Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie (Rumeenia) 20. aprillil 2015 – Taser International Inc. versus SC Gate 4 Business SRL, Cristian Mircea Anastasiu

(Kohtuasi C-175/15)

(2015/C 236/33)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Înalta Curte de Casaţie şi Justiţie

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Taser International Inc.

Kostjad: SC Gate 4 Business SRL, Cristian Mircea Anastasiu

Eelotsuse küsimused

Kas nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (1) artiklit 24 tuleb tõlgendada nii, et väljendiga „käesoleva määruse muudest sätetest tulenev pädevus” peetakse silmas ka olukordi, milles sellise lepingu pooled, millega võõrandatakse õigused Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud kaubamärgile, leppisid üheselt mõistetavalt ja vaidlustamata kokku, et ükskõik missuguse lepinguliste kohustuste täitmist käsitleva vaidluse lahendavad niisuguse riigi kohtud, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik ja milles on hageja elukoht (asukoht), samas kui hageja pöördus selle Euroopa Liidu liikmesriigi kohtu poole, mille territooriumil on kostja elukoht (asukoht)?

Kas juhul, kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav,

tuleb sama määruse artikli 23 lõiget 5 tõlgendada nii, et selles ei ole peetud silmas lepingutingimust, millega kohtualluvus antakse riigile, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, ning kohus, kelle poole pöörduti määruse artikli 2 alusel, määrab kohtualluvuse seega kindlaks oma siseriiklikus õiguses sätestatud rahvusvahelise eraõiguse normide kohaselt?

Kas vaidlust, mille ese on selle vaidluse poolte vahel sõlmitud lepinguga võetud niisuguse kohustuse täitmine kohtu teel, milleks on Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud kaubamärgi õiguste võõrandamine, võib pidada vaidluseks, mis on seotud õigusega, mis „kuulub hoiuleandmisele või registreerimisele” määruse artikli 22 punkti 4 tähenduses, võttes arvesse asjaolu, et selle riigi õiguse kohaselt, kus kaubamärk on registreeritud, tuleb kaubamärgiõiguste võõrandamine registreerida kaubamärgiregistris ja avaldada ametlikus tööstusomandi teatajas?

Kas juhul, kui vastus on eitav, on määruse artikliga 24 vastuolus see, kui kohus, kelle poole pöörduti määruse artikli 2 alusel niisuguses olukorras, nagu on kirjeldatud eespool esitatud eelotsuse küsimuses, tuvastab, et ta ei ole pädev asja kohta otsust tegema, isegi kui kostja ilmus sellesse kohtusse, mis on viimase astme kohus, vaidlustamata selle kohtu pädevust?

(1)  ELT L 12, lk 1.