmiseks samu võimalusi, mis on eraõiguslikel võlausaldajatel. FIH ja FIH Holding viitavad oma argumendi toetuseks Euroopa Kohtu otsusele ING, millele on tuginetud ka vaidlustatud kohtuotsuses.

29.

Käesolev apellatsioonkaebus pakub Euroopa Kohtule võimalust uurida turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi mõtet.

30.

Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab meetme aluslepingute tähenduses riigiabiks kvalifitseerimine seda, et kõik ELTL artikli 107 lõikes 1 sätestatud neli kumulatiivset tingimust on täidetud. Esiteks peab olema tegemist riigi sekkumisega või abi andmisega riigi ressurssidest, teiseks peab see sekkumine kahjustama liikmesriikidevahelist kaubandust, kolmandaks peab see andma abisaajale teatud eelise ja neljandaks peab see kahjustama või ähvardama kahjustada konkurentsi. ( 9 )

31.

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt viitab eelnimetatud kolmas tingimus meetmetele, mis võivad oma olemusest sõltumata otseselt või kaudselt soodustada ettevõtjaid või mida tuleb pidada majanduslikuks eeliseks, mida kasusaajast ettevõtja tavalistes turutingimustes ei oleks saanud. ( 10 )

32.

Riigiabi mõiste hõlmab erinevaid abi vorme, sealhulgas selliseid, mis tulenevad tehingutest riigi ja turul tegutsevate ettevõtjate vahel, kui nende tehingute raames saab kasusaajast ettevõtja majandusliku eelise, mida ta tavalistes turutingimustes ei oleks saanud. ( 11 )

33.

Et määrata kindlaks, kas konkreetsest tehingust tuleneb selline majanduslik eelis, on komisjon välja töötanud turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi. ( 12 ) Seda kriteeriumi kohaldatakse eri vormides, olenevalt sellest, kas riik tegutseb investori, võlausaldaja, müüja, garandi, ostja või laenuandjana. Kui sarnase eraõigusliku turutehingu käigus oleks saadud samasugused tingimused, siis ei anna meede ettevõtjale valikulist eelist ega kujuta seega endast riigiabi.

34.

See kriteerium väljendab avaliku sektori osalusega ja erakapitalil põhinevate ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet või laiemat neutraalsuse põhimõtet seoses siseriiklike omandiõiguse normidega (ELTL artikkel 345). Kui avaliku võimu kandjad tegutsevad turul tavapärastele turutingimustele vastavatel asjaoludel, ei tuleks nende tegevust pidada riigiabiks. ( 13 )

35.

Turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteerium on kohaldatav olukordades, kus riigi sekkumine on majandusliku iseloomuga, ning mitte siis, kui riik tegutseb avaliku võimu kandjana. Juhul kui see hindamiskriteerium on kohaldatav, kuulub see tegurite hulka, mida komisjon peab sellise abi olemasolu tuvastamisel arvesse võtma. ( 14 )

36.

Euroopa Kohus on kahes kohtuotsuses, mis käsitlevad riigi osalusega ettevõtjate erastamist, välistanud turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamise seoses tehinguga, mis on seotud samale ettevõtjale antud varasema riigiabiga.

37.

Kohtuasjas Gröditzer Stahlwerke – mis käsitles raskustes olevat riigi osalusega ettevõtjat – väitis Saksamaa valitsus, et negatiivne müügihind oli põhjendatud turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumiga, kuna ettevõtja likvideerimine oleks maksnud rohkem kui selle erastamine negatiivse hinnaga. Likvideerimise võimalik kõrge hind oli põhjustatud asjaolust, et ettevõtja oli saanud minevikus riigigarantiisid ja laene.

38.

Euroopa Kohus leidis, et omavahel tuleb eristada riigi kohustusi aktsionärina ja avaliku võimu kandjana. ( 15 ) Riigi garantiiga laenudega seotud kohustused tulenevad riigiabi andmisest ning seega riigi tegutsemisest avaliku võimu kandjana ning neid ei saa arvesse võtta likvideerimise tavalist kulu arvutades. ( 16 ) Ettevõtja raskusi ning asjaomaseid tingimusi arvestades kujutasid aktsionäri laenud endast riigiabi ning järelikult ei võinud neid likvideerimise kulude arvutamisel arvesse võtta. ( 17 )

39.

Euroopa Kohus kinnitas seda lähenemist kohtuasjas Land Burgenland. See kohtuasi puudutas sellise panga erastamist, millele oli antud „Ausfallhaftung“ – seaduses sätestatud garantii, mis hõlmas riigi kohustust sekkuda maksejõuetuse korral. Sellest lähtuvalt oleks riik pidanud tagama enne erastamise kuupäeva tekkinud panga kohustusi ka pärast selle erastamist. Austria ametivõimud väitsid, et arvestades riigi tagatise realiseerimise riski panga kahjude korral isegi pärast selle erastamist, oli tal õigus veenduda, et ostjal on usaldusväärsuse tagatis ning piisav maksevõime. Austria ametivõimude väitel õigustas see kaalutlus nõustumist märkimisväärselt madalama erastamishinnaga, kui sellest tulenes väiksem risk, et tuleb täita tagatise kohustus Ausfallhaftung’i alusel. ( 18 )

40.

Euroopa Kohus tuletas meelde, et turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi puhul tuleb arvesse võtta üksnes riigi rolli aktsionärina ning mitte tema rolli avaliku võimu kandjana. ( 19 ) Eelise andmise ning riigi sekkumise viis ei oma tähtsust – tingimusel, et liikmesriik sekkub aktsionäri rollis. ( 20 )

41.

Lisaks leidis Euroopa Kohus, et Üldkohus oli analüüsinud, kas Ausfallhaftung’it oleks pidanud eraõigusliku müüja kriteeriumi kohaldamisel arvesse võtma, ning leidnud, et eraõiguslik müüja ei oleks sellist tagatist andnud. Ausfallhaftung kujutas endast riigiabi ning järelikult andis riik seda enda kui avaliku võimu kandja eesmärkidest lähtudes. ( 21 )

42.

Järelikult, kuna Ausfallhaftung’it ei antud tavapärastel turutingimustel, ei võinud sellega seotud finantsriski arvesse võtta, põhjendamaks madalamat erastamishinda turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi alusel. ( 22 )

43.

Euroopa Kohtu otsuseid Gröditzer Stahlwerke ja Land Burgenland on mõnevõrra teaduskirjanduses kritiseeritud. On märgitud, et lähenemine, mille kohaselt ei või arvesse võtta seaduslikust riigiabist tulenevat finantskoormust, piirab riigi volitusi minimeerida finantsriski oma eelarvele ning vältida edasisi kulusid maksumaksjale. ( 23 ) Samasuguseid argumente on esitanud FIH ja FIH Holding käesolevas asjas.

44.

Eeltooduga seotud küsimust analüüsiti kohtuotsuses ING seoses riigi meetmega, mis seisnes raskustes pangale antud riigiabi tagasimaksmise tingimuste muudatuses.

45.

Asjaomane meede kujutas endast väärtpaberite eest tehtud tagasimaksmisele kuuluvat kapitalisüsti. Esialgsete tagasimaksmise tingimuste kohaselt tuli aktsiad ING Groep NV (edaspidi „ING“) algatusel kas siis lunastada hinnaga 15 eurot tükk (mis sisaldas tagasiostupreemiat, kuivõrd emissioonihind oli 10 eurot) või konverteerida need kolme aasta möödudes lihtaktsiateks, millele lisandub kogunenud intress.

46.

Seejärel taotles Madalmaade Kuningriik komisjonilt heakskiitu tagasimaksmise tingimuste muudatusele, mille kohaselt ING ostab tagasi kuni 50% väärtpaberitest emissioonihinnaga (10 eurot), millele lisandub kogunenud intress ja trahv ennetähtaegse tagasiostu eest teatava ülempiirini. Komisjon leidis, et muudetud tingimused tähendavad ING‑le täiendavat eelist ja kujutavad endast seega riigiabi, ning keeldus hindamast, kas muudatus vastab turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumile. ( 24 )

47.

ING esitatud tühistamishagi alusel leidis Üldkohus, et komisjon oli valesti tõlgendanud mõistet „abi“, jättes hindamata, kas tagasimaksmise tingimuste muudatusega nõustudes tegutsesid Madalmaad nii, nagu oleks tegutsenud erainvestor, eriti arvestades asjaolu, et Madalmaadele sai ennetähtaegselt tagasi maksta ja et selliselt oli tal suurem kindlus, et talle tasutakse sellel hetkel turul esinevaid tingimusi arvestades rahuldavalt. ( 25 ) Sellest tulenevalt tühistas Üldkohus komisjoni otsuse.

48.

Euroopa Kohus leidis Üldkohtu otsust kinnitades, et komisjon tegi vea, kui ta ei hinnanud tagasimaksmise tingimuste muutmise majanduslikku ratsionaalsust turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi vaatenurgast. Asjaolu, et varasem kapitalisüst ise oli riigiabi, ei omanud tähtsust. ( 26 )

49.

Euroopa Kohus leidis, et turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi käsitleva kohtupraktika kohaldamist ei saa mõjutada pelgalt asjaolu, et kõnealuses asjas oli tegemist selle kriteeriumi kohaldamisega riigiabi toel välja antud väärtpaberite tagasiostmise tingimuste muutmisele. Hüpoteetiline erainvestor võib samuti nõustuda väärtpaberite tagasiostmise tingimused uuesti läbi rääkima. Komisjon tegi vea, kui ta ei analüüsinud, kas erainvestor oleks nõustunud kõnealuse muudatusega, pidades seda majanduslikult ratsionaalseks, et suurendada eelkõige selle kapitalisüsti tagasisaamise võimalusi. ( 27 )

50.

Vahepeal vaatas komisjon tagasimaksmise tingimuse muudatuse uuesti läbi, võttes arvesse erainvestori kriteeriumi, ning leidis, et meede ei vastanud sellele kriteeriumile, kuna algsed tagasimaksmise tingimused olid Madalmaade valitsusele finantsiliselt soodsamad. ( 28 )

51.

Kohtuotsused Land Burgenland ja ING käsitlevad mõlemad meetmeid, mis võeti abisaajatega tehtud varasemate tehingute tagajärjel, ent neis jõuti erinevatele tulemustele turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamise osas. Kohtuotsuse Land Burgenland kohaselt ei võinud turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamisel võtta madalama erastamishinna põhjendusena arvesse varasemast riigiabist tulenenud finantsriski. Kohtuotsuse ING kohaselt võis turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumiga põhjendada varem antud riigiabi tagasimaksmise tingimuste muutmist, võttes eelkõige arvesse varasemat tagasiostu tähtaega ning suurenenud võimalust kapitalisüst rahuldavatel tingimustel tagasi saada.

52.

Kuna need mõlemad kohtuotsused käsitlevad lähedaselt seotud olukordi, on tähtis piiritleda nende kohaldamise tingimusi.

53.

Käesolevas apellatsiooniasjas tõlgendab komisjon kohtuotsuseid Gröditzer Stahlwerke ja Land Burgenland selliselt, et nende kohaselt ei või turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamisel varasemast riigiabi meetmest tulenevaid kulusid arvesse võtta, kuna need kulud on seotud liikmesriigi kohustustega avaliku võimu kandjana.

54.

Minu arvates on sellest kohtupraktikast tulenev põhimõte mõneti kitsam. See keelab arvesse võtta varasemast riigiabi meetmest tulenevat finantsriski, kui selle riski vähendamise võimalus kujutab endast järgneva riigiabi meetme majanduslikku põhjendust.

55.

Nii väitis Saksamaa valitsus kohtuasjas Gröditzer Stahlwerke, et negatiivne müügihind oli põhjendatud varasematest tagatistest ja laenudest tuleneva riski minimeerimisega. Kohtuasjas Land Burgenland väitsid Austria ametivõimud, et madalama erastamishinna juures võeti arvesse riigigarantii täitmisele pööramise riski vähenemist.

56.

Mõlemal juhul oleks nende kui majanduslikult ratsionaalsete eesmärkide arvessevõtmise tulemuseks olnud ekslik argument. Riigiabi andes tegutses liikmesriik avaliku võimu kandjana, mitte turuosalisena. Kui riik seejärel võtab meetmeid, et minimeerida finantsriski, mis tuleneb tema tegevusest väljaspool konkurentsiraamistikku, siis ei ole selliseid meetmeid kohane hinnata konkurentsipõhiste turutingimuste valguses.

57.

Teistsugune tõlgendus võib kahjustada ELTL artikli 107 kasulikku mõju. Selle sätte eesmärk on ära hoida, et ametiasutuste poolt antavad eelised, mis eri vormis kahjustavad või ähvardavad kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, kahjustavad liikmesriikidevahelist kaubandust. ( 29 ) Olukorras, kus riik on seaduslikult andnud riigiabi, ei või sellest abimeetmest tuleneva kahju riskiga põhjendada avaliku sektori täiendava abi klassifitseerimist konkurentsi seisukohast neutraalseks. Vastasel korral koheldaks abi saajat soodsamalt kui teisi ettevõtjaid, kes ei ole saanud riigiabi.

58.

See ei piiraks mitte ainult riigiabi andmise keeldu, mis on üks siseturu toimimist käsitlev liidu õiguse oluline üldpõhimõte, vaid see oleks vastuolus ka kõnealuse keelu mõttega, milleks on kõigi siseturul tegutsevate ettevõtjate jaoks samade konkurentsitingimuste loomine. ( 30 )

59.

Lisaksin, et seda kohtuotsusest Land Burgenland tulenevat põhimõtet tuleks eristada teistest olukordadest, kus riik on suhetes turuosalistega võlausaldaja positsioonis. Euroopa Kohus on juba kinnitanud, et turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja kriteerium on kohaldatav maksu- ja sotsiaalkindlustusmaksete võlgadele. ( 31 )

60.

Asjaolu, et teatav võlg tekib sellest, et riik tegutseb avalikku võimu kandjana, kes kogub makse või sotsiaalkindlustusmakseid, ei välista iseenesest turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamist jätkumeetmetele, mis on suunatud selle võla kättesaamisele. Kui avaliku sektori võlausaldaja sõlmib võlgnikuga kokkuleppe, siis tuleb tema tegevust hinnata võrdluses turumajanduse tingimustes tegutseva aruka eraõigusliku võlausaldaja omaga, kuivõrd riik püüab saavutada majanduslikult kasulikku tulemust, maksimeerides oma võimalusi võlg kätte saada, olgu siis võla aluseks avalik- või eraõiguslik suhe. Sellest stsenaariumist ei tulene, et varasematest riigiabi meetmetest tulenevat võimalikku kahju tuleks arvesse võtta.

61.

Ent teisalt, kui riik kaalub – nagu oli olukord kohtuasjas Land Burgenland – täiendava abi andmist, et vähendada oma varasemast riigiabi meetmest tulenevat finantsriski, siis omab selle finantsriski allikas tähtsust. Riigi tegevust selle finantsriski käsitlemiseks ei saa hinnata tavaliste konkurentsitingimuste alusel, kuna riik on selle finantsriskiga nõustunud väljaspool konkurentsiraamistikku.

62.

Kas selline tõlgendus võib olla kooskõlas kohtuotsusega ING? Minu arvates sõltub vastus sellest, kuidas nimetatud kohtuotsust tõlgendada.

63.

Kohtuasjas ING tõstatatud küsimus oli teataval määral sarnane kohtuasjas Land Burgenland arutatuga: kas riiki saab pidada ratsionaalseks turuosaliseks, kui ta nõustub muutma sellise varasema tehingu tingimusi, mis kujutas endast riigiabi, teades, et ilma selle muudatuseta oleksid tehingu finantskulud suuremad. Ent erinevalt kohtuasjast Land Burgenland ei põhjendatud tingimuste muudatust ainuüksi riskiga kanda varem antud riigiabi tõttu täiendavat finantskahju. Kõnealuse ajutise kapitalisüsti tingimuste muudatust põhjendati ka teiste, potentsiaalselt majanduslike põhjendustega: mõnel puhul võib investor nõustuda investeeritud kapitali madalama tasuvusega, kui kapital makstakse tagasi varem. Kohtuasjas ING oli seega vähemalt teoreetiliselt võimalik, et muudetud tingimused oleksid olnud Taani valitsusele finantsiliselt soodsamad.

64.

Ent teisalt, kui tõlgendada kohtuotsust ING nii, nagu panevad ette FIH ja FIH Holding, et selle kohaselt võib varasemast riigiabist tuleneva riski muutmist põhjendada turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumiga, kuna see vähendab riigi riski, siis ei ole minu meelest võimalik pidada kohtuotsuseid Land Burgenland ja ING kooskõlas olevaks.

65.

Kokkuvõtvalt, kui püüd vähendada varasemast riigiabimeetmest tulenevat finantsriski on ainus põhjendus riigi täiendavale sekkumisele, siis ei ole turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteerium kohaldatav. See kriteerium võib olla kohaldatav, kui meede ei ole suunatud ainuüksi kahju vähendamisele, vaid võib üldiselt kujutada endast püüet saavutada majanduslikult põhjendatud tulemus.

66.

Minu arvates toetab seda tõlgendust kohtuotsuse Land Burgenland põhjenduskäik. Austria ametivõimud väitsid, et Ausfallhaftung’i abil taotles Land Burgenland ühtlasi kasumit või vähemalt püüdis seda teha lisaks oma muudele eesmärkidele. Euroopa Kohus ei lükanud seda argumenti otseselt tulemusetuna tagasi, vaid märkis, et Austria ametivõimude kohustus oli tõendada, et nad tõesti tegutsesid sellisel viisil. ( 32 ) Ent selle kohtuasja faktiliste asjaolude valguses oli raske mõista, kuidas Ausfallhaftung’it oleks saanud pidada kasumi saamisele suunatud meetmeks.

67.

Teiselt poolt moodustasid kohtuasjas ING ajutiselt investeeritud kapitali tagasimaksmise tingimused olulise elemendi riigiabi olemasolu hindamisel riigi kui investori vaatenurgast. Seetõttu tuli nende tingimuste muutmist analüüsida ka selle mõõdupuu abil. Asjaolu, et algset tehingut ei peetud turutingimustel tehtuks, ei välistanud iseenesest võimalust analüüsida muudetud tingimusi turu vaatenurgast.

68.

Kooskõlas selle tõlgendusega nõuab kohtuotsus ING turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamist, ent sellest ei tulene, et nimetatud kriteeriumi kohaldamisel on lubatav võtta arvesse riigi riski, mis tuleneb varasemast riigiabi meetmest. ( 33 ) Seega ei ole kohtuotsus ING vastuolus kohtuotsuse Land Burgenland põhjenduskäiguga.

69.

Eeltoodut arvestades käsitlevad kohtuotsused Land Burgenland ja ING mõlemad rida üksteisele järgnevaid abimeetmeid, ent seoses kahe erineva stsenaariumiga.

70.

Kohtuasjas Land Burgenland oli ainus põhjendus madalamale erastamishinnale varasemast riigi sekkumisest tuleneva riski minimeerimine ning seega ei olnud selles asjas turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteerium kohaldatav. Ent ehkki kohtuasjas ING võis tagasimaksmise tingimuste muudatus aidata vähendada riigil varasema riigiabi tõttu tekkinud riski, võidi kõnealuse muudatusega taotleda ka teisi, majanduslikke eesmärke ning seda viimati nimetatud asjaolu tuli hinnata turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi alusel.

71.

Käesoleva asja eripära seisneb asjaolus, et see puudutab meetmete paketti, mis võib olla seotud mõlema stsenaariumiga.

72.

Ühelt poolt investeeris Taani Kuningriik seoses 2012. aasta meetmetega FIHsse ning kuna see investeering võis olla kooskõlas tavapäraste turutingimustega, tuli seda kontrollida turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi alusel. Üldkohtus vaidlustatud komisjoni otsusest nähtub, et komisjon analüüsiski kõnealuseid meetmeid erainvestori kriteeriumi alusel, võrreldes neid oodatud tuluga, mida hüpoteetiline erainvestor nõuaks investeeringu tegemiseks. Seda kriteeriumi kohaldati minu arvates kooskõlas kohtuotsusega ING ja seda vaatamata asjaolule, et 2012. aasta meetmed võeti lisaks varasemale päästmisabile.

73.

Teiseks väidavad FIH ja FIH Holding, et olenemata sellest majanduslikust põhjendusest võib 2012. aasta meetmeid samuti põhjendada vajadusega vähendada finantsriski, mis tuleneb varem antud riigi garantiist. Minu arvates ei oleks kohtuotsuses Land Burgenland väljendatud põhimõtte tõttu selle teise põhjenduse alusel saanud kohaldada turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi – käesolevas asjas eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi.

74.

Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 61–69 analüüsis Üldkohus esimest väidet, milles tõstatati küsimus, kas komisjon pidi kohaldama eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumi, et analüüsida, kas 2012. aasta meetmed võivad olla ratsionaalselt põhjendatud 2009. aasta meetmetest tulenevat finantskahju riski arvestades.

75.

Üldkohus märkis, et arukas ettevõtja oleks võtnud arvesse riski, mis võib tal tekkida seoses kapitalisüstiga ja garantiiga sellisele äriühingule, keda võivad edaspidi tabada finantsraskused, ning oleks ette näinud meetmed, et hoida ära selle riski realiseerumine (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 63). Üldkohus leidis, et ettevõtja jaoks, kellel on osalus sellise äriühingu kapitalis, kellele ta on andnud garantii, võib olla mõistlik võtta teatavat kulu hõlmavaid meetmeid, kui need meetmed võimaldavad märgatavalt vähendada või isegi kõrvaldada kapitalikahjumi ja garantii täitmisele pööramise riski (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 65) ning järelikult võib Taani Kuningriigi jaoks olla majanduslikult mõttekas lubada selliseid 2012. aasta meetmeid, nagu langenud väärtusega varade üleandmine, kui meetmetega kaasneb vaid piiratud kulu ja need hõlmavad vähendatud riski ning kui meetmete puudumisel oleks tunduvalt tõenäolisem, et tal tuleb kanda kahjum nimetatud kulust oluliselt suuremas summas (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 66).

76.

Nendes punktides esitatud põhjenduskäik on põhimõtteliselt majanduslikult usaldusväärne, välja arvatud üks aspekt. Kirjeldatud majanduslik mõte on tervikuna suunatud sellele, et vähendada riski, mis tuleneb varasemast riigiabi meetmest, mis võeti mittemajanduslike eesmärkide nimel ja mitte turutingimustel ning mis – vastavalt kohtuotsusele Land Burgenland – ei või olla aluseks turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamisele järgneva riigi sekkumise suhtes. Kõnealust riigi garantiid ei antud tavapärastel turutingimustel ning sellega seotud riski ei võinud arvesse võtta kui majanduslikku riski, et põhjendada järgnevat avaliku sektori sekkumist. ( 34 ) Ehk teisisõnu, vastupidi sellele, mida Üldkohus märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 63–66, ei olnud eraõigusliku võlausaldaja kriteerium kohaldatav, kuna ainus põhjendus, millele selle kriteeriumi kohaselt oleks võimalik tugineda, oleks vajadus vähendada varasemast riigiabist tulenevat finantsriski, ning selline põhjendus ei ole kohtuotsuse Land Burgenland kohaselt vastuvõetav.

77.

Lisaks ei veena mind kohtuotsuse Land Burgenland tõlgendus, nagu Üldkohus seda selgitas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 79–82.

78.

Üldkohus leidis õigesti, et selle kohtuotsuse kohaselt ei või komisjon abimeedet hinnates arvesse võtta varasemat riigi garantiid, kuna seda garantiid andes oli riik taotlenud mittemajanduslikke eesmärke ja tegutsenud avaliku võimu kandjana. ( 35 ) Ent Üldkohus leidis lisaks – minu arvates ebaõigesti –, et kohtuotsuses Land Burgenland käsitleti pelgalt spetsiifiliselt eraõigusliku müüja kriteeriumi kohaldamist ning tegureid, mida selle kriteeriumi kohaldamise raames tuli arvesse võtta (vaidlustatud kohtuotsuse punktid 79 ja 80).

79.

See vastuolu on ilmne Üldkohtu järelduses. Üldkohus järeldas, et komisjonil tuleb sobiva õigusliku kriteeriumi (eraõigusliku võlausaldaja kriteerium) 2012. aasta meetmetele kohaldamise raames teha vajaduse korral vastavad järeldused kohtuotsusest Land Burgenland (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 81). Ent kui komisjon järgiks kohtuotsust Land Burgenland, siis ei saaks arvesse võtta varasemast riigiabi meetmest tulenevat riski. Kuna praeguses asjas on selle finantsriski vähendamine ainus eraõigusliku võlausaldaja kriteeriumile tuginemise põhjendus, oleks see kriteerium igal juhul mittekohaldatav.

80.

Üldisemal tasandil ei nõustu ma Üldkohtu seisukohaga – mida jagavad ka FIH ja FIH Holding oma kirjalikes seisukohtades –, et Üldkohtu poolt kasutatud turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamisala tõlgendus on vajalik, kuna oleks ebaloogiline, kui liikmesriigi riigieelarve peaks riigiabi eeskirjade järgimiseks kandma märkimisväärset finantskahju (vaidlustatud kohtuotsuse punkt 67). See seisukoht põhineb eeldusel, et eesmärki, mis seisneb riigieelarve finantskahju minimeerimises, ei oleks võimalik muul viisil hõlmata riigiabi kontrolli raamistikku.

81.

See eeldus ei tundu mulle õige. Nagu komisjon kohtuistungil märkis, võib komisjon riigi meetmete siseturuga kokkusobivuse hindamisel arvesse võtta riigi sekkumise proportsionaalsust, eelkõige seoses võimaliku kahjuga riigieelarvele, kui ta ei võtaks asjaomaseid meetmeid. See küsimus on käesolevas asjas vaieldav, sest komisjon on igal juhul 2012. aasta meetmed heaks kiitnud.

82.

Samal põhjusel ei veena mind FIH ja FIH Holdingu argument seoses neutraalsuse põhimõttega (ELTL artikkel 345). ( 36 ) Kohtuotsuses Land Burgenland väljendatud põhimõttest ei tulene mingit avaliku või erasektori diskrimineerimise riski, see piirab vaid turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise kriteeriumi kohaldamisala selliste tagajärgede suhtes, mis tulenevad riigi tegevusest avaliku võimu kandjana.

83.

Lisaks tuleks minu arvates riigi tegevuse ratsionaalsust seoses tema võimaliku eelarvekahjuga, mis tuleneb varasemast riigiabist, analüüsida riigiabi kontrolli raamistikus (kui hinnatakse meetme kokkusobivust) – ning see ei peaks viima selle meetme väljajätmiseni sellest raamistikust (liigitades asjaomase meetme riigiabi mittesisaldavaks).

84.

Ning lõpuks, kui sellised finantsabi meetmed, mille eesmärk on minimeerida varasemast riigiabist tulenevat kahju, jääksid riigiabi määratlusest ja seega ka riigiabi kontrolli raamistikust väljapoole, siis tooks see kaasa laiemad soovimatud tagajärjed.

85.

Esiteks tähendaks see seda, et kui riik on kord andnud garantii, siis võib edasist abi andmist jätkata väljaspool aluslepingus määratletud riigiabi raamistikku tingimusel, et abi saav ettevõtja on raskustes ning et valitseb tagatise täitmisele pööramise risk.

86.

Teiseks, nagu komisjon kohtuistungil väitis, ei viiks selline tõlgendus mitte ainult osad finantsabi meetmed välja riigiabi kontrolli kohaldamisalast, vaid see mõjutaks ka pangandusliidu toimimist reguleerivas direktiivis 2014/59 ette nähtud pankade maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistiku kohaldamisala. Nonde meetmete kohaldamine põhineb muu hulgas küsimusel, kas on vaja „erakorralist avaliku sektori finantstoetust“ (artikli 32 lõike 4 punkt d), mis omakorda viitab mõistele „riigiabi“ (artikli 2 punkt 28).

87.

Kõigist eeltoodud põhjusist tulenevalt ma leian, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta järeldas vaidlustatud kohtuotsuse punktis 69, et komisjon oli kohaldanud vaidlusaluses otsuses väära õiguslikku kriteeriumi ning et komisjon oleks pidanud analüüsima 2012. aasta meetmeid turumajanduse tingimustes tegutseva võlausaldaja põhimõtte valguses, et võtta arvesse varasematest riigiabi meetmetest tulenevat finantsriski.

88.

Kõikidest eeltoodud kaalutlustest lähtudes olen seisukohal, et vaidlustatud kohtuotsus tuleks tühistada – eelkõige kuna Üldkohus ei ole kaalunud esimeses kohtuastmes esitatud teist väidet – ning saata asi tagasi Üldkohtusse.

89.

Eeltoodust lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja saata asi tagasi Üldkohtusse, jättes kohtukulude kandmise edaspidi otsustamiseks.