3.8.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 254/17

8. mail 2015 esitatud hagi – Gameart versus komisjon

(Kohtuasi T-264/15)

(2015/C 254/21)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Gameart sp. z o. o. (Bielsko-Biała, Poola) (esindaja: advokaat P. Hoffman)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

—

tühistada Euroopa Komisjoni 18. veebruari 2015. aasta otsus osas, milles sellega kinnitatakse, et keeldutakse rahuldamast Poola Vabariigi välisministeeriumile esitatud taotlust juurdepääsuks selle ministeeriumi valduses olevatele Poola Vabariigi poolt komisjonile saadetud kirjadele, mis käsitlevad komisjoni poolt Poola Vabariigi suhtes läbi viidud rikkumismenetlust seoses 19. novembri 2009. aasta hasartmänguseadusega;

—

juhuks, kui Üldkohus ei nõustu hageja seisukohaga – et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 5 teist lõiku ei tule mõista nii, et see annab Euroopa Komisjonile õiguse teha siduv otsus füüsilise või juriidilise isiku poolt liikmesriigi institutsioonile esitatud dokumentidele juurdepääsu taotluse kohta, mille see liikmesriik on komisjonile edastanud –, tuvastada ELTL artikli 277 kohaselt, et kõnealuse määruse artikli 5 teine lõik on tühine ja ei ole seega käesolevas kohtuasjas kohaldatav;

—

jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista talt välja hageja kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.

Esimene väide: komisjonil puudub määruse nr 1049/2001 artikli 5 teise lõigu kohane pädevus

—

Kuna taotlus oli suunatud liikmesriigi institutsioonile ning puudutas sellest liikmesriigist pärinevaid dokumente, ei ole määruse artikkel 5 kohaldatav. Pelk taotluse edasisaatmine liikmesriigi poolt komisjonile vastavalt määruse artikli 5 teisele lõigule ei anna komisjonile pädevust, kui taotlus ei puuduta komisjonist pärinevaid dokumente. Isegi kui määruse artikkel 5 peaks taotluse suhtes kohalduma, ei saa määruse artikli 5 teist lõiku tõlgendada selliselt, et see annab liidu institutsioonile õiguse teha asjaomase taotluse kohta siduva otsuse.

2.

Teine väide: määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõigete 4 ja 5 rikkumine

—

Kuna komisjon otsustas Poola Vabariigist pärinevale dokumendile juurdepääsu üle, on komisjon vastavalt määruse artikli 4 lõikele 4 kohustatud selle riigiga konsulteerima, mida ta aga ei teinud. Juurdepääsust Poola Vabariigist pärinevale dokumendile oleks saanud artikli 4 lõike 5 kohase vastuväite puudumisel keelduda ainult erakorralistel asjaoludel, mida käesoleval juhul ei esinenud.

3.

Kolmas väide: ELTL artikli 296 rikkumine

—

Komisjon ei põhjenda kuidagi oma pädevust langetada vaidlustatud osas otsus, kuigi hageja keskendus oma teises taotluses üheselt komisjoni puuduvale pädevusele. Vaidlustatud otsuse põhjenduses puuduvad selle asjaolu kohta mis tahes selgitused, mis muudab hagejale oma õiguste kohase kaitse kohtus võimatuks.

4.

Neljas väide: Vierter Klagegrund: ELTL artikli 277 kohane tühisuse vastuväide

—

Juhuks, kui Üldkohus peaks vastupidi esimeses väites selgitatule otsustama, et määruse nr 1049/2001 artikli 5 teise lõigu sätet tuleb mõista nii, et juhul, kui liikmesriik edastab tema valduses olevale dokumendile juurdepääsu taotluse liidu institutsioonile, annab see edastamine asjaomasele institutsioonile pädevuse teha taotluse kohta siduv otsus, väidab hageja, et kui asjaomast artikli 5 sätet mõista nii, siis ei saa see tugineda ELTL artikli 15 lõikele 3 või EÜ artiklile 255 kui sobivale õiguslikule alusele ja on seetõttu tühine. Lisaks on sellises tähenduses mõistetud säte vastuolus määruse nr 1049/2001 põhjendusega, mis viib ELTL artikli 296 (EÜ artikkel 253) kohaselt selle tühisuseni.