3.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 363/43


21. septembril 2015 esitatud hagi – Terna versus komisjon

(Kohtuasi T-544/15)

(2015/C 363/53)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hageja: Terna – Rete elettrica nazionale SpA (Rooma, Itaalia) (esindajad: advokaadid A. Police, L. Di Via, F. Covone, D. Carria)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

esimese võimalusena tühistada Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (energeetika peadirektoraat – SRD.3 – finantsjuhtimine) 6. juuli 2015. aasta otsus viitenumbriga Move.srd.3.dir(2015)2669621 selles osas, millega välistatakse Ternale nende kulude hüvitamine, mida ta kandis seoses projektidega nr 2009-E255/09-ENER/09/TEN-E-S12. 564583 ja 2007-E221/07/2007-TREN/07TEN-E-S07.91403, ning nähakse ette nimetatud projektide raames makstud summade tagasimaksmise kohustus vaidlustatud otsusele lisatud tabelis näidatud summade ulatuses;

teise võimalusena tühistada Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (energeetika peadirektoraat – SRD.3 – finantsjuhtimine) 6. juuli 2015. aasta otsus viitenumbriga Move.srd.3.dir(2015)2669621 selles osas, millega Ternale seoses projektidega nr 2009-E255/09-ENER/09/TEN-E-S12. 564583 ja 2007-E221/07/2007-TREN/07TEN-E-S07.91403 kantud kulude eest makstavat hüvist ei ole vähendatud ulatuses, mis vastab CESI S.p.A saadud kasumile.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas asjas on esitatud hagi Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (energeetika peadirektoraat – SRD.3 – finantsjuhtimine) 6. juuli 2015. aasta otsuse peale viitenumbriga Move.srd.3.dir(2015)2669621, mille Terna sai kätte 21. juulil 2015 (protokoll nr 0011151), selles osas, millega välistatakse projektide nr 2009-E255/09-ENER/09/TEN-E-S12. 564583 ja 2007-E221/07/2007-TREN/07TEN-E-S07.91403 alusel makstud summade suhtes direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 kohaldamine ja kehtestatakse nimetatud projektide raames makstud summade tagasimaksmise kohustus vaidlustatud otsusele lisatud tabelis näidatud summade ulatuses, samuti on hagi esitatud kõigi muude ettevalmistavate või seonduvate aktide peale, mis võib puudutada eriti Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi (direktoraat B – Varustuskindlus, energiaturud ja võrgud, B.1 – Energiapoliitika, varustuskindlus ja võrgud) 18. juuni 2014. aasta teatist viitenumbriga ENER.B1(2014)509729 ja 1. veebruari 2013. aasta auditiaruannet nr B22-09 selles osas, millega need välistavad Terna S.p.A väidetavate kulude hüvitamise seonduvalt projektide raames CESI S.p.A. poolt osutatud teenustega.

Hageja põhjendab oma hagi viie väitega.

1.

Esimene väide puudutab hagi vastuvõetavust.

Selles osas leitakse, et vaidlustatud otsus on vastu võetud hageja kohta, kuna selle tagajärjed puudutavad teda otseselt ja individuaalselt, ning mainitud otsust –kuna see ei eelda konkreetseid rakendusmeetmeid – tuleb pidada lõplikuks otsuseks, mis ei kuulu kostja poolt uuesti läbivaatamisele.

2.

Teine väide, et kostja väited ei ole põhjendatud, et direktiivi 2004/17/EÜ artiklit 37 on teenuste allhanke osas vääralt kohaldatud, et asja uuriti puudulikult ja vaidlustatud otsus on puudulikult põhistatud, et 2008. aasta otsuse D/207630 III lisa artikli III.7 lõikeid 1, 4 ja 6 on vääralt kohaldatud ning et 2010. aasta otsuse D/7181 III lisa artikli III.7 lõikeid 1, 4 ja 6 on vääralt kohaldatud seetõttu, et projektide eest makstavat hüvitist on alusetult vähendatud põhjendusel, et Terna väidetavalt rikkus hanke korraldamisel menetlusnorme.

Selles osas väidetakse eelkõige seda, et võimaliku allhanke klausli lisamist Terna ja CESI vahel sõlmitud raamlepingutesse väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena ei saa pidada direktiiviga 2004/17/EÜ vastuolus olevaks, samuti ei saa sellele tugineda kui kaudsele tõendile, mis näitab, et puudusid tehnilised põhjused, mis lubavad sõlmida lepingu konkreetse ettevõtjaga.

Otsuses puudusi, arvestades ka muid põhjendusi, mis puudutavad raamlepingu ning Terna ja CESI vahel sõlmitud üksiklepingute vahelise seose ekslikku määratlemist.

3.

Kolmas väide, et direktiivi 2004/17/EÜ artikli 40 lõike 3 punkti c on vääralt kohaldatud, kuna komisjon leidis, et tehnilised tingimused, mis lubavad sõlmida lepingu konkreetse ettevõtjaga, avaldamata eelnevalt hanketeadet, ei ole täidetud, et asja uuriti puudulikult ja et vaidlustatud otsus on puudulikult põhistatud osas, mis käsitleb hüvitamise taotluse tagasilükkamist.

4.

Neljas väide, et direktiivi 2004/17/EÜ on vääralt kohaldatud ja on rikutud õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna ei arvestatud Terna õiguspärast ootust, tunnistades vastuvõetamatuks hüvitamise taotlused, mis puudutasid raamlepinguga hõlmatud lepinguid, hoolimata sellest, et hankelepingu sõlmimise teade oli Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ja et teatavad summad olid Euroopa hankemenetluse kohaldamise seisukohalt liiga väikesed.

5.

Viies väide, mis on esitatud teise võimalusena ja mille kohaselt on rikutud mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, kuna komisjon otsustas jätta hüvitamise taotlused tervikuna rahuldamata, selle asemel et hüvitist proportsionaalselt vähendada.