Kohtuasi C‑322/15

Google Ireland Limited

ja

Google Italy Srl

versus

Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Tribunale amministrativo regionale per il Lazio)

„Eelotsusetaotlus — Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94 — Piisavate andmete puudumine põhikohtuasja faktilise ja õigusliku konteksti ning põhjuste kohta, millest tulenevalt on eelotsuse küsimusele vastamine vajalik — Ilmselge vastuvõetamatus”

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu otsus (neljas koda), 8. september 2016

Eelotsuse küsimused – Vastuvõetavus – Vajadus esitada Euroopa Kohtule faktilise ja õigusliku raamistiku kohta piisavaid täpsustusi – Ulatus – Taotlus, milles ei ole faktilist ja õiguslikku konteksti piisavalt üksikasjalikult kirjeldatud – Euroopa Kohtul ei ole võimalik anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikku vastust – Ilmselge vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 267; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 23; Euroopa Kohtu kodukord, artikli 53 lõige 2 ja artikkel 94)

Eelotsusetaotlus on ilmselgelt vastuvõetamatu, kui selles üksnes mainitakse siseriikliku sideameti otsust, mis on vastu võetud seadusemuudatuste tõttu, et laiendada internetis reklaamipinda pakkuvatele reklaamiagentuuridele ja äriühingutele, kelle asukoht on välisriigis, kohustust esitada isiku- ja majandusandmete deklaratsioon, kuid kui laiendatud kohaldamisalaga kohustuse ulatust, sisu ega eeskirju ei ole taotluses selgelt kirjeldatud.

Nimelt on oluline, et eelotsusetaotluses oleks antud ülevaade põhikohtuasjas kohaldamisele kuuluvate siseriiklike õigusnormide sisust ja vajaduse korral asjakohasest siseriiklikust kohtupraktikast, et võimaldada Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel ja Euroopa Kohtul hinnata, kas kõnealune kohustus on liidu õigusega kooskõlas, arvestades eelkõige selle laadi, sisu ja ulatust.

Kui kohtuasjas, mille ese puudutab võimalikku põhivabaduse piirangut, ei esitanud teinud eelotsusetaotluse esitanud kohus Euroopa Kohtule võimalikuks hinnata sellise piirangu esinemist ja ulatust ning vajaduse korral asuda analüüsima selle piirangu põhjendatust, sealhulgas seda, kas piirang on proportsionaalne, ei ole Euroopa Kohtul võimalik anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule tarvilikku vastust. Nimelt, kuigi konkurentsi ja pluralismi kaitsmine teenib küll ülekaalukat üldist huvi, mis võib põhjendada teenuste osutamise vabaduse piiranguid, võimaldab üksnes piisavalt üksikasjalik kirjeldus viisist, kuidas kõnealuse otsusega seda eesmärki taotletakse, Euroopa Kohtul kontrollida, kas ja mil määral on otsus sellega taotletava üldist huvi teeniva eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik.

(vt punktid 25–32 ja resolutsioon)