9.11.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 371/26


Euroopa Komisjoni 26. augustil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 18. juuni 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas F-5/14: CX versus komisjon

(Kohtuasi T-493/15 P)

(2015/C 371/29)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellatsioonkaebuse esitaja: Euroopa Komisjon (esindajad: J. oCurrall ja C. Ehrbar)

Teine menetluspool: CX (Enghien, Belgia)

Nõuded

Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:

tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 18. juuni 2015. aasta otsus kohtuasjas F-5/14: CX vs. komisjon;

saata kohtuasi uueks arutamiseks Avaliku Teenistuse Kohtusse, et viimane otsustaks hagi teiste väidete üle;

otsustada kohtukulude kandmine edaspidi.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

1.

Esimene väide, mis puudutab distsiplinaarmenetluse raames esitatud meditsiinilise arvamusi ja käsitleb õigusnormi rikkumisi, kuna eirati (i) tõendamiskoormisega seotud norme, (ii) Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) IX lisa, (iii) personalieeskirjade artiklit 59 ja (iv) Avaliku Teenistuse Kohtu pädevust.

2.

Teine väide, mis puudutab mõistet „kokkulangevate kaudsete tõendite kogum” ning mis käsitleb tõendite kogumise ja põhjendamise vigadega seotud kohustuste ulatuste eiramist.

3.

Kolmas väide, et hoolsuskohustuse tõlgendamisel on rikutud õigusnormi, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et vastavalt vaidlusaluse otsuse tegemise ajal temal olevatele tõenditele rikkus komisjon oma hoolsuskohustust, kui ta ei kutsunud kolmandaks kuupäevaks esimese astme hagejat põhjendusel, et esiteks olid käsitletavad faktid suhteliselt ammused, teiseks et ametnik oli haiguspuhkusel ja kolmandaks, et tema advokaat ütles kohaletulemisest juba teist korda ära.

4.

Neljas väide, et on tehtud viga põhjendamisel selles osas, mis puudutab õiguse olla ära kuulatud rikkumist ja faktiliste asjaolude sisulist ebaõigsust, kuna Avaliku Teenistuse Kohus tugines sisuliselt ebaõigetele faktilistele asjaoludele, kui ta järeldas, et esimese astme hageja ärakuulamine oleks võinud mõjutada vaidlustatud otsust.