|
26.10.2015 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 354/14 |
Skype 15. juulil 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 5. mai 2015. aasta otsuse peale kohtuasjas T-183/13: Skype versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)
(Kohtuasi C-382/15 P)
(2015/C 354/17)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Skype (esindajad: Solicitor A. Carboni ja Solicitor M. Browne)
Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Sky IP International Ltd, Sky plc
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada tervikuna Üldkohtu 5. mai 2015. aasta otsus T-183/13 ja saata taotlus menetlemiseks tagasi Siseturu Ühtlustamise Ametile; ning |
|
— |
jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti ja apellatsioonimenetlusse astujate kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja apellandi kohtukulud ning (i) Üldkohtu menetluse kulud kohtuasjas T-183/13; (ii) neljanda apellatsioonikoja menetluse kulud asjas R 2398/2010-4; ning (iii) vastulause B 812 380 vastulausete osakonna menetluse kulud. |
Väited ja peamised argumendid
Apellant esitab ühe väite, mille kohaselt rikkus Üldkohus ühenduse kaubamärgi taotluse nr 3 660 065 (edaspidi „vaidlustatud kaubamärk”) kohta asjas T-183/13 otsust tehes nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määruse (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (1) artikli 8 lõike 1 punkti b. Eelkõige tegi Üldkohus Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt väidetava segiajamise tõenäosusega nõustudes järgmised vead:
|
1. |
vaidlustatud kaubamärgi ja menetlusse astujate varasema kaubamärgiga tähistatud kaupade ja teenuste sarnasuse hindamisel lähtus Üldkohus vaidlustatud kaubamärgi puhul ebaõigesti määratletud teenuste loetelust; |
|
2. |
Üldkohus hindas asjaomase avalikkuse omadusi valesti, jättes arvestamata asjaoluga, et vaidlustatud kaubamärgi prioriteedikuupäeva seisuga (edaspidi „arvestatav kuupäev”) põhines apellandi teenus Skype väga uuel ja innovatiivsel tehnoloogial ning seetõttu iseloomustas asjaomast avalikkust tehniliste teadmiste keskmisest kõrgem tase ning süvendatud võime teha vahet kaubamärkidel; |
|
3. |
Üldkohus näib olevat ekslikult oletanud, et apellandi nõustumine pidada vaidlustatud kaubamärgiga tähistatud teenuseid identseteks varasema kaubamärgiga tähistatud teenustega kujutas endast ühtlasi nõustumist varasema kaubamärgi tugeva eristusvõimega ja/või mainega nende kattuvuste osas vaidlustatud kaubamärgi puhul arvestatava kuupäeva seisuga; |
|
4. |
Üldkohus kohaldas Siseturu Ühtlustamise Ameti poolt asjaomaste kaubamärkide visuaalsele, foneetilisele ja kontseptuaalsele sarnasusele antud hinnangu kohta seisukohta võttes mitmel puhul valesti õigusnorme eelkõige sellega, et tugines ebaõigele õiguslikule oletusele, et keskmine tarbija loeb eraldiseisvat lühikest sõna vasakult paremale, ning andes põhjendamatu kaalu mõlema kaubamärgi alguses olevate tähtede S-K-Y kokkulangevusele, ning jättes arvesse võtmata asjaolu, et kaubamärkide kontseptuaalne erinevus neutraliseerib mis tahes visuaalse või kõlalise sarnasuse; |
|
5. |
Üldkohus tegi kaks olulist viga, nõustudes Siseturu Ühtlustamise Ameti seisukohaga, et varasemal kaubamärgil on tugev eristusvõime seoses kaupade ja teenustega, mis ei kuulu menetlusse astuja teleringhäälinguteenuste „tuuma”: esiteks tugines Üldkohus ekslikult varasema kaubamärgi kasutamisele menetlusse astuja „tuum”teenuste puhul, selleks et tuletada eristusvõime ülejäänud teenuste puhul, ja teiseks arvestas Üldkohus arvesse võetavast kuupäevast hilisemast perioodist pärit tõenditega; |
|
6. |
Üldkohus kohaldas segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel valesti õigusnorme, jättes arvestamata järgmiste asjaoludega:
|
Seega palub apellant Euroopa Kohtul: (1) tühistada Üldkohtu otsus asjas T-183/13 ja saata taotlus menetluse jätkamiseks tagasi Siseturu Ühtlustamise Ametile; ning (2) mõista apellandi kasuks välja kohtukulud.