14.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 302/54

—

tühistada hagejat puudutavas osas nõukogu 5. märtsi 2015. aasta otsus (ÜVJP) 2015/364, millega muudetakse otsust 2014/119/ÜVJP teatavate isikute, üksuste ja asutuste suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015 L 62, lk 25) ja nõukogu 5. märtsi 2015. aasta rakendusmäärus (EL) 2015/357, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas (ELT 2015 L 62, lk 1);

—

teise võimalusena, tunnistada õigusvastasuse tõttu hageja suhtes kohaldamatuks nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsuse 2014/119/ÜVJP (muudetud) artikli 1 lõige 1 ja nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 208/2014 (muudetud) artikli 3 lõige 1;

—

mõista kohtukulud välja nõukogult.

1.

Esimese väite kohaselt ei ole nõukogu õigesti määratlenud nõukogu otsuse (ÜVJP) 2015/364 (edaspidi „otsus”) ja nõukogu rakendusmääruse (EL) 2015/357 (edaspidi „määrus”) (ühiselt „vaidlustatud õigusaktid”) õiguslikku alust. Euroopa Liidu lepingu artikkel 29 ei ole otsusele kohane õiguslik alus, kuna hageja vastu esitatud süüdistuses ei nimetata teda isikuks, kes on kahjustanud demokraatiat Ukrainas või jätnud Ukraina rahva ilma nende riigi jätkusuutliku arenguga saadavatest hüvedest (ELL artikli 23 ja ELL artikli 21 lõike 2 üldsätete mõttes). Kuna otsus oli kehtetu, siis ei saanud nõukogu määruse vastuvõtmiseks tugineda Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 lõikele 2.

2.

Teise väite kohaselt on nõukogu teinud ilmse hindamisvea, kuna leidis, et kriteerium hageja kandmiseks nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsuse 2014/119/ÜVJP (muudetud) artikli 1 lõikesse 1 ja nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 208/2014 (muudetud) artikli 3 lõikesse 1 oli täidetud. Hageja suhtes ei ole alustatud kriminaalmenetlust seoses „riigile kuuluvate rahaliste vahendite või vara omastamisega” ega seoses „ametiseisundi kuritarvitamisega avaliku võimu kandja poolt, et saada põhjendamatut kasu endale või kolmandale isikule”.

3.

Kolmanda väite kohaselt on nõukogu rikkunud hageja kaitseõigusi ja õigust heale haldusele ning õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. Nõukogu ei ole hoolsalt ja erapooletult analüüsinud, kas väidetavad põhjused, mis peaksid õigustama uuesti loetellu kandmist oli piisavalt põhjendatud, võttes arvesse seisukohti, mis hageja esitas enne uuesti loetellu kandmist.

4.

Neljanda väite kohaselt ei ole nõukogu täitnud kohustust anda hageja uuesti loetellu kandmise kohta piisavalt selgitusi.

5.

Viienda väite kohaselt on nõukogu õigustamatult või ebaproportsionaalselt rikkunud hageja põhiõigusi, seal hulgas tema õigust omandi ja maine kaitsele. Vaidlustatud õigusaktide mõju hagejale on kaugeleulatuv nii tema omandi kui ülemaailmse maine osas. Nõukogu ei ole tõendanud, et hageja varade ja majandusressursside külmutamine oleks seotud või põhjendatud ühegi õiguspärase eesmärgiga, veel vähem, et see oleks sellise eesmärgiga proportsionaalne.

6.

Kuuenda väite kohaselt, mis on esitatud õigusvastaseks tunnistamise põhjendamiseks – kui erinevalt teises väites toodud argumentidest tuleb nõukogu 5. märtsi 2014. aasta otsuse 2014/119/ÜVJP (muudetud) artikli 1 lõiget 1 ja nõukogu 5. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 208/2014 (muudetud) artikli 3 lõiget 1 tõlgendada nii, et need hõlmavad esiteks Ukraina ametiasutuse algatatud mistahes uurimist sõltumata asjaolust, kas olemas on vastav kohtuotsus või on läbi viidud seda kinnitav, kontrolliv või ülevaatav menetlus, ja/või teiseks mistahes vormis „ametiseisundi kuritarvitamist avaliku võimu kandja poolt, et saada põhjendamatut kasu”, sõltumata asjaolust, kas on esitatud süüdistus riigile kuuluvate rahaliste vahendite omastamises – puudub loetellu kandmise kriteeriumil piisav õiguslik alus ja/või see on otsuse ja määruse eesmärkidega ebaproportsionaalne. Järelikult on see säte õigusvastane.