12.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 337/22

—

tunnistada hagiavaldus ELTL artikli 263 lõike 4 koostoimes lõikega 1 alusel vastuvõetavaks ja põhjendatuks;

—

tühistada komisjoni 8. oktoobri 2014. aasta otsus (EL) abimeetme SA.34947 (2013/C) (ex 2013/N) kohta, mida Ühendkuningriik kavatseb rakendada Hinkley Point C tuumaelektrijaama toetuseks;

—

mõista kostjalt välja kõik kohtukulud, sealhulgas advokaadi- ja reisikulud.

1.

Esimene väide: ühishuvi tunnustamisega on valesti kohaldatud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c

Hagejad väidavad, et komisjon ajab analüüsimisel segamini kriteeriumid, mida tuleb ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 107 lõike 3 punkti c kohaselt järgida, ning seetõttu kohaldab neid sätteid valesti. Lisaks tunnistab komisjon, et tuumaenergia suhtes esineb ühishuvi, mida nendel asjaoludel siiski ei ole. Lisaks esineb komisjoni hinnangul ühishuvi varustamise kindluse suhtes, mis on küll ELTL artikli 194 kohaselt tegelikult liidu energiapoliitika üks eesmärkidest, kuid millele kõnealuse tuumaelektrijaama ehitamine ja käitamine siiski ei vasta.

2.

Teine väide: turutõrke tunnustamisega on valesti kohaldatud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c

Siinkohal leiavad hagejad, et komisjon on ekslikult turutõrkeks lugenud asjaolu, et väidetavalt on tuumaelektrijaama võimatu rahastada finantsturgudel, kusjuures komisjon ei võta arvesse seda, et muud tuumaelektrijaamad, ka need, mis kasutavad sama tehnoloogiat, tulevad toime ilma sarnase riigiabita. Komisjon eksib hagejate arvates ka siis, kui ta väidab, et poliitiline otsus võib kujutada endast turutõrget.

3.

Kolmas väide: teatatud meetme „Contract for Difference” (hinnavaheleping) valesti klassifitseerimisega investeerimisabiks ja vale hindamiskriteeriumi kohaldamisega on valesti kohaldatud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c

Kolmandas väites kinnitavad hagejad, et nii tegevusabi kui ka investeerimisabi ning mõlema instrumendi vaheline erinevus on määratletud õiguslikult piisavalt selgelt. Komisjon kuritarvitab võimu, kui ta loeb tegevusabi investeerimisabiga võrdväärseks ning loob sellega seega uue kategooria, kohaldades sellega vale hindamiskriteeriumi.

4.

Neljas väide: abimeetmete sobivaks ja stimuleerivat mõju omavaks lugemisega on valesti kohaldatud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c

Siinkohal kinnitavad hagejad, et komisjon ei analüüsinud piisavalt alternatiive tuumaelektrijaama ehitamisele ja käitamisele varustuskindluse oletatava eesmärgi osas. Lisaks analüüsis komisjon vaid pealiskaudselt, kuidas ettevõtja oleks ilma abita tegutsenud. Järelikult analüüsis komisjon sobivust valesti ja puudulikult.

5.

Viies väide: abimeetmetest tingitud konkurentsimoonutuste alahindamise ja meetmete positiivse mõju ülehindamise tõttu on valesti kohaldatud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti c

Lisaks heidavad hagejad ette, et komisjon järeldas ekslikult, et konkurentsimoonutused tuleb jätta tähelepanuta. Hagejad on arvamusel, et uuringud kinnitavad tugevamat mõju turuhindadele, kui seda eeldab komisjon, mistõttu tuleb tuvastada, et teave on jäetud arvesse võtmata või seda on valesti tõlgendatud.

6.

Kuues väide: abi heakskiitmise tõttu ilma hankemenetluse või samaväärse menetluseta on rikutud direktiivi 2009/72/EÜ (1) artiklit 8 ja direktiivi 2004/17/EÜ (2) ning direktiivi 2004/18/EÜ (3)

Siinkohal leiavad hagejad, et komisjon lähtus ekslikult ja vastuolus oma senise otsustuspraktikaga sellest, et käesoleval juhul ei kuulu riigihankenormid kohaldamisele. Seejuures hindas ta asjaolusid oma võimu kuritarvitades valesti ja jättis tähelepanuta sarnasuse suure hulga teiste projektidega. Ka kuritarvitas komisjon oma võimu, kui ta samastas Ühendkuningriigi avaliku pakkumise kutse riigihanget puudutava sarnase menetlusega.

7.

Seitsmes väide: komisjon on põhjendamatult kohatu tegevusega rikkunud põhjendamiskohustuse kõrgendatud nõudeid ja hea haldustava eeskirju

Selles väites on hagejad sisuliselt arvamusel, et komisjon on korduvalt läinud vastuollu oma otsustuspraktikaga, ilma et ta oleks selleks esitanud veenvaid põhjendusi.

8.

Kaheksas väide: põhjendamiskohustuse üldise täitmata jätmisega on rikutud ELTL artikli 296 lõiget 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 41

Siinkohal kinnitavad hagejad, et komisjon kirjeldab valesti abimeetmete metodoloogiat, lähtudes näiteks pigem investeerimisabi kui tegevusabi põhimõttest ning ajades üldiselt segamini erinevad asjaolud. Samuti ei määra komisjon kindlaks abimeetmete kogusummat ega hinda võimalikku kumuleerimist piisavaks. Põhjendused ühishuvi või turutõrgete olemasolu kohta ja abi kohasuse kohta ei vasta hagejate arvates üldiselt põhjendamisnõuetele.