Kohtuasi C-181/16: Euroopa Kohtu (suurkoda) 19. juuni 2018. aasta otsus (Conseil d'État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – Sadikou Gnandi versus État belge (Eelotsusetaotlus — Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala — Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine — Direktiiv 2008/115/EÜ — Artikli 3 punkt 2 — Mõiste „ebaseaduslik riigisviibimine“ — Artikkel 6 — Tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine enne, kui on lahendatud kaebus vastutava asutuse otsuse peale jätta rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artikkel 18, artikli 19 lõige 2 ja artikkel 47 — Mittetagasisaatmise põhimõte — Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile — Luba jääda liikmesriiki)

Euroopa Kohtu (suurkoda) 19. juuni 2018. aasta otsus (Conseil d'État’ eelotsusetaotlus – Belgia) – Sadikou Gnandi versus État belge

(Kohtuasi C-181/16) ( 1 )

„(Eelotsusetaotlus — Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala — Riigis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmine — Direktiiv 2008/115/EÜ — Artikli 3 punkt 2 — Mõiste „ebaseaduslik riigisviibimine“ — Artikkel 6 — Tagasisaatmisotsuse vastuvõtmine enne, kui on lahendatud kaebus vastutava asutuse otsuse peale jätta rahvusvahelise kaitse taotlus rahuldamata — Euroopa Liidu põhiõiguste harta — Artikkel 18, artikli 19 lõige 2 ja artikkel 47 — Mittetagasisaatmise põhimõte — Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile — Luba jääda liikmesriiki)”

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Conseil d’État

Põhikohtuasja pooled

Kassaator: Sadikou Gnandi

Vastustaja: État belge

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel – koostoimes nõukogu 1. detsembri 2005. aasta direktiiviga 2005/85/EÜ liikmesriikides pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse miinimumnõuete kohta ning lähtudes mittetagasisaatmise põhimõttest ja õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 18, artikli 19 lõikes 2 ja artiklis 47 – tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus, kui direktiivi 2008/115 artikli 6 lõike 1 alusel tehakse tagasisaatmisotsus kolmanda riigi kodaniku suhtes, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, juba alates sellest, kui vastutav asutus jätab selle taotluse rahuldamata, või kumuleeruvalt koos sellega samas haldusaktis, ja seega enne selle rahuldamata jätmise peale esitatud kaebuse üle otsuse tegemist, eelkõige tingimusel, et asjaomane liikmesriik tagab, et kõik tagasisaatmisotsuse õiguslikud tagajärjed oleksid peatatud kuni selle õiguskaitsevahendi üle otsuse tegemiseni, et taotlejal oleksid sellel ajavahemikul kõik need õigused, mis tulenevad nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivist 2003/9/EÜ, millega sätestatakse varjupaigataotlejate vastuvõtu miinimumnõuded, ning et ta saaks tugineda kõigile pärast tagasisaatmisotsuse tegemist aset leidnud asjaolude muudatustele, mis oma olemuselt võivad oluliselt mõjutada huvitatud isiku olukorra hindamist seoses direktiiviga 2008/115, eelkõige direktiivi artikliga 5, kuid selle asjaolu kontrollimine on liikmesriigi kohtu ülesanne.

( 1 ) ELT C 191, 30.5.2016.