Simba Toys GmbH & Co. KG 27. jaanuaril 2015 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 25. novembri 2014. aasta otsuse peale kohtuasjas T-450/09: Simba Toys GmbH & Co. KG versus Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

(Kohtuasi C-30/15 P)

(2015/C 138/41)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Simba Toys GmbH & Co. KG (esindaja: Rechtsanwalt O. Ruhl)

Teised menetlusosalised: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), Seven Towns Limited

Apellandi nõuded

Väited ja peamised argumendid

Apellant esitab kuus väidet: esimene väide põhineb määruse nr 40/94 (1) artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii rikkumisel. Teine väide põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i rikkumisel. Kolmas väide põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti iii rikkumisel. Neljas väide põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel. Viies väide põhineb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisel. Kuues väide põhineb määruse nr207/2009 (2) artikli 76 lõike 1 rikkumisel.

Esimene väide jaguneb üheteistkümneks osaks: ebaõige „täpselt arusaamise” nõue; ekslikult arvestamata jätmine juba turul olevate toodetega; faktide ja tõendite moonutamisel põhinevad järeldused kaubamärgi avalikustamise kohta; „tehnilise funktsiooni” kriteeriumi liiga kitsas tõlgendus; suvaliste oluliste omaduste puudumisega arvestamata jätmine; ebaõiged avaliku huvi puudutavad kaalutlused; alternatiivsete kujude puudumise tähtsusele antud ebaõige õiguslik hinnang; faktide ja tõendite moonutamisel põhinev tuvastus seoses alternatiivsete kujudega; ebaõiged õiguslikud kriteeriumid põhjuslikkuse ja tehnilise funktsiooni tulemi osas; ilma nähtavate joonteta kuubiku võimalikkuse tähtsusetus; ühe toodete alamkategooria väidetava tehnilise funktsiooni puudumise põhjal tehtud ebaõige järeldus kõigi registreeritud kaubamärgiga hõlmatud toodete tehnilise funktsiooni puudumise kohta.

Teisel väitel on üks osa: ebaõigelt sellega arvestamata jätmine, et olulised osad on funktsionaalsed.

Kolmandal väitel on üks osa: ebaõigelt sellega arvestamata jätmine, et olulised osad annavad tootele märkimisväärse väärtuse.

Neljas väide jaguneb üheteistkümneks osaks: ebaõige õiguslik hinnang tõendamiskoormisele, vaidlustatud kaubamärgi üksikute osade ebaõige analüüs; üksikute osade tehnilise funktsiooniga ebaõigelt arvestamata jätmine; ebaõige tuginemine üksnes asjaomase sektori normidele; ebaõige „spontaansuse” kriteerium; ühe toodete alamkategooria väidetava eristusvõime põhjal tehtud ebaõige järeldus kõigi registreeritud kaubamärgiga hõlmatud toodete eristusvõime kohta; ebaõigelt kohaldatud „kõige tõenäolisema kuju” kriteerium; „võlukuubiku” kui kõige tõenäolisema kuju tagasilükkamine üksnes faktide ja tõendite moonutamise tulemusel; eristusvõime ebaõige hindamine üksnes tarbija seisukohalt võetuna; ebaõige keeldumine arvestamast tegelikult turustatavate konkreetsete toodetega; juba turul olevate toodete tähtsuse hindamiseks ebaõigete õiguslike kriteeriumite kasutamine.

Viies väide jaguneb kaheksaks osaks: ebaõige „üheselt tajumise” nõue; ebaõige „spontaansuse” nõue; „otsese ja konkreetse seose” kriteeriumi vale tõlgendus; kirjeldavuse ebaõige analüüsimine üksnes kaupade üldist sõnastust arvestades; asjaomase avalikkuse ebaõige määratlemine; avalikkuse teadlikkuse ebaõige hindamine; tulevikus toimuva arenguga ebaõigelt arvestamata jätmine; üldisele huvile alternatiivsetele kujudele ebaõigelt viitamise tõttu antud ebaõige hinnang.

Kuuendal väitel on üks osa: ebaõiged faktilised järelduse, mis ei tugine tõenditele.

(1)  Nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146).

(2)  Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1).