20.7.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 236/29

1.

Kas seadusega tsiviilkohtule ette nähtud võimalus teha otsus kohtuasjas, mille ese on vanemate erimeelsus lapse välismaale suundumise ja talle isikut tõendavate dokumentide väljastamise küsimuses, ning kohaldatav materiaalõigus näeb siinkohal ette vanemlike õiguste ühise teostamise lapse suhtes, on menetlus, mille ese on „vanemliku vastutuse tekkimine, teostamine, piiramine või äravõtmine” nõukogu määruse (EÜ) nr 2201/2003 (1), mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, artikli 1 lõike 1 punkti b tähenduses koosmõjus artikli 2 punktiga 7, millele on kohaldatav määruse nr 2201/2003 artikli 8 lõige 1?

2.

Kas esineb aluseid rahvusvahelise kohtualluvuse tekkimiseks vanemlikku vastutust käsitlevates tsiviilkohtuasjades, kui otsus asendab õigusliku teokoosseisu, mis on oluline last puudutava haldusmenetluse seisukohast, ja kohaldatav õigus näeb ette, et kõnealune menetlus peab toimuma Euroopa Liidu ühes konkreetses liikmesriigis?

3.

Kas lähtuda tuleb sellest, et juhul, kui vastustaja esindaja ei ole kohtu pädevust vaidlustanud, kuid ta ei ole volitatud esindaja, vaid esindaja, kelle määras kohus seetõttu, et vastustajale polnud võimalik kohtudokumente kätte toimetada ja paluda tal menetluses isiklikult või volitatud esindaja kaudu osaleda, on tegemist lepingulise kohtualluvusega vastavalt määruse nr 2201/2003 artikli 12 lõike 1 punktile b?