|
21.3.2016 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 106/20 |
Euroopa Komisjon 17. detsembril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 7. oktoobri 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-689/13: Bilbaína de Alquitranes jt versus komisjon
(Kohtuasi C-691/15 P)
(2016/C 106/21)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Euroopa Komisjon (esindajad: P. J. Loewenthal, K. Talabér-Ritz)
Teised menetlusosalised: Bilbaína de Alquitranes, SA, Deza, a.s., Industrial Química del Nalón, SA, Koppers Denmark A/S, Koppers UK Ltd, Koppers Netherlands BV, Rütgers basic aromatics GmbH, Rütgers Belgium NV, Rütgers Poland Sp. z o.o., Bawtry Carbon International Ltd, Grupo Ferroatlántica, SA, SGL Carbon GmbH, SGL Carbon GmbH, SGL Carbon, SGL Carbon, SA, SGL Carbon Polska S.A., ThyssenKrupp Steel Europe AG, Tokai erftcarbon GmbH, Euroopa Kemikaaliamet (ECHA), GrafTech Iberica, SL
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada Üldkohtu (viies koda) 7. oktoobri 2015. aasta otsus kohtuasjas Bilbaína de Alquitranes jt vs. komisjon, T-689/13, EU:T:2015:767; |
|
— |
saata asi tagasi Üldkohtusse uuesti läbivaatamiseks, ja |
|
— |
otsustada käesoleva kohtumenetluse kohtukulude jaotus hiljem. |
Väited ja peamised argumendid
Vaidlustatud kohtuotsuses Üldkohus tühistas osaliselt komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta määruse (EL) nr 944/2013 (1), millega muudetakse tehnika ja teaduse arenguga kohandamise eesmärgil Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.
Komisjon esitab vaidlustatud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse põhjenduseks kolm väidet.
Esiteks väidab komisjon, et Üldkohus ei täitnud omapõhjendamiskohustust vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 36 ja artikli 53 lõikele 1. Vaidlustatud kohtuotsuses leiab Üldkohus, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kuna klassifitseerides kõrgtemperatuurse pigi ja kivisöetõrva („CTPHT”) tema koostisosade alusel ohu liigitamise puhul, kasutades summeerimismeetodit, jättis ta täitmata oma kohustuse võtta arvesse kõiki asjakohaseid tegureid ja asjaolusid, võtmaks nõuetekohaselt arvesse proportsiooni, milles need koostisosad CTPHT puhul esinevad, ja nende keemilist mõju, eelkõige CTPHT tervikuna vähest lahustuvust. Vaidlustatud kohtuotsusest ei selgu siiski, kas Üldkohus tühistas osaliselt kõnesoleva määruse sel põhjusel, et komisjon tegi vea, kohaldades klassifitseerimise puhul summeerimismeetodit, ja oleks pidanud kohaldama muud klassifitseerimismeetodit, või seetõttu, et komisjon kasutas vääralt summeerimismeetodit.
Teiseks väidab komisjon, et Üldkohus rikkus CLP-määrust, kui ta järeldas, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, võttes vastu vaidlustatud klassifitseerimise ilma aine tervikuna lahustuvusega arvestamist. Selle väite esimene haru tugineb eeldusel, et Üldkohus tühistas osaliselt kõnealuse määruse, kuna ta leidis, et komisjon tegi vea, kui ta kohaldas summeerimismeetodit CTPHT klassifitseerimiseks veekeskkonnale ohtliku ainena, mis puhul Üldkohus rikkus CLP-määrust, kuna CTPHT kohta olemasolevad katsetulemused loeti asjakohatuteks, et klassifitseerida see aine otse CLP-määruse alusel. See ja järgnev asjaolu, et seostamispõhimõtteid ei saanud kohaldada, sundis komisjoni kasutama käesolevas asjas summeerimismeetodit. Selle väite teine haru tugineb eeldusel, et Üldkohus tühistas osaliselt kõnesoleva määruse, kuna ta leidis, et komisjon kohaldas vääralt summeerimismeetodit, mis puhul Üldkohus rikkus CLP-määrust, kuna see määrus ei nõua, et selle meetodi kohaldamisel võetakse arvesse aine lahustuvust tervikuna.
Kolmandaks leiab komisjon, et Üldkohus rikkus liidu õigust, kuna ta ületas vaidlustatud määruse õiguspärasuse hindamisel oma kohtuliku kontrolli piire ja moonutas tõendeid, mille alusel kõnesolev määrus vastu võeti.