Liidetud kohtuasjad C‑673/15 P–C‑676/15 P

The Tea Board

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO)

Apellatsioonkaebus – Euroopa Liidu kaubamärk – Määrus (EÜ) nr 207/2009 – Artikli 8 lõike 1 punkt b – Sõnalist osa „darjeeling“ või „darjeeling collection de lingerie“ sisaldav sõna- ja kujutismärk – Euroopa Liidu kollektiivkaubamärkide omaniku vastulause – Geograafilisest tähisest „Darjeeling“ koosnevad kollektiivkaubamärgid – Artikli 66 lõige 2 – Põhiülesanne – Vastuolu üksikkaubamärkide taotlustega – Segiajamise tõenäosus – Mõiste – Kaupade või teenuste omavaheline sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Artikli 8 lõige 5

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (teine koda) 20. septembri 2017. aasta otsus

  1. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine–Suhtelised keeldumispõhjused–Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause–Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus–Hindamiskriteeriumid

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

  2. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine–Suhtelised keeldumispõhjused–Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause–Asjaomaste kaupade või teenuste sarnasus–Hindamiskriteeriumid

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

  3. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kollektiivkaubamärgid–Määruse nr 207/2009 artikli 66 lõikes 2 osutatud ELi kollektiivkaubamärgid–Põhiülesanne–ELi kollektiivkaubamärgi all müüdavate kaupade kollektiivse päritolu tagatis–Geograafiline tähis, mis kujutab endast nimetust, mis tähistab toote päritolu konkreetsest geograafilisest piirkonnast

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 4, artikli 7 lõike 1 punkt c ja artikkel 66; komisjoni määrus nr 1151/2012, artikli 5 lõige 2)

  4. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine–Absoluutsed keeldumispõhjused–Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba või teenuse omadusi–Eesmärk–Vaba kasutatavuse nõue–Määruse nr 207/2009 artikli 66 lõikes 2 osutatud ELi kollektiivkaubamärgid

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt c, artikli 66 lõige 2 ja artikli 67 lõige 2)

  5. Euroopa Liidu kaubamärk–Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine–Suhtelised keeldumispõhjused–Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause–Varasema maineka kaubamärgi kaitse laienemine kaupadele või teenustele, mis ei ole sarnased–Kujutismärgid Darjeeling ja Darjeeling collection de lingerie–Kollektiivsed sõna- ja kujutismärgid DARJEELING

    (Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõige 5)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 47)

  2.  Vt otsuse tekst.

    (vt punkt 48)

  3.  Esiteks peab silmas pidama, et juba määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 66 lõike 2 enda sõnastusest tuleneb, et ELi kollektiivkaubamärgid, mis koosnevad märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, on ELi kollektiivkaubamärgid lõikes 1 määratletud tähenduses. Samas võivad nimetatud lõike 1 sõnastuse kohaselt olla ELi kollektiivkaubamärkideks ainult tähised, mis eristavad kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest.

    Lisaks on määruse nr 207/2009 artiklis 4, mida kohaldatakse kollektiivkaubamärkidele sama määruse artikli 66 lõike 3 alusel, sisuliselt ette nähtud, et ELi kaubamärgi võivad moodustada vaid tähised, mis eristavad nende kaupade või teenuste kaubanduslikku päritolu, millele need tähised on kantud.

    Selles osas on Euroopa Kohus korduvalt sedastanud, et kaubamärgi põhiülesanne on tagada tarbijatele kauba või teenuse päritolu nii, et see võimaldab määratleda selle kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda kaupa või teenust teiste ettevõtjate omast.

    Kuigi Euroopa Kohus on ka juba tunnustanud, et kaubamärk võib täita ka muid ülesandeid kui päritolu tähistamine, mida tuleb samuti kaitsta kolmandate isikute poolt kahjustamise eest, nagu asjaomase kauba või teenuse kvaliteedi tagamine või teabe, investeeringute ja reklaamiga seotud ülesanded, on Euroopa Kohus siiski alati rõhutanud, et kaubamärgi põhiülesanne on ikkagi tähistada päritolu.

    Seega on selle põhiülesandega vastuolus järeldus, et määruse nr 207/2009 artikli 66 lõikes 2 osutatud ELi kollektiivkaubamärgi põhiülesanne on tähistada sellise kaubamärgi all pakutavate kaupade või teenuste geograafilist päritolu, mitte selle kaubanduslikku päritolu.

    Teiseks olgu märgitud, et määruse nr 207/2009 artikli 66 lõige 2 kujutab endast erandit määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktis c sätestatud absoluutsetest registreerimisest keeldumise põhjustest, ei saa see ümber lükata asjaolu, et määruse nr 207/2009 artikli 66 lõikes 2 osutatud ELi kollektiivkaubamärgi põhiülesanne on tagada selle kaubamärgi all müüdavate kaupade kollektiivne päritolu, mitte nende kollektiivne geograafiline päritolu.

    Erandit määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktist c, mis on sätestatud selle määruse artikli 66 lõikes 2, põhjendab kõnealuses lõikes 2 käsitletavate kollektiivkaubamärkidega hõlmatud tähiste olemus.

    Kolmandaks olgu märgitud, et ühelt poolt kõnealused geograafilised tähised ja teiselt poolt ELi kollektiivkaubamärgid, mis koosnevad märkidest või tähistest, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, kujutavad endast tähiseid, millele kohaldatakse erinevaid õiguslikke regulatsioone ja neil on erinevad eesmärgid. Kui ELi kaubamärk on määruse nr 207/2009 artikli 4 kohaselt tähis, mis eristab kaupade või teenuste kaubandusliku päritolu, siis geograafiline tähis on vastavalt määruse nr 1151/2012 artikli 5 lõikele 2 nimetus, mis osutab sellele, et toode on pärit määratletud geograafilisest piirkonnast ja selle kvaliteet, maine või muu omadus tuleneb peamiselt tema geograafilisest päritolust ning vähemalt üks tootmisetappidest toimub määratletud geograafilises piirkonnas.

    (vt punktid 50–54, 57, 58 ja 62)

  4.  Määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkt c täidab üldise huvi eesmärki, mis nõuab, et registreerimistaotlusega hõlmatud kauba- või teenuseliike kirjeldavad märgid ja tähised peavad olema vabaks kasutamiseks kõikide jaoks, sealhulgas kollektiivkaubamärgi või mitmeosalise või graafilise kaubamärgi osana. Niisiis takistab see säte märkide ja tähiste kinnistamist ühele ettevõtjale ainult sellel põhjusel, et need on kaubamärkidena registreeritud.

    Samas ei riku määruse nr 207/2009 artikli 66 lõikes 2 osutatud ELi kollektiivkaubamärk sellist üldise huvi eesmärki, sest esiteks ei anna selline kaubamärk kõnealuse lõike 2 viimase lause kohaselt omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubanduses, kui kolmandad isikud kasutavad neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga, ja teiseks nõuab sama määruse artikli 67 lõike 2, et selle määruse artikli 66 lõikes 2 osutatud kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks.

    (vt punktid 59 ja 60)

  5.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 86–95)