Kohtuasi C‑661/15

X BV

versus

Staatssecretaris van Financiën

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hoge Raad der Nederlanden)

Eelotsusetaotlus – Tolliliit – Ühenduse tolliseadustik – Artikkel 29 – Sõidukite import – Tolliväärtuse määramine – Artikkel 78 – Deklaratsioonis muudatuste tegemine – Artikli 236 lõige 2 – Imporditollimaksu tagasimaksmine – Kolmeaastane tähtaeg – Määrus (EMÜ) nr 2454/93 – Artikli 145 lõiked 2 ja 3 – Defektsuse oht – 12kuuline tähtaeg – Kehtivus

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (viies koda) 12. oktoobri 2017. aasta otsus

  1. Tolliliit–Ühine tollitariifistik–Tolliväärtus–Tehinguväärtus–Kindlaksmääramine–Kaup, mille defektsus ilmneb alles pärast selle lubamist vabasse ringlusse–Müüja lepingujärgse garantiikohustuse alusel hiljem makstud hüvitiste arvessevõtmine–Mõiste „defektne kaup“–Tõlgendamine–Terminite tavakeele tähenduse ja konteksti arvesse võtmine

    (Nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 29 lõiked 1 ja 3; komisjoni määrus nr 2454/93, muudetud määrusega nr 444/2002, artikli 145 lõige 2)

  2. Tolliliit–Ühine tollitariifistik–Tolliväärtus–Tehinguväärtus–Kindlaksmääramine–Kaup, mille defektsus ilmneb alles pärast selle lubamist vabasse ringlusse–Müüja lepingujärgse garantiikohustuse alusel hiljem makstud hüvitiste arvessevõtmine–Mõiste „defektne kaup“–Tootmisest tulenev oht, et tootel ilmneb kasutamise käigus defekt–Hõlmamine

    (Nõukogu määrus nr 2913/92, artikli 29 lõiked 1 ja 3; komisjoni määrus nr 2454/93, muudetud määrusega nr 444/2002, artikli 145 lõige 2)

  3. Tolliliit–Ühine tollitariifistik–Tolliväärtus–Tehinguväärtus–Kindlaksmääramine–Kaup, mille defektsus ilmneb alles pärast selle lubamist vabasse ringlusse–Kauba hinna muudatuste arvessevõtmine–Tingimus–Korrigeerimine 12kuulise tähtaja jooksul alates kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast–Vastuolu ühenduse tolliseadustikuga–Määruse nr 2454/93 artikli 145 lõike 3 kehtetus

    (Nõukogu määrus nr 2913/92, artiklid 29, 78 ja artikli 236 lõige 2; komisjoni määrus nr 2454/93, muudetud määrusega nr 444/2002, artikli 145 lõige 3)

  1.  Vt otsuse tekst.

    (vt punktid 25–27)

  2.  Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, muudetud komisjoni 11. märtsi 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 444/2002, artikli 145 lõiget 2 koosmõjus nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, artikli 29 lõigetega 1 ja 3, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab niisugust olukorda, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kus tuvastatakse, et teatud kauba kohta esitatud deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeval esines tootmisest tulenev oht, et kaubal ilmneb kasutamise ajal defekt, ja seda silmas pidades annab müüja ostja suhtes kehtiva lepingujärgse garantiikohustuse alusel ostjale hinnaalandust, hüvitades kulud, mis tekkisid ostjal seetõttu, et kaupa tuli ohu välistamiseks vastavalt kohandada.

    (vt punkt 40 ja resolutsiooni punkt 1)

  3.  Määruse nr 2454/93 artikli 145 lõige 3, mida on muudetud määrusega nr 444/2002, on kehtetu, kuivõrd selles nähakse tegelikult makstud või makstava hinna korrigeerimiseks ette 12kuuline tähtaeg alates kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäevast.

    Meenutagem, et nagu tuleneb käesoleva otsuse punktidest 34 ja 35, on tolliseadustiku artiklis 29 sätestatud üldine kord, mille kohaselt imporditud kauba tolliväärtus peab vastama kauba tehinguväärtusele ehk kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale, ning et seda üldist korda on täpsustatud rakendusmääruse artikli 145 lõikega 2.

    19. märtsi 2009. aasta kohtuotsusest Mitsui & Co. Deutschland (C‑256/07, EU:C:2009:167, punkt 36) tuleneb, et rakendusmääruse artikli 145 lõikeid 2 ja 3, mis kehtestati määrusega nr 444/2002, ei kohaldata asjaoludele, mis leidsid aset enne selle määruse jõustumist, kuna see säte kahjustaks asjaomaste ettevõtjate õiguspärast ootust. Euroopa Kohtu tegi sellise järelduse põhjusel, et pädevad tolliasutused kohaldasid juhul, kui tehinguväärtust oli pärast importimist kauba defektsuse tõttu korrigeeritud, tolliväärtuse määramisel tolliseadustiku artikli 236 lõikes 2 ette nähtud üldist kolmeaastast tähtaega.

    Rakendusmääruse artikli 145 lõikes 3 on aga sätestatud, et selle artikli lõike 2 kohaselt korrigeeritud hinda võib tolliväärtuse kindlaksmääramisel arvesse võtta ainult juhul, kui see on korrigeeritud 12 kuu jooksul pärast kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva. Kui hinda korrigeeritakse pärast artikli 145 lõikes 3 sätestatud 12kuulise tähtaja möödumist, ei vasta imporditud kauba tolliväärtus järelikult enam selle tehinguväärtusele tolliseadustiku artikli 29 tähenduses ning seda ei ole enam võimalik korrigeerida.

    Lisaks tuleb meenutada, et tolliseadustiku artikkel 78 lubab tollil pärast kauba vabastamist deklarandi esitatud taotluse korral teha tollideklaratsioonis muudatusi ja maksta enammakstud summa vajaduse korral tagasi, kui deklarandi poolt tasutud imporditollimaks on suurem tasumise ajal seadusest tulenevast imporditollimaksu summast. Tagasimaksmine võib toimuda tolliseadustiku artikli 236 kohaselt, kui selles sättes ette nähtud tingimused on täidetud, eelkõige kui taotluse esitamise tähtajast, mis on üldreeglina kolm aastat, on kinni peetud (vt selle kohta kohtuotsus, 20.10.2005, Overland Footwear, C‑468/03, EU:C:2005:624, punktid 53 ja 54).

    Euroopa Kohus on sellega seoses sedastanud, et tolliseadustiku artiklit 78 kohaldatakse korrigeerimistele, mida võib teha tolliväärtuse ning seega ka imporditollimaksu määramisel arvestatavates andmetes. Tolliväärtuse vähendamise, mille on tinginud imporditud kauba „defektsus“ rakendusmääruse artikli 145 lõike 2 tähenduses, võib järelikult fikseerida nii, et tolliseadustiku artikli 78 alusel muudetakse tollideklaratsiooni.

    Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 62, võiks võlgnik seega tolliseadustiku artikli 29 alusel koostoimes selle seadustiku artikli 78 ja artikli 236 lõikega 2 kolme aasta jooksul alates maksusumma teatamisest taotleda, et talle makstaks tagasi imporditollimaksu summa, mis on proportsionaalne rakendusmääruse artikli 145 lõike 2 alusel tolliväärtuse vähendamisega.

    Selle määruse artikli 145 lõige 3 piirab aga seda võimalust 12kuulise tähtajaga, kuna määruse artikli 145 lõike 2 kohaldamise tulemusena korrigeeritud tolliväärtust võib arvesse võtta ainult juhul, kui hinda on korrigeeritud 12 kuu jooksul.

    Järelikult on rakendusmääruse artikli 145 lõige 3 vastuolus tolliseadustiku artikliga 29 koosmõjus selle seadustiku artikliga 78 ja artikli 236 lõikega 2.

    (vt punktid 57–59 ja 61–66 ning resolutsiooni punkt 2)