11.5.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 155/32


25. veebruaril 2015 esitatud hagi – Militos Symvouleftiki versus komisjon

(Kohtuasi T-104/15)

(2015/C 155/38)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Militos Symvouleftiki AE (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat S. Pappas)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 16. detsembri 2014. aasta rakendusotsus, millega jäeti põhjendamatuse tõttu rahuldamata seaduslikkuse kontrollimise taotlus, mille hageja esitas 23. oktoobril 2014 ning jäeti muutmata Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse 23. septembri 2014. aasta otsus, mis puudutab hageja osanikele/aktsionäridele tööjõukuludena makstud tasude rahastamiskõlbmatust hageja poolt kahes edukalt täidetud projektis, nimelt „Go Green – Green Business is smart Business” projekt (kokkulepe nr 510424-LLP-1-2010-1-GR-LEONARDO-LMP) ja „LadybizIT” projekt (kokkulepe nr 2011-3052-518310-LLP-1-2011-1-GR-LEONARDO-LAM), ning tunnistada asjaomases projektis tööjõukuludena kõlblikeks kulud, mis vastavad „täiendavatele” teenustele, mida osutasid Olga Stavropoulou, Pavlos Aravantinos, ja hr Karamanlis, või teise võimalusena, tunnistada kõlblikeks üksnes need kulud, mis vastavad „täiendavatele” teenustele, mida osutasid Olga Stavropoulou ja Pavlos Aravantinos kahes kõnealuses projektis, mis on rahastamiskõlblikud toetuslepingu artikli II.14 ja selle III lisa alusel ning mis tuleb hagejale välja maksta;

mõista hageja kohtukulud käesolevas kohtuastmes välja komisjonilt ning jätta viimase kohtukulud tema enda kanda.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

1.

Esimese väite kohaselt on komisjon teinud ilmse hindamisvea.

Komisjon ei ole arvesse võtnud asjaolu, et asjaomaste projektide raames osanike või aktsionäride poolt osutatavate „tavapäraste” ja „täiendavate” teenuste vahetegemine oleks võinud toimuda selliste teenuse laadi, asjaomasel ajahetkel kehtinud hageja põhikirja sõnastust ja eesmärki ning hageja osanike või aktsionäride üldkoosoleku 20. detsembri 2010. aasta otsuse sätteid silmas pidades.

2.

Teise väite kohaselt on komisjon teinud teise ilmse hindamisvea.

Komisjoni hinnang, mille kohaselt takistab administraatori pädevus tal sellisena osutada hagejale töölepingu alusel, mida iseloomustab tegelik alluvussuhe, muid teenuseid, on vastuolus Euroopa Liidu kohtute väljakujunenud kohtupraktikaga. Igal juhul on hageja esitanud Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutusele ja komisjonile piisavalt materjale, mis tõendavad, et projektijuhi teostatud kontroll administraatori üle oli tegelik ning vastas kohtupraktikas välja töötatud tegelikku alluvussuhet käsitlevatele kriteeriumidele.